VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-11-812 14. juulil 2011, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised

§ 100lg 4).

1. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-812 jätta kostja S S kanda. Kohtu selgitused: hageja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-11-812 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 10.01.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti 15.05.1993.a. Abielust on XXX sündis tütar A S. Abielu lahutati 16.03.
2. Abielu lahutamise ajast hageja esindaja ei saa kostjalt mingit materiaalset abi tütre ülalpidamiseks, seega palub ta mõista kostjalt elatis tütre ülalpidamiseks summas 95,87 eurot, millele lisandub tulumaks 21% ehk 20,13 eurot, kokku 116 eurot alates 2004.a märtsist. Hageja esindaja töötab õpetajana Narva Humanitaargümnaasiumis, kus tema palk on 4 500 krooni kuus ja OÜ-s LangFarm, kus saab 9 000 krooni kuus. Kostja varalise seisundi kohta hagejal andmed puuduvad. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja esindaja palub mõista kostjalt välja elatis ühele lapsele summas 116 eurot, seega antud asja hagihind moodustab 1 044 eurot (116 eurot * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 26-29) kostja ei pea elatisehagi terves ulatuses põhjendatuks, kuid tunnistab nõuet osaliselt. S S ei vaidle põhimõtteliselt vastu elatise maksmise kohustusele, kuid leiab, et antud juhul ei vasta nõutav elatise summa tema võimalustele ja faktilisele olukorrale. Lisaks on elatise nõudmine tagasiulatuvalt põhjendatud kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja arvates nõue elatise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanema varalist seisundit ning seda kajastab kostja sissetulek. Kostja esitab oma sissetulekute tõendamiseks kohtumaterjalide juurde kostja tööandja Idatex OÜ palgatõendi, mille kohaselt on kostja 2010.a. tulu kokku 73 904 krooni, milline asjaolu tuleneb ka tema Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti TSD kokkuvõttest, mis teeb kostja keskmiseks sissetulekuks ca 6158,66 krooni kuus. Arvestades asjaolu, et hageja nõue on tagasiulatuvalt ligi 151 000 krooni, oleks sellise kohustuse kandmine kostjale mõeldamatu ja just 2

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 alusel vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljaamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega

§ 102

lg 2 annab kohtule diskretsiooniõiguse otsustada elatise suuruse vähendamine alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks on 2175 krooni. Kostja möönab, et

lg-s 2 nähakse ette vanemate ja laste vahelise ülalpidamiskohustuse erijuhtum - vanemad ei vabane ülalpidamiskohustusest oma alaealise lapse suhtes ka juhul, kui see ohustab nende endi toimetulekut, kuid juhul kui kostja kaks teist ülalpeetavat jäävad hagejale elatise väljamõistmisel vähem kindlustatuks, siis on kohus kohustatud kostja elatist vähendama. Arvestades kostja sissetulekut, mis on keskmiselt 6158,66 krooni kuus ja hageja seadusliku esindaja sissetulekut 13 500 krooni kuus, on ilmselge, et kostja kaks ülalpeetavat jääksid peale hagejale elatise väljamõistmist oluliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav hageja. Peale kostjalt elatise väljamõistmist summas ca 151 000 krooni, kaotaksid kostja ülalpeetavad täielikult võimaluse osalemiseks oma huvialaringides ja lubada endale muud meelelahutust jms, mis on lapse arengule vajalikud. Samuti ei saaks kostja võimaldada lastele ravimite soetamist. Isegi igapäevase toidu soetamine lastele muutuks kaheldavaks. Kostja ei püüagi vastu vaielda

lg-s 2 toodud põhimõttele, mille kohaselt ta on kohustatud iseenda vajadusi piirama, et lapsele äraelamist võimaldada, milline põhimõte tuleneb erilisest sõltuvussuhtest, mis valitseb alaealise lapse ja tema vanema vahel, kuid kui kostja ei ole enam võimeline soetama endale eluks vajalikku toitu, siis ei oleks ta võimeline ka oma lapsi ülal pidama ja nende kõige elementaarsemaid vajadusi rahuldama. Seega kostja on seisukohal, et 3

§-is 108 lg 1 on sätestatud, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Arvestades eeltoodut ja seaduses sätestatud selgesõnalist nõuet, leiab kostja, et antud juhul ei ole õigustatud

§-i 108 lg 1 rakendamine ja elatise väljamõistmine alates 2004. aasata märtsist, s.o tagasiulatuvalt ligi seitsme aasta eest. Eeltoodut on kinnitanud ka Riigikohus oma 11.04.2008 lahendis nr 3-2-14-08: „Kui kohus tuvastab, et aasta jooksul enne hagi esitamist esinesid kohustatud vanemalt elatise väljamõistmata jätmise alused, ei saa kohustatud elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates elatisehagi esitamisest välja mõista. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et tuleks vältida kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda.“ Arvestades eeltoodut ja tuginedes

§ 102

ja § 108 palub kostja nõue elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks rahuldamata jätta, kuivõrd hageja ei ole selle põhjenduseks toonud esile kaalukaid asjaolusid. Kostja nõustub käesolevaga hagejale tasuma elatist summas 63,91 eurot (1000 krooni) kuus alates hagiavalduse kohtule esitamisest. KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja esindaja täpsustas oma nõuet ja palus mõista elatis välja summas 139,01 eurot alates hagi esitamisest ehk alates 10.01.2011. Hageja esindaja seletas, et alates hagi esitamisest kostja ei tasunud tütre ülalpidamiseks mitte midagi. Hageja arvab, et vaatamata sellele, et kostjal on ka teised lapsed, on ta võimeline tasuma poolte ühise tütre ülalpidamiseks elatis miinimummääras, kuna kostja lubab endale kallid harrastused: tal on hobune, veel ta tegeleb vehklemisega ja langevarjuga, mis nõuab suured kulutused. Kostja nõustus tasuma elatis summas 63 eurot, seletas, et hobune ei ole tema omandis, ta tegeleb temaga talus. Spordiga ta ei tegele tervise seisundi tõttu. Töövõimetuse protsent ei ole tuvastatud. Kõik harrastused, millest rääkis hageja esindaja olid aastal 2004.a. Praegu kostja oli sunnitud oma korteri müüma panna, kuna raha ei olnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi elatise nõude osas on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (

) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus.

§ 96

kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt

§ 97p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Tulenevalt

§ 99lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 4

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk 139,01 eurot.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tsiviilasja materjalides oleva lapse sünnitunnistuse kohaselt (tl 5) XXX sündinud A S emaks on F S ja isaks on S S. Hageja nõuab lapsele elatist summas 139,01 eurot alates hagi esitamise päevast ehk alates 10.01.2011. Laps elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kohtule kostja poolt esitatud IDATEX OÜ 26.01.2011 tõendi nr 02 kohaselt (tl 31) kostja tulu 2010.a moodustas 73 904 krooni; tulumaks kinnipeetud summas 9422 krooni; töötuskindlustusmaks – 2064 krooni, seega kostja OÜ-lt IDATEX saadud neto sissetulek moodustas 2010.a-l 62418 krooni ehk 3 989,24 eurot, mis teeb kuus 332,44 eurot. Elektroonilise Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt 2011.a juunis tegi kostjale viimane väljamakse OÜ IDATEX. 5