hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
(
6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 07.12.2011 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus T V vastu võlgnevuse, kokku summas 1833.73 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolud. 07.04.2010 viis Swedbank AS läbi avaliku suulise enampakkumise, mille esemeks olid 24.10.2007 varalise õiguste pandilepingu kohaselt AS-i Reval Credit poolt Swedbank AS`i kasuks panditud nõudeõigused kogumina. 24.10.2007 varaliste õiguste pandilepingu kohaselt tagas Swedbank AS-i kasuks seatud AS-i Reval Credit võlakirjadest tulenevaid kohustusi. Vastavalt enampakkumise tingimustele tunnistas enampakkumise läbiviija enampakkumise võitjaks Swedbank AS-i, kes osales enampakkumisel pandipidajana. Alates enampakkumisel müüdud nõuete omandamisest 07.04.2010 on Swedbank AS 24.10.2007 varaliste õiguste pandilepingu kohaselt pandieseme olnud nõuete võlausaldajaks. Seega omandas AS Swedbank (hageja) 07.04.2010 läbi viidud pandieseme avalikul enampakkumisel kõik AS-i Reval Credit poolt panditud nõuded, sealhulgas ka väikelaenulepingust nr 070610909 tuleneva nõude. Nimetatud laenuleping on sõlmitud 04.06.2007 Reval Credit AS ja kostja (T V) vahel ning selle alusel andis laenuandja kostjale laenu 20 000 krooni (1 278.23 eurot). Kostja kohustus tagastama laenusumma osade kaupa iga kuu 10.kuupäeval annuiteetmaksetena, tagastamise lõpptähtpäevaga lepingu p 1.9 järgi - 10.06.2010. Intressi arvestati lepingu p 6.1 alusel igapäevaselt lähtudes 360-päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kuus. Maksepäevadel tasumisele kuuluvad laenu osamaksete ning intressi summad olid fikseeritud laenuandja ja kostja allkirjastatud maksegraafikus. Kostja ei täitnud oma kohustusi ning jäi laenusumma maksete tasumisega võlgnevusse. Kostjal on tasumata laenujääk summas 1 259.50 eurot. Kostja ei ole korrektselt täitnud ka intressi maksmise kohustust ning on tasumata intress summas 430.85 eurot. 14.11.2007 saatis laenuandja kostjale kirjaliku meeldetuletuse ning 08.01.2008 nõudekirja, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt ühe nädala jooksul. Kuna kostja ei tasunud nõuet, siis ütles laenuandja lepingu seoses võlgnevusega ühepoolselt üles 12.08.2008 võlgnevuse põhijäägiga 19 706.95 krooni ehk 1 259.50 eurot. Lepingu p 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist maksete tasumisega viivitamisel 1 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates 15.12.2010 kuni 03.05.2010 kokku summas 101.84 eurot. 03.05.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku summas 1 833.73 eurot, sellest põhiosa 1 259.50 eurot, viivis – 101.84 eurot, intress – 430.85 eurot ja muud kulud – 41.54 eurot. 2 Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2, 94 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 4 ja ja 6 ja lg 2, 108 lg 1, 113 lg 1 ja 416 lg 1 sätestatule ning taotleb kostjalt hagi esitamise seisuga lepingu järgi võlgnetava summa - 1 833.73 euro väljamõistmist, millest põhivõlgnevus moodustab 1 259.50 eurot. Samuti taotleb hageja alates hagi esitamisest
alusel kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja need tagaseljaotsuse tegemise korral ka välja mõista summas 255.64 eurot. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud väikelaenuleping nr 070610909 koos laenu tagastamise graafikuga ning võlgnevuse arvestusega, avaldus lepingu ülesütlemisest, kinnitus panditud vara avaliku enampakkumise tulemuste kohta, hageja esindaja volikiri ning maksekorraldused riigilõivude tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja elukoha aadressil on hagimaterjalid vastu võetud tema ema R Vpoolt 19.05.2011.
Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 09.06.2011.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud ega käesoleva ajani teatanud ka mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral
Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tähtaegselt tagastamata temaga sõlmitud väikelaenulepingu järgi ette nähtud intressi – ja laenumaksed. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka 3 viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 1833.73 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 1 259.50 eurot.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hagiavalduses esitatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (1 259.50 eurolt) alates 03.05.2011 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendav dokument – maksekorraldus nr 28559, 03.05.2011 riigilõivu tasumisest summas 255.64 eurot.
lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.