Obsah (7)
§ 100§ 96§ 97§ 99§ 101§ 102§ 163VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-11-5385 14. juulil 2011, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalise
§ 100lg 4).
- Elatis tuleb kanda N M arveldusarvele nr XXX Swedbangas, selgitusega: alimendid.
- Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-5385 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud Tsiviilasi nr 2-11-5385 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 09.02.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt pooltel on ühine laps – poeg M M, kes sündis XXX. Alates 01.10.2010 lapse vanemad ei ela koos ja ema kasvatab lapse üksinda. Kahe kuu jooksul kostja kandis hageja esindaja kontole umbes 750-1000 krooni kuus. Hageja esindaja töötab katseajal, maksab välja krediit, mis oli võetud sõiduauto ostmiseks kostja jaoks. Kostja ei soovi sõiduautot müüa. Kostja kasutab autot ja tasub ema korteri eest, aga hageja esindajale ütleb, et ei tööta ja tal raha ei ole. Hageja esindaja palub mõista elatis välja summas 300 eurot alates 09.02.
- TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja esindaja palub mõista kostjalt välja elatis ühele lapsele summas 300 eurot, seega antud asja hagihind moodustab 2 700 eurot (300 eurot * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 23-24) kostja ei võta hagi õigeks. Kostja arvates ei ole võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Natalja Mikk oma hagiavalduses nõuab lapse elatise raha summas 300 eurot, kuna kirjutab, et praegu lapse kulud on 293 eurot. Kostja ei saanud mingit dokumendid või tõendid, et tema reaalselt lapsele selline raha kasutab. Kostja ei nõustu hageja arvamusega, et lapse elatise raha peab ainult kostja maksma. Hageja esindaja praegu töötab, kui suur palk temal on kostja ei tea. Omalt poolt arvab kostja, et kui lapse kulud olid niisugused: Eluasemekulud-64 euro Kulutused Toidule-60 euro Kulutused transpordile-6,4 euro Sidekulud-3,2 euro Kulutused tervishoiule-6,4-euro Kulutu^ hUgieenitarvetele-6,4 euro Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks (lasteaed)-51 euro Kulutused riietele ja jalanõudele-35 euro Muud (huviring)-20 euro Kokku-252, 40 euro. 2
(6)Tsiviilasi nr 2-11-5385 Kui pere elas koos, siis ei saa need kulud liiga palju erinevateks saada 4 kuu jooksul. Siis kuna pooled on kahekesi oma lapse vanemad, ja abikaasa töötab, siis arvab kostja, et peavad pooled lapse elatise kulud jagada. Omalt poolt kostja on nõus maksta igakuise elatise raha summas 141 euro (summa käibemaksuga). Oma varalise seisundist teatas kostja järgmist. Kostja töötab ehitajana Aktsiaseltsis Jälle ja Ko. Keskmine kuupalk 364 eurot. Kahjuks kostja töö on tavaliselt ajutine ja kostja ei tea kui palju tuleb tema palk tulevikus, ta on lepinguline töötaja ja kostja palk igal kuul on erinev. Oma korterit ja autot kostjal ei ole. Kostja elab praegu oma ema 2-toalises korteris, kus 2010.a oktoobrini elasid pooled koos lapsega. Kostja on alati abikaasale ja pojale elatise raha andnud. Alates 2007.a augustist kuni 2010.a oktoobrini N M ei töötanud ja oli kostja täisülalpidamisel. Praegu pooled on veel abielus ja kostja on huvitanud, et abikaasa tahab lapse elatise raha kostjast kohtu abil saada. Kostja alati andis temale raha, kahjuks ei teadnud, et on vaja seda tõendama kohtus. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 31-32) hageja ei nõustu summaga 141 euro kuus. Kulud lapse kasvatamisele ületavad antud summa, arvestades, et hageja esindaja töötab ka. M lasteaia eest on kuus umbes 49,42 euro. M vajab ortopeedilist jalanõud, samuti: söök, riided, mänguasjad, huviring (augustist) jne. Hageja esindaja palk ei ole suur, on raske tagada kõike vajalikku asjadega. A kannab raha üle mitte regulaarselt (mitu kuud ei anna raha üldse). Põhjus on selles, et töö on hooajaline, vaid hageja esindaja ei saa selgitada seda lapsele. Alati on võimalus lahendust leida, kui on soov: leida tööd teises kasutusalas, mitte ehituses. A kirjutab, et Tal ei ole korterit ja autot. Üliõpilasaastates hageja esindaja võttis õppelaenu perekonna hüvanguks, auto KIA SEPH1A ostmiseks. Arvas, kui on väike laps, see on vajadus. Valdajaks oli hageja registreeritud, vaid kasutaja A. M 2009 aastal A sõitis Inglismaale, kus rikkumise pärast talt konfiskeeriti auto, ja see oli utiliseeritud. Juba 3 aastat hageja maksab õppelaenu, aga abikaasa juba sõidab teise autoga, valdajaks on tema ema. Hageja on kindel, et ta peab välja maksta seda laenu. Praegu A. M elab koos emaga aadressil XXX, Tallinnas. Ta kirjutab, et pere elas seal kuni 10.2010.a. Pere elas seal 5 kuud, veebruarist kuni juunini (registreeriti sel aadressil alates 12.04.2011.a.). Tänu sellele, et aastast 2007-2010 hageja oli Tallinna Tehnika Ülikooli tudeng, perele oli korteri ühiselamus välja antud, aadressil XXX. Talvel 2010 a. abikaasa ei töötanud jälle, perel raha puudusid, ja otsustati mõned kuud A emaga elada. Sel ajal hageja kirjutasin diplomitööd, juunis lõpetas TTÜ-s magistratuuri ja sõitis Narva tagasi. Suvel hageja oli Narvas, oktoobrist pooled ei ela koos. Kostja väide, et hageja koos lapsega aastast 2007 kuni 2010 aastani olid tema täisülalpidamisel on vale. 2006-2007.a (juunini) hageja töötas Longiflorum OÜ-s, müüjana. Septembrist sai õppetoetust. 2008.a jaanuaris sündis laps M, ja sellest ajast hagejale oli väljamakstud emapalga (18 kuud) summas 3909 eek (netto). Kui summerida kõike tulusid, sai hageja umbes 5400 eek kuus (3909 eek emapalk + õppetoetus 1200 eek (ümberkaudne summa, kuna muutis mitu korda) + lapsetoetus 300 eek =5409 eek). Hageja palub kohut rahuldada avaldust ja määrata elatis summas 300 euro. Lapse kasvatamiseks kulud on järgmised: Eluasemekulud - 64 euro Kulud toidule-60 euro Sidekulud- 20 euro Kulud tervishoiule- 20 euro Kulud hügieenitarvetele- 24 euro 3
(6)Tsiviilasi nr 2-11-5385 Kulud koolikohustuste täitmiseks-55 euro Riided ja jalanõud- 55 euro Muud (huviring)- 25 euro Kokku- 303 euro. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et praegu on tema palk 564 eurot. Kostja nõustus tasuma elatis summas 150 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (
) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus.
§ 96
kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt
§ 97p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
Tulenevalt
§ 99
lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 101
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk 139,01 eurot.
§ 100
lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
§ 102
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4
(6)Tsiviilasi nr 2-11-5385 Tsiviilasja materjalides oleva lapse sünnitunnistuse kohaselt (tl 5) 21.01.2008.a sündinud M M emaks on N M ja isaks on A M. Hageja nõuab lapsele elatist summas 300 eurot alates hagi esitamise päevast ehk alates 09.02.
- Laps elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kostja väidab, et tema sissetulek ei ole regulaarne, praegu ta saab umbes 364 eurot kuus. Hageja seletab vajadust nõuda elatis summas 300 eurot sellega, et laps on haige ja vajab ortopeedilist jalanõud, kuid tõendeid selle kohta, et lapsel on tuvastatud puue ja see tingib täiendavad kulud, hageja ei esitanud. Hageja poolt esitatud dokumendi „Isiku abivahendi kaart“ (tl 38) lahtris „puue“ andmed puuduvad. Sama dokumendi kohaselt (tl 38 pöördel) abivahendi maksumusest riigi dotatsioon moodustab 50%. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Seega, kui hageja kulutused lapse ülalpidamiseks on keskmisest suurem, peab ta täiendavad kulutused tõendama, mida hageja aga kohtu arvates ei teinud. Kui võtt aluseks 2004.aastal avaldatud Sotsiaalministeeriumi uuringu „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), siis sellest selgub, et tarbimiskulutustele linnas elava 0-6.aastase lapse puhul lisandub erivajaduste tõttu (kui laps vajab pidevalt abi) 79 krooni (ehk 5,05 eurot) kuus. Sama Metoodika põhjenduste kohaselt esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks
- aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel. Statistikaameti kalkulaatori kohaselt (vt. http://www.stat.ee/thi-kalkulaator) ajavahemikul alates 2004.a jaanuarist kuni 2011.a juunini (k.a) tõusis tarbijahinna indeks (THI) 41,5% võrra. Seega tänasel päeval täiendavad kulutused linnas elavale 0-6.aastasele puudega lapsele moodustavad 7,15 eurot kuus (5,05 eurot * 0,415 ehk 41,5%, mis teeb keskmiselt 2,10 eurot). Seega kui eeldada, et laps vajab pidevalt abivahendite ostmist, on põhjendatud antud vaidluse lahendamisel lisada seadusega ettenähtud elatise miinimummäärale täiendavate kulutuste katteks seoses lapse haigusega 7,15 eurot ja elatise summa moodustab 146,16 eurot. Kostja on nõus tasuma elatis summas 150 eurot kuus. 5
(6)Tsiviilasi nr 2-11-5385 Ülaltoodust lähtudes leiab kohus õiglaseks rahuldada hagi osaliselt ja mõista elatis välja summas 150 eurot alates hagi esitamise päevast, milleks on 09.02.2011. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 163
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 6
(6)