Hagejal on õigus nõuda nimetatud kohustuste täitmist.
lg 1 ja 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustusega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingust (tl 9-11) ja lisa kokkulepetest (tl 18-19, 24-25), käenduslepingust ja nende lisadest (tl 14-17, 22-23,27-28), meeldetuletuskirjadest (tl 29-30, 32), lepingu ülesütlemisavaldusest ( tl 31), muudatustest krediidilepingute üldtingimustest (37-39), viivise arvestusest (tl 33), õigusabikuludest (tl 41-43), maksekorraldusest riigilõivu tasumisest (tl 44). Kohtumenetluse käik 24.08.2010 kohtumäärusega võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud ja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile. Kohus kohustas kostjaid vastama edastatud hagiavaldusele 15 päeva jooksul alates materjali kättesaamisest ning hoiatas, et tähtajaks vastust saamata teeb kohus tagaseljaotsuse lugedes hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Kostja I L on kohtu poolt edastatud materjalid kätte saanud 22.09.2010 ja J G 30.08.2010. Tähtajaks kostjad seadusenõuetele vastavat vastust esitanud ei ole. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjatele on hagimaterjalid kohtu poolt kätte toimetatud allkirja vastu. Kostjad kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ei ole, mistõttu kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui 3 seadusjärgne (
) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostjad on jätnud tasumata krediidilepingujärgse kohustuse. Seetõttu kuulub kostjatelt I L ja J G solidaarselt väljamõistmisele BIGBANK Aktsiaseltsi kasuks võlgnevus kokku summas 2087,06 eurot (43 921,00 krooni) (sellest: põhivõlgnevus 988,99 eurot (15 474,27 krooni), kõrvalnõue 1818,08 eurot ( 28 446,73 krooni). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Mistõttu kuulub I L (isikukood XXX) ja J G (isikukood XXX), BIGBANK AS (reg.kood 10183757) kasuks alates 20.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni väljamõistmisele viivis 29,33 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende enda kanda. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 383,47 eurot (6000 krooni) ja 23,65 eurot (370 krooni) menetlusdokumendi ärakirja edastamise eest kostjatele, lisaks on hageja esitanud taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks kostjatelt summas 95,87 eurot (1500 krooni). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Seetõttu mõistab kohus kostjatelt I L ja J G solidaarselt BIGBANK Aktsiaseltsi kasuks menetluskulude katteks välja 502,99 eurot (7870,00 krooni). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 174; 1741, 407; 442; 444; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.