alusel andma tagatise isiklikust kasutusõigusest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) kui kostja ei anna tagatist, lugeda
lg 2 p 3 alusel kostja tähtajatu isiklik kasutusõigus XXX Tartus asuvale korteriomandile lõppenuks, kustutada vastav kanne kinnistusraamatust ja mõista korteriomandi valdus kostjalt välja hagejale. 14.05.2010 avalduses suurendas hageja oma nõuet 2620.30 krooni võrra, sest kostja on jätnud jätkuvalt tasumata korteriomandi kasutamisega seotud kulud. Hageja palus kohustada kostjat alates 01.01.2010 tasuma kõik kulud seoses korteriomandi kasutamisega ja muud korteriomandiga seostuvad maksekohustused ja koormatised kuni kostja isikliku kasutusõiguse lõppemiseni ja korteriomandi valduse hagejale üleandmiseni.
Kohus kohustas I. Kõõrat tasuma 7010.20 krooni vähemalt 1200 krooni suuruste igakuiste maksetena alates otsuse jõustumisest kuni kogu summa tasumiseni, makseid teha hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks. Kohus jättis rahuldamata Õ. Kõõra nõude I. Kõõra vastu tagatise andmiseks või isikliku kasutusõiguse lõppenuks lugemiseks, kinnistusraamatus kande kustutamiseks ja korteriomandi kostja valdusest väljamõistmiseks. Kohus jättis riigilõivust 21,33% I. Kõõra kanda ja 78,67% Õ. Kõõra kanda, muud menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt koostas ja tõestas 28.11.2002 notar pooltevahelise lepingu, mille p-ide 1, 2.1, 2.3, 2.4 kohaselt seatakse XXX Tartus asuvale korteriomandile I. Kõõra kasuks isikliku servituudina tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus. Lepingu p-is 3.4 leppisid pooled kokku, et korteriomand jääb Õ. Kõõra ainuomandisse tema lahusvarana. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub XXX Tartus asuv korteriomand registriosa numbriga 2788003 käesoleval ajal hagejale ning kostja kasuks on kinnistusraamatusse kantud tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus. Kohus leidis, et
2. lause kohaselt on isiklik kasutusõigus seotud valdamisega ning kohaldada tuleb kasutusvalduse vastavaid sätteid.
lg 1 kohaselt on kasutusvaldaja kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema.
lg 1 sätestab, et kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid tasub ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele. 28.11.2002 lepingus ei ole pooled sellest erinevalt kokku leppinud. Riigikohus on 01.12.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-129-05 märkinud, et tasuta kasutusõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea katma elamu kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid. Seega on I. Kõõra
, § 219 lg 1 ja § 223 lg 1 alusel kohustatud korteriomandi omal kulul korras hoidma, tasuma sellel lasuvad maksud ja võlaintressid, kandma koormatised, majandamis- ja muud kulud. Ka 28.11.2002 lepingu p-idest 6.6 ja 6.7 nähtub, et notar on notariaalaktis osalejatele (sh I. Kõõrale) selgitanud, et kulutuste, koormatiste ja maksude tasumise kohustus on kasutajal. Hagiavaldustest nähtuvalt ei ole kostja tasunud korteriühistu arveid alates 2009 oktoobri eest, samuti ei ole ta tasunud maamaksu ning kostja ei vaidle sellele vastu. Korteriühistu arved sisaldavad haldus- ja hooldustasu, remonditasu, prügivedu, üldelektrit, vee soojendamist, vett ja kanalisatsiooni, vee ülekulu, maagaasi, kütet. Kohus leidis, et
§-st 228, § 219 lg-st 1 ja § 223 lg-st 1 tulenevalt on kostja kohustatud tasuma korteriühistu arved täies ulatuses, samuti maamaksu. Maksekorralduste ja korteriühistu arvetega on tõendatud, et hageja on maksnud korteriühistu poolt esitatud 2009 oktoobri, novembri ja detsembri arved kostja asemel kokku summas 5520.20 krooni, lisaks kommunaalteenuste eest 23.04.2010 veel 500 krooni. Hagejal on tulnud maksta korteriomandilt maamaksu 70 krooni aastas. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hageja on maksnud aastatel 2003-2009 maamaksu kokku 490 krooni.
lg 2 näeb ette, et kui 3 maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 6510.20 krooni. Kostja on tõepoolest jätnud oma kohustused seoses kasutusõiguse esemega teatud perioodil täitmata. Selline kostja ekslik käitumine tulenes aga ilmselt Tartu Maakohtu 30.09.2009 otsuses tsiviilasjas nr 2-08-25873 märgitust – kohtunik asus otsuse põhjendava osa p-s 9 seisukohale, et KÜS § 5 lg-st 1, §-st 51, § 151 lg-st 1 tulenevalt tuleb majandamiskulud tasuda Õ. Kõõral kui korteri omanikul. Kohus kohustas kostjat tasuma isikliku kasutusõiguse esemega seotud kulutused, maksud ja koormatised vastavalt
lg-s 1 ja § 223 lg-s 1 sätestatule alates 01.01.2010 kuni isikliku kasutusõiguse lõppemiseni. Kohus ei pidanud põhjendatuks rahuldada hageja nõudeid kohustada kostjat andma tagatist isiklikust kasutusõigusest tulenevate kohustuste täitmiseks või lugeda kostja tähtajatu isiklik kasutusõigus lõppenuks, kustutada vastav kanne kinnistusraamatust ja mõista korteriomandi valdus kostjalt välja hagejale. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-46-08 leidnud, et ainuüksi maksude, koormatiste ja kulude tasumata jätmine ei saa olla kasutusvalduse lõpetamise aluseks asjaõigusseaduse järgi. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks kahjuhüvitisena välja õigusabikulud, mida ta oli sunnitud kandma seoses kostjale enne kohtumenetlust nõude esitamisega. Riigikohus leidis otsuses nr 3-2-1-79-08, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kostja ei ole oma kohustusi vabatahtlikult täitnud, mistõttu oli kohtu arvates iseenesest põhjendatud hageja poolt kohtueelselt juristi abi kasutamine. Hageja on esitanud õigusabikulude kinnituseks Turu Õigusbüroo OÜ arve nr 19/11 summas 2400 krooni. Arve kohaselt kulus õigusabi teenuse osutamisele 4 tundi. Kirjalik pöördumine kostja poole ei ole pikk ning see ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi. Avaldus korteriühistule sisaldab suures osas sama teksti, mis pöördumine kostja poolegi. Läbirääkimised võlgnikuga ei saanud olla pikad ega keerulised. Armand Mark on olnud hageja esindaja juba tsiviilasjas nr 2-08-25873 ning seega kursis pooltevaheliste vaidluste asjaoludega, mistõttu ei saanud tal materjalidega tutvumisele ja õigusliku hinnangu andmisele palju aega kuluda. Kohus leidis, et õigusabikulud on põhjendatud summas 500 krooni ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja kahjuhüvitis 500 krooni. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 7010.20 krooni (6510.20 + 500). TsMS § 445 lg 1 ja kostja taotluse alusel pidas kohus põhjendatuks määrata, et kostjal tuleb tasuda väljamõistetud rahasumma osade kaupa. Kostja peab tasuma hagejale raha vähemalt 1 200 krooni suuruste igakuiste maksetena alates otsuse jõustumisest kuni kogu summa tasumiseni, maksed tuleb teha hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Kõõra (asja omanik) kasutusvaldajalt (Ilmar Kõõra) tagatist, mida I. Kõõra mõistliku aja jooksul ei andnud. Kohtul oli kohustus tuvastada asjaolu, et kas kostja on omaniku nõudel tagatise andnud või ei ole tagatist antud. Kuna kostja ei ole tagatist andnud, siis pidi kohus hageja nõude
lg 2 p 3 alusel kostja isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks rahuldama ning ka muud sellega seostuvad nõuded (kinnistusraamatus kasutusõiguse kande lõpetamiseks ja valduse üleandmiseks) rahuldama. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja tagatise andmise nõudele. Kohus, arvestamata, et asjas leiab tuvastamist omaniku õiguste oluline rikkumine, teinud otsuse tagatise nõude põhjendamatuse kohta. Sellega on kohus oluliselt rikkunud menetlus- ja materiaalõigusnorme. Hageja on seisukohal, et kuna ta esitas kasutusvaldajale nõude tagatise andmiseks ja seda ei antud, siis puudus kohtul õigus hinnata tagatise andmise nõude asjaolusid ja tuli lähtuda otsust tehes vaid asjaolust (tuvastada), et nõutud tagatist ei ole antud ja hageja nõue rahuldada lähtudes
§-st 212 lg 2 p 3. Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-46-08 on leidnud, et kui kasutusvaldaja tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht, võib kasutusvaldajalt nõuda tagatist (
). Kui kasutusvaldaja omanikule tagatist ei anna, on omanikul õigus nõuda kasutusvalduse lõpetamist (
Hageja nõudiski kostjalt tema kohustustele tagatise andmist lähtudes
§-st 224. Kasutusvaldaja ei ole rikkumist lõpetanud käesoleva ajani ja ei ole ka tagatist andnud; 3) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kostja ekslik käitumine tulenes Tartu Maakohtu 30.09.2009 otsuses tsiviilasjas nr 2-08-25873 märgitust, kus kohus asus seisukohale, et KÜS § 5 lg-st 1, §-st 51, § 151 lg-st 1 tulenevalt tuleb majandamiskulud tasuda Õ. Kõõral kui korteri omanikul. Nimetatud otsuses ei ole kohus tuginenud KÜS §-le 51 ja sellist paragrahvi KÜS-is ei ole. Kohus on õigesti lähtunud omaniku kohustustest KÜS alusel, kuid isiklikku kasutusõigust reguleerivad ka
sätted. Asjaolu, et kohus ei ole eelnimetatud kohtuotsuses lisaks käsitlenud isikliku kasutusõiguse seaduslikke aluseid lähtudes
-ist, ei anna alust eeldada, et kostja ei ole või ei saanud olla teadlik korteriomandi kasutamisega isikliku kasutusõiguse alusel seonduvatest kohustustest. Nimetatud õigused ja kohustused olid kostjal teada juba 28.11.2002 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus punktides 6.6 ja 6.7 notari poolt antud selgitustest. Kohus leidis, et kostja on osa kohustused teatud aja jooksul jätnud täitmata. Hageja leiab, et tegemist ei ole teatud perioodil kohustuse täitmata jätmisega, vaid kostja ei ole kohustusi täitnud alates 2009 oktoobrist kuni käesoleva ajani jätkuvalt. Kostja ei ole kohustuse täitmisele asunud ka käesoleval ajad, kuigi ta tunnistas sellist kohustust. Kostja ei kavatse ilmselt ka tulevikus tasuda isiklikust tasuta kasutusõigusest tulenevaid 5 kohustusi ja kohustuste täitmine, sh korteriühistule, arvestades hageja sissetulekuid, võib osutuda võimatuks. Seega on reaalne oht jätkuvaks omaniku õiguste oluliseks rikkumiseks. Omaniku nõue tagatise andmiseks oli täielikult põhjendatud. Kui kostja jätab ka edaspidiselt oma kohustused täitmata, siis täitemenetluse kaudu ei ole samuti võimalik kostja kohustuste täitmine tema pensioni arvel. Vastustaja sissetulek (pension) moodustab 5787 krooni. Suvekuudel moodustavad KÜ XXX maksekviitungite kohaselt igakuised maksed ca 1400-1500 krooni ja talvekuudel ca 2300-2500 krooni. Arvestades hindade pideva tõusuga kulud teenustele ka ilmselt suurenevad ja kohustused omavad kasvutendentsi. Tuleb arvestada asjaoluga, et kostjal on kohustus hüvitada hagejale kohtuotsusega väljamõistetav summa ning KÜ-le on võlgnevus, mis tuleb hagejal tasuda. Kokku moodustab võlg KÜ-le seisuga 31.07.2010 summas 10 169.21 krooni, mida hageja oma majandusliku seisu tõttu ei ole olnud võimeline tasuma. Kuna täitemenetluses peab isikule (kostjale) kätte jääma vähemalt summa alampalgamääras; 4) ei nõustu hageja kohtu poolt kostjalt väljamõistetava summa ajatatud tasumisega. Asjakohane ei ole kohtu seisukoht, et arvestades hageja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist on hagejal sissetulekud. Kohus ei ole hageja sissetulekuid asjas tuvastanud. Kuna füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsemisega kaasnesid kulud ja müügikulu osutus eeldatavast väiksemaks, lõpetas hageja 17.05.2010 tegutsemise füüsilisest isikust ettevõtjana. Kohtuotsuse tegemise ajal ei tegutsenud hageja füüsilisest isikust ettevõtjana ja kohus ei tuvastanud sellist asjaolu. Hageja ainsaks sissetulekuks on pension ja toetus kokku 3710 krooni. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et KÜ XXX ees moodustas hageja võlgnevus seisuga 31.03.2010 summas 5189.16 krooni ja maksetähtajaga 25.04.2010 tuleks hagejal tasuda sisuliselt kostja eest juba 7208.81 krooni. Antud asjaolu näitab hageja majanduslikku seisu, kusjuures hageja peab tasuma oma sissetuleku 3710 krooni arvel ka oma eluasemega seostuvad kulud, seostuvalt kostja pahatahtliku käitumisega võetud laenu (menetluskuludeks, makseteks) makseid, toidu jm vajalikud püsikulud. Kostja poolt ajatatult kohustuste täitmine süvendab veelgi hageja rasket majanduslikku olukorda ja raha korraga tasumata jätmine on hagejale ülemäära koormav. Kostja on oma kohustuste pahatahtliku rikkumisega põhjustanud hagejale olulised kulud ja seoses kostja kohustuste rikkumisega oli hageja sunnitud võtma väikelaenu. Kostja kulutuste katteks hagejal vahendid praktiliselt puuduvad ja kostjaga seostuvate igakuiste kulude kandmise on hagejale üle jõu käiv. Kostja sissetulek (5787 krooni) on 2077 krooni suurem, kui seda hagejal. Kostja on vaieldamatult alates oktoobrist 2009 hoidnud kokku eluasemega seotud maksete võrra. Arvestades eeltooduga on põhjendatud kostjal viivitamatult kokku hoitud summade arvel tasuda väljamõistetud summa ja täita ka kohustused, sh korteriühistule maksekviitungite kohaselt või hagejale alates 01.01.2010 kuni käesoleva ajani; 5) ei ole hageja nõus menetluskulude jaotamisega. Asja menetluskulud on täies ulatuses tekkinud kostja poolt oma kohustuste pahatahtlikust täitmatajätmisest. Vastustaja käitub jätkuvalt pahatahtlikult, rikkudes oluliselt hageja õigusi. Vastustaja ei ole kohustuste täitmisele asunud. Arvestades eeltoodut oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik kohtukulude, sh ka osaliselt riigilõiv, hageja kanda jätmine. 5. I. Kõõra vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja nõus hageja kasuks väljamõistetud õigusabi kulu vähendamisega 500 kroonini; 2) oleks teoreetiliselt hagejal justkui tagatise nõudmise õigus, kuid antud juhul tähendaks see hea usu põhimõtte vastast nõuet kostja suhtes. Kosja lõpetas maksete tasumise pärast seda, kui kohus tsiviilasjas 2-08-25873 otsustas, et majanduskulud tuleb tasuda kostjal ehk Õ. Kõõral. Kohus on tagatise andmise nõude lahendamisel õieti leidnud, et kuna kostja on nõuet suures osas 6 tunnistanud ning nõus makseid maksma, ei ole tagatise nõue põhjendatud. Seega ei ole põhjendatud ja hageja tagatisenõudest tulenev kasutusõiguse lõpetamise nõue, kinnistusraamatu kande muutmise ja korteri kostja valdusest väljanõudmise nõue. Kohtu seisukoht, et haginõudeid ei ole muudetud, on täiesti põhjendatud ning põhjendatud on ka lahendi tegemine kõigi haginõuete kohta. Põhjendamatu on hageja väide nagu oleks kohus pidanud tuvastama, kas kostja tagatise andmise nõude rahuldas. Seda ei pea kohus tegema, sest kohut paluti kohustada kostjat tagatis andma; 3) on kostja asunud täitma kaevatavat kohtuotsust. Kostja tasus kohtu poolt määratud 21,33% hageja riigilõivust. Püsimaksekorraldusega tasub kostja igakuiselt võlga 1200 krooni. Korteriühistuga sõlmitud kokkuleppe kohaselt tasub kostja alates augustist k.a. 2010 tekkinud võlga selliselt, et igal kuul ta tasub ühe kuu võla ja jooksva kuu arve. Seega kostja täidab oma lubadust võlg tasuda ning sellega ka kohtuotsust. Alusetu on kostja väide, et hagejalt ei ole võimalik kohtuotsusega väljamõistetud summat kohtuotsuse täitmise käigus kinni pidada. Pensioniseadus § 47 lg 3 sätestab, et täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Seega isegi kui kostja kohtuotsust ei täidaks, peetakse temalt hageja poolt nõutud summa kinni. Kostja tasub igal kuul korteriga seotud jooksvad maksed ja võlga. Seega, kui kostja oleks kohustatud tasuma hagejale väljamõistetud summa ja see täitmisele pööratakse, ei saaks ta täita oma kohustusi ühistu ees. Hagejale oleks kasulik, kui kostja tasub jooksvaid makseid, alates l. jaanuarist k.a. korteriühistule tekkinud võlga ning temale igakuuliselt kohtu poolt määratud summa; 4) väidab hageja, et kuna kostja tagatist ei andnud, on hagejal õigus kasutusvaldus lõpetada ilma igasuguste muude asjaoludeta. Antud juhul on vaidluse aluseks kostjapoolne maksete maksmine. Seega ei saa olla hagejal absoluutset õigust igal juhul kasutusvaldus lõpetada.
sätestab, et asja omanikul on õigus nõuda kasutusvaldajalt tagatist, kui kasutusvaldaja tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht. Antud juhul on kostja aastaid makseid korralikult tasunud ning nüüdne mittetasumine tulenes eksitavast kohtuotsusest; 5) on menetluskulud kaevatavas kohtuotsuses õieti ja õiglaselt jagatud. Lähtudes 09.07.2010 kohtuotsusest, peaks hageja osaliselt hüvitama kostja õigusabikulud. Seda kostja kohtu kaudu ei nõua. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
§-le 224 asja omanikul on õigus nõuda kasutusvaldajalt tagatist, kui kasutusvaldaja tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht. Tagatisena on võimalik nii kinnispandi kui vallaspandi seadmine kasutusvaldaja omandis olevatele asjadele, samuti tagatissumma maksmine, võlaõiguslik garantii jms. Antud juhul ei ole hageja täpsustanud, millist tagatist, kui suures väärtuses ja mis tähtpäevaks ta kostjalt nõuab. Hagiavalduses küll märgitakse, et kostjal on võimalik anda tagatis igakuiselt saadava pensioni või muu vara arvel, kuid märkimata on tagatise summa ja ka tähtpäev. Sellisel kujul esitatud tagatise andmise nõue ei ole täidetav ja seetõttu ei saaks selline tagatise nõue olla aluseks ka kasutusvalduse lõpetamisele
Juhul, kui hageja soovis oma
§-s 224 sätestatud õigust realiseerida kohtu abil, siis ei olnud tal võimalik esitada samas hagis kasutusvalduse lõpetamise nõuet
lg 2 p 3 alusel.
lg 2 p 3 järgi kasutusvalduse lõpetamise nõue eeldab, et eelnevalt oleks kasutusvaldajalt nõutud tagatist ja ta ei ole seda andnud, kuid antud juhul on hageja pöördunud kohtusse, esitamata eelnevalt kasutusvaldajale nõuet tagatise andmiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.