Obsah (7)

§ 107§ 88§ 95§ 104§ 109§ 97§ 86

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-22278 Tsiviil

) § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja ei nõustu töölepingu lõpetamisega, kuna tööandja ei hoiatanud eelnevalt hagejat töölepingu ülesütlemisest ei suuliselt ega kirjalikult. Samuti ei esitanud tööandja hagejale töölepingu ülesütlemise põhjendusi. Lepingu ülesütlemise ajal esitas tööandja suuliselt hageja töö osas pretensioone, millega hageja ei nõustu.

1. OÜ Eraakadeemia Nord hagi ei tunnistanud. Kostja esindaja on mitmeid kordi püüdnud hagejaga töökohal tema töökohustuste rikkumisest rääkida ja vastavat kirjalikku hoiatust talle allkirja vastu üle anda, kuid hageja töökohal mitteviibimise tõttu ei osutunud see võimalikuks. Hageja otseste tööfunktsioonide hulka kuulusid ülikooli teadus- ja arendusstrateegiate ning tegevuskavade koordineerimine ja korraldamine koostöös akadeemiliste struktuuriüksustega; õppejõudude ja teadustöötajate teaduspublikatsioonide registri ETIS pidamine; ülikooli rahvusvaheliste arendus- ja mobiilsusprojektide algatamine, koordineerimine ja korraldamine; ingliskeelse eelretsenseeritava teadusajakirja East-West Studies väljaandmise koordineerimine; konverentside ja ümarlaudade korraldamine jm vastavalt ametijuhendile. Ebarahuldaval tasemel olid korraldatud akadeemilised üritused, õppejõudude teadustööde kanded ETIS-es ja teadustöö korraldus ülikoolis üldiselt. Kostja kaalus loetletud asjaolusid ning leidis, et hagejapoolne rikkumine on piisavalt tõsine, et temaga sõlmitud tööleping üles öelda. Hageja senine suhtumine ja töökohal mitteviibimine andis piisavalt alust eeldada, et olukord ei parane ka edaspidi. Kirjalik ülesütlemisavaldus, mis sisaldas töölepingu ülesütlemise põhjendusi, esitati hagejale 15.12.2009 toimunud arenguvestlusel. Selle vastuvõtmisest hageja keeldus. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus rahuldas
3. septembri 2010 otsusega hagi ning tunnistas tühiseks Milvi Martina Piiriga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise OÜ Eraakadeemia Nord poolt alates 31.12.2009, lõpetas Milvi Martina Piiri ja OÜ Eraakadeemia Nord vahel 01.09.2009 sõlmitud töölepingu nr 01092009/02

§ 107

lg 2 alusel 31.12.2009 ning mõistis OÜ-lt Eraakadeemia Nord Milvi Martina Piiri kasuks välja hüvitise 16 000 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt

§ 88

lg 1 p 3 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kostja ei ole kohtule tõendanud hageja hoiatamist töölepingu ülesütlemisest. Avalduses töövaidluskomisjonile ja kohtuistungil antud ütluses on hageja rõhutanud, et ta tegi tööd vastavalt temal olevatele juhenditele ja juhiste puudumisel vastavalt oma arusaamisele. Tööandja ei ole kohtule tõendanud töötajale antud ühegi korralduse eiramist. Äsja tööle asunud töötaja puhul ei saa eeldada, et ta täidaks oma ülesandeid 2 veatult. Tunnistaja M. S. ütluste kohaselt oli hageja kaastegev mitmetes projektides ning temapoolsete ülesannete täitmisele ei olnud tunnistajal mingeid etteheiteid. Kostja ei ole kohtule tõendanud ka hageja poolt töökohustuste rikkumist, sh tööle mitteilmumist. Tööle ilmumise ja tööaja kestuse arvestust kostja ei pidanud, töölt puudumisi ei fikseeritud. Tunnistaja M. S. ütluste kohaselt oli hageja alati töökohal või kättesaadav sidevahendite kaudu. Probleeme hagejaga koostöös tunnistaja M. S. ei olnud. Tunnistaja E. P. mäletab ühte telefonikõnet, mis toimus E. G. ja hageja vahel päeval, mil hageja pidi tööl olema, kuid ei olnud, s.o 02.12.2009 või 03.12.2009. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja töölt puudumine sel päeval oleks fikseeritud. Arenguvestluse protokollist nähtuvalt on E. G. fikseerinud hageja töölt puudumised kolmel kolmapäeval ja neljapäeval oktoobris ning novembris. Nimetamata on konkreetsed kuupäevad. Hageja väitel on ta loengu tõttu puudunud ühel korral, s.o 29.11.2009, olles eelnevalt sellest informeerinud oma otsest ülemust. Arenguvestlusel ei heidetud hagejale ette töölt puudumist detsembris 2009.

§ 95

lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Hageja kinnitusel anti temale 15.12.2009, s.o töölepingu ülesütlemise päeval, ainult töölepingu lisa töölepingu lõpetamise kohta. Temale ei ole kunagi antud töölepingu ülesütlemisavaldust. Tunnistaja E. P. ütluste kohaselt koostas tema pärast arenguvestluse lõppemist kirjaliku teate töölepingu ülesütlemise kohta ning tahtis seda hagejale üle anda 15.12.2009, kuid hageja ei võtnud seda vastu. Vastuvõtmisest keeldumise kohta on ainult E. P. märge ülesütlemisavaldusel. E. P. ei mäletanud, kas ta pärast vastuvõtmisest keeldumist saatis ülesütlemisteate hagejale ning kui ta seda tegi, siis kas tavalise või tähitud postiga. Hageja jäi selle juurde, et tema ei ole kunagi saanud ülesütlemisavaldust. Töölepingu ülesütlemisel tööandja algatusel on tööandjal kohustus koostada ja töötajale teatavaks teha ülesütlemisavaldus. Vaidluse korral on tööandja kohustatud tõendama ülesütlemisavalduse teatavaks tegemist. Käesolevas asjas on ainsaks tõendiks tööandja personalijuhi E. P. ütlused, mida ei toeta ükski muu objektiivne tõend.

§ 104

lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Ülaltoodu alusel on kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud nii seadusest tuleneva aluseta kui ka nõuetele mittevastavalt. Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel on tühine.

§ 107

lg 1 ja lg 2 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Tulenevalt seadusest loeb kohus töölepingu lõppenuks

§ 107

lg 2 alusel 31.12.2009.

§ 109

lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus asus seisukohale, et mõistlik ja põhjendatud on kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmine hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses. Maksimaalmääras hüvitise jättis kohus välja mõistmata põhjusel, et töösuhe kestis alla ühe aasta. Kohus ei nõustunud kostja esindaja seisukohaga, et hüvitise suuruse määramisel tuleks arvestada töölepingu lõpetamist katseaja kestel. Tööandja ei ole sellisele ülesütlemise alusele tuginenud. Töölepingu ülesütlemine on tühine muuhulgas ka kirjalikus vormis ülesütlemisavalduse puudumise tõttu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja töötasu oli 8000 krooni kuus, seega kuulub kostjalt välja mõistmisele 16 000 krooni, milliselt summalt tuleb kinni pidada kõik töötasult kinnipidamisele kuuluvad maksud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 3

1. OÜ Eraakadeemia Nord esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
2. septembri 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega tunnistada seaduslikuks OÜ Eraakadeema Nord poolt M. M. Piiriga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse ja täieliku hindamise kohustust, toetudes üksnes hageja vastuolulistele ja tõendamatutele väidetele ning jättes vajaliku tähelepanuta kostja esindaja ja tunnistaja ütlused. Apellant möönab, et asutuses oli ebarahuldavalt korraldatud töötajate tööaja arvestus, mistõttu M. M. Piiri töölt puudumise kohta kirjalikud tõendid puuduvad. Samas on TsMS § 229 lg 1 ja lg 2 kohaselt tõendiks ka muud tõendid, sh tunnistajate ütlused ja poolte vande all antud seletused. Kostja esitas kohtuistungi käigus taotluse vande all seletuse võtmiseks M. M Piiri vahetult ülemuselt I. G. ning juhatuse liikmelt E. G. Kostja palus istungi alguses kohtul tunnistajana üle kuulata ka Akadeemiale Nord raamatupidamisteenuseid osutava OÜ Competence tegevjuhi H. G. , kes oleks saanud tunnistada E. G. ja M. M. Piiri vahel toimunud telefonikõnet, milles E. G. juhtis töötaja tähelepanu töökohustuste olulisele rikkumisele ja hoiatas, et selle jätkumine võib kaasa tuua töölepingu lõppemise. Ühtegi nimetatud taotlust kohus ei rahuldanud. Vaatamata eelnevale kuulas kohus aga kostjat teavitamata hageja kutsutud tunnistajana üle Akadeemia Nord endise õppeprorektori M. S. Tema väited tihedast koostööst hagejaga on liialdatud ning ilmselt ebaõiged; 2) oli kirjalik ülesütlemisavaldus koostatud ning kostja esindaja püüdis M. M. Piirile seda 15.12.2009 üle anda. Viimane aga keeldus seda vastu võtmast. Nimetatud asjaolu tõendab vastav E. P. märge avaldusel; 3) on kohtu järeldused töölepingu lõpetamise aluse puudumise ja seadusele mittevastava töölepingu ülesütlemise kohta ebaõiged. Töölepingu ülesütlemine vastavalt

§ 88

lg 1 p-le 3 oli põhjendatud, samuti järgiti

§ 88

lg-s 3 sätestatud eelneva hoiatuse ning

§ 95

lg-s 1 ja

§ 97lg 2 p-s 1 märgitud ülesütlemisavalduse vormi ja tähtaja nõudeid.

Samas aga tõendite ebaõige hindamise tõttu on kohtu järeldused ülesütlemisavalduse tühisuse osas ebaõiged. Kohus on jätnud arvestamata asjaoluga, et töölepingu ülesütlemine on toimunud seaduses sätestatud 4-kuulise katseaja jooksul, mistõttu kohtu seisukoht selles küsimuses ei ole õige. Kostjal oli põhimõtteliselt võimalik valida, kas ütelda M. M. Piiri töökohustuste olulise rikkumise tõttu tööleping ülesse

§ 88

lg 1 p 3 (erakorraline ülesütlemine tööandja algatusel) või

§ 86(töölepingu ülesütlemine katseajal) alusel.

See, et erakorralise ülesütlemise puhul on vajalik ülesütlemisavalduse kirjalik põhjendamine, katseajal töölepingu ülesütlemise puhul aga ei ole ülesütlemiseks vajalik isegi mõjuva põhjuse eelduse olemasolu (tööandja peab üksnes järgima, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga) näitab seda, et apellant oli veendunud M. M. Piiri rikkumise tõsisuses ja selle piisavuses töölepingu lõpetamiseks. Seetõttu peab kohus seda asjaolu arvestama oma otsuse tegemisel.

1. Milvi Martina Piir palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. septembri 2010 otsuse muutmata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) saab vastavalt TsMS §-le 268 kohaselt juhatuse liikmelt kui ühelt menetluspoolelt vande all tunnistusi võtta vaid teise poole nõusolekul. Sellise nõusoleku saamiseks pole vastustaja poole pöördutud; 2) viibis vastustaja vahetu ülemus I. G. Eestist eemal
3. a oktoobri algusest kuni detsembri alguseni, seega suurema osa vastustaja Akadeemias Nord töötamise ajast. Seetõttu ei ole tal võimalik isiklikult tõendada vastustaja väidetavat töökohal mitteviibimist. Oma eemaloleku ajal suhtles I. G. vastustajaga minimaalselt ning andis paar tööalast korraldust, mis vastustaja täitis. Veel 15.12.2009 toimunud arenguvestlusel ei olnud I. G. vastustajale tööalaseid etteheiteid. 4 Arenguvestluse protokollis on I. G. kinnitanud, et tööplaanis olevad ülesanded on täidetud. Jääb arusaamatuks, kuidas saaksid I. G. ütlused tõendada vastustaja väidetavat töölepingu rikkumist. E. G. polnud vastustajal Akadeemias Nord töötamise aja jooksul (kuni
4. detsembri alguseni) mitte mingeid tööalaseid ega muid kontakte. Vastustaja ei saanud E. G. ega kelleltki teiselt ainsatki suulist või kirjalikku märkust oma seni tehtud töö kohta. Samuti ei nõutud vastustajalt oma liikumiste registreerimist ega seletuskirja väidetava töökohal mitteviibimise või muude rikkumiste kohta. Arenguvestluse protokollis nimetavad I. ja E. G. probleemina kaugjuhtimise teel töötamist. See väide ei käi vastustaja töö kvaliteedi kohta. Vastustaja tööülesanded olid koordineeriva ja korraldava iseloomuga, nende hulka ei kuulunud juhtimine ja vastustajal puudusid alluvad. Osakonda, mille juhataja vastustaja ametinimetuse järgi oli, ei eksisteerinud reaalselt ega formaalselt. Juhtimisega tegelesid juhatuse liikmed I. ja E. G. ; 3) on H. G. vastustajale täiesti tundmatu isik, kelle olemasolust ja funktsioonist OÜ-s Eraakadeemia Nord sai ta teada kostja vastusest 24.08.
5. Vastustaja pole vaidlustanud vastava telefonikõne toimumise fakti. Vastustaja viibis
6. a detsembri alguseks täielikus tööalases infosulus. Kuna tööalane olukord nõudis pädevaid juhtnööre, siis püüdis vastustaja oma olukorrast E. G. märku anda. Kui viimane tõlgendas vastustaja telefonikõnet kui „tööalast rikkumist“ ja järeldas sellest, et vastustaja „ei viibi töökohal“, siis ei oska vastustaja seda kommenteerida. Jääb arusaamatuks, kuidas saaks H. G. , kes polnud kõnealuse telefonivestluse osaline, aasta aega hiljem tunnistajana tõendada, et E. G. vestles mingil täpsemalt fikseerimata ajal
7. a detsembri alguses just vastustajaga ning milline oli selle vestluse sisu; 4) puudub M. S. puudutavates vastuväidetes selgus, kas apellant vaidlustab tunnistaja ütlusi või tunnistajat ennast. Eksitav on apellandi väide, et M. S. puutus tegelikkuses tööalaselt M. M. Piiriga kokku minimaalselt. Vastustaja ei ole väitnud, nagu teinuks ta M. S. igapäevaselt tihedat koostööd. Oma ütlustes viitas M. S. siiski mitmele otsesele koostööle, s.h. ka koostööle vastustajaga. Tunnistaja toonitas, et viibis iganädalaselt töökohal ning tema jaoks polnud kunagi probleemiks kontakteeruda vastustajaga kolmapäeviti ja neljapäeviti vahetult kohapeal ning muudel tööpäevadel sidevahendite abil; 5) ei vasta tõele apellandi väide, nagu oleks vastustajale 15.12.2009 antud ülesütlemisavaldus. E. P. tõi vastustajale umbes kümme-viisteist minutit pärast arenguvestlust E. G. allkirjaga ja dateerimata töölepingu lisa. Vastustaja ei võtnud töölepingu lisa vastu, kuna ei teadnud sel hetkel, milliseid õiguslikke tagajärgi see tema jaoks kaasa toob. Vastustaja pole vaidlustanud ülesütlemise tähtaega, vaid seaduses ettenähtud eelneva hoiatuse ja kirjaliku ülesütlemisavalduse puudumist. Seesama töölepingu dateerimata ja E. G. allkirjaga lisa, mille vastuvõtmisest vastustaja 15.12.2009 oli keeldunud, saadeti talle tähitud postiga kodusel aadressil 05.01.2010 (kätte saadud 07.01.2010). Kirjeldatud töölepingu lisa üleandmise ajal viibis vastustaja kabinetis vaid E. P. ja mitte kedagi teist. Apellandi väide, nagu oleks dokumendi üleandmise juures viibinud ka I. ja E. G. , ei vasta tõele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
9. septembri 2010 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud asjaoludele ja tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
10. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et esines alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

§ 88lg 1 p 3 järgi.

Märgitud alusel töölepingu erakorraline ülesütlemine eeldab töötaja eelnevat 5 hoiatamist ning kuna apellant ei olnud töötajat enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hoiatanud, siis puudus tal alus töölepingut erakorraliselt üles öelda. Maakohtule 11.05.2010 esitatud menetlusdokumendis (t.l 2) on apellant kinnitanud, et töölepingu erakorralisel ülesütlemisel

§ 88lg 1 p 3 alusel ei ole töötaja eelnev hoiatamine kohustuslik.

Seetõttu ei ole tõsiseltvõetav apellandi hilisem tõendamata väide töötaja suulisest hoiatamisest. Eelneva alusel on maakohus õigesti leidnud, et töölepingu erakorraline ülesütlemine

§ 88

lg 1 p 3 järgi on

§ 104

lg 1 alusel tühine (seadusest tuleneva aluseta ülesütlemine).

§ 88

lg 3 näeb erandina ette, et eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul mõjuval põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Selliseid erandlikke asjaolusid ei ole apellant esile toonud ning nende esinemist ei nähtu ka esitatud tõenditest. 8.

§ 95

lg 1 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisalus on tühine. Töötaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tööandja ei ole talle ülesütlemisavaldust andnud ning ainuke dokument, mida E. P. talle andis, oli töölepingu lisa töölepingu lõpetamise kohta (töövaidluskomisjoni toimik, lk 18) ja sellele ta alla ei kirjutanud. Nimetatud lisa üleandmise juures ei olnud teisi isikuid peale E. P. Toimikulehel 38 olevat teadet töölepingu lõpetamise kohta nägi ta esmakordselt maakohtu istungil. Kuivõrd tunnistaja E. P. (apellandi personalijuht) ütlusi töötajale ülesütlemisavalduse üleandmise kohta ei kinnita teised tõendid, siis ainuüksi tunnistaja E. P. ütluste alusel ei ole võimalik tuvastada ülesütlemisavalduse üleandmist (ja selle vastuvõtmisest keeldumist) töötajale.

§ 95

lg 1 kohaldamise eelduseks on ülesütlemisavalduse jõudmine teise lepingupooleni ning nimetatud asjaolu tõendamiskoormis lasub ülesütlemisavalduse tegijal. Apellandi ühepoolne märge toimikulehel 38 oleval teatel ei tõenda, et töötaja oleks keeldunud ülesütlemisavaldust vastu võtmast. Seetõttu on töölepingu ülesütlemine tühine ka

§ 104

lg-s 1 märgitud teisel alusel, s.o seaduse nõuetele mittevastava ülesütlemise tõttu. 9. Apellandi viide apellatsioonkaebuses töölepingu võimalikule lõpetamisele

§ 86

alusel ei ole asjakohane, kuna sellel alusel ei ole apellant töölepingut üles öelnud. 10. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Maili Lokk Viivi Tomson 6 Üllar Roostoja 7