Obsah (8)

§ 174§ 1741§ 444§ 138§ 144§ 483§ 163§ 175

Tsiviilasi nr 2-11-5516 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 8. aprill 2011, Tartu kohtumaja

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Kaja esitamine

1. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
2. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
3. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 12.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist: 12.1. Hagiavalduse kohaselt on kostjad jätnud hagejale tasumata mh maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõivu 105.86 eurot, hageja taotleb nimetatud summa kostjatelt väljamõistmist võla sissenõudmisega seotud kuluna. Kohus leiab, et kostjatel puudub kohustus tasuda hagejale maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõiv 105.86 eurot (1656.33 krooni), mistõttu tuleb hagi jätta selles osas rahuldamata. Tegemist on

§ 138

lg-tes 1 ja 2, § 139 nimetatud menetluskuluga tsiviilasjas nr 2-09-1366.

§ 174

lg 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

§ 144

p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu juhul, 2/3 kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p-i 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohus jättis hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjate vastu rahuldamata 01.10.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-1366. Hageja esitas hagiavalduse Tartu Maakohtule 09.02.2011, seega hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega puudub alus käsitada ja hüvitada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ka käesoleva tsiviilasja menetluskuluna. 12.2.

§ 163

lg-t 1, § 165 lg-t 3, ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: jätta riigilõiv solidaarselt kostjate kanda; jätta muudest hageja menetluskuludest 98% solidaarselt kostjate kanda ja 2% hageja kanda; jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda. 12.3.

§ 1741

lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus solidaarselt kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 543.24 eurot. Hageja on esitanud kohtule arve ning maksekorralduse selle kohta, et ta on tasunud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 95.87 eurot. Hageja esindajaks on käesolevas menetluses volikirja alusel Artur Maljukov. Hagiavaldusele lisatud volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Artur Maljukovi esindama hagejat kohtumenetlustes. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Artur Maljukov saanud sissetulekut ka AS-ist BIGBANK. Seega on alust arvata, et ta on hageja töötaja.

§ 175

lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja õigusabikulu 95.87 eurot väljamõistmiseks puudub alus. Kohtunik 3/3