lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta hagejalt laenu saanud. Hageja on esitanud kohtule tõenditena maksekorralduse laenu summas 7000 krooni väljamakse tegemise kostja kontole kohta (tlk 43). Kohtu poolt kogutud tõend – Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali tõend 4. maist 2011.a. tõendab, et 18.02.2011.a. on kostja kontole laekunud OÜ S poolt 7000.- krooni. Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud, et kostja on hagejalt hagiavalduses märgitud summas laenu saanud. Vastavalt
lg 1 sätestatule tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Hageja leiab, et kostja on jätnud oma kohustuse laenusumma tagasi maksta täitmata, mistõttu on ta kohustust rikkunud. Kohus nõustub hagejaga, sest kostja vastupidist tõendanud ei ole.
lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled on lepingu p 5.2 kokku leppinud viivise määras 0,20 % tasumata laenusummalt päevas. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt perioodi 15.03.2010.a.-27.09.2010.a. eest summas 126,67 eurot ja alates hagi esitamisest, s.o 28.09.2010.a. 0,29 % päevas summalt 447,38 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja viivitas kohustuse täitmisega, on põhjendatud kostjalt viivise summas 126,67 euro väljamõistmine perioodi 15.03.2010.a.-27.09.2010.a. eest ja sealt edasi alates 28.09.2010.a. kuni nõude täitmiseni viivis summas 0,20% põhinõudelt päevas, kuna hageja ei ole tõendanud, kust tuleneb viivisemäär 0,29% päevas. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Piret Randmaa Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.