KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-27785 Otsuse tegemise aeg ja koht 21.oktoober 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. F.i hagi A. F., O. T. ja Elamuü

redaktsiooni § 21 lg 2 järgi läksid elamuühistu liikme õigused, kohustused ja varaline vastutus üle osamaksu omandajale omandaja ühistu liikmeks vastuvõtmise otsuse tegemise päevast ja koos

ga ühistu tegevust reguleerinud tulundusühistuseaduse (TÜS) § 12 ja § 13 lg 3 järgi sai isik ühistu liikmeks tema vastuvõtmise päevast kui põhikirjaga ei olnud ette nähtud teist tähtaega ning ühistust väljaarvamiseks pidi liige esitama vastavalt TÜS § 15 ja § 19 lg 1 kirjaliku avalduse ühistu juhatusele vähemalt 3 kuud enne ühistust välja astumist. Hageja väljaarvamiseks elamuühistu liikmest puudus hageja sellekohane avaldus. 1.4 01.05.2006 elamuühistu ja kostja 2 vahel sõlmitud osa omandamise leping ei olnud notariaalselt tõestatud ning selleks puudus hageja nõusolek. Lepingu sõlmimise hetkel ühistu tegevust reguleerinud hooneühistuseaduse (jõustunud 01.01.2005) § 8 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama liikmelisust, olema notariaalselt tõestatud. Samuti peab notariaalselt olema tõestatud liikmelisuse loovutamise tehing ning abikaasade ühisvara hulka kuulunud osa loovutamiseks peab olema abikaasa nõusolek (HÜS § 8 lg 3). 1.5 Hageja leiab tuginedes TsÜS § 99 lg 1 p 2, et pettuse või eksimuse korral võib tehingu tühistada. 2. KOSTJATE VASTUSED 2.1 Kostja 1 vaidles hagile vastu. (I kd tl 34-35) 2.1.1 Kostja leidis, et hageja väide osa elamuühistus kasutamiseks- valdamiseks on tõendamata nagu ka väide, et osa näol on tegemist abikaasade ühisvaraga. Mittetulundusühingute seaduse § 12-17 ja

§ 21

kohaselt on elamuühistu liikmel õigus talle kuuluv osamaks võõrandada isikule, kes vastab

le ja ühistu põhikirjas liikmele sätestatud tingimustele. Abikaasade ühisomandisse kuuluva osamaksu võib elamuühistu liige võõrandada üksnes abikaasa nõusolekul. Eeldades, et osa näol võis olla tegemist abikaasade ühisvaraga, oli kostjal A. F.l vastav nõusolek olemas, mistõttu leiab kostja, et vaidlusalused tehingud olid seaduslikud. (I kd, tl 36) 2 Kostja leidis, et hageja viited pettusele või eksimusele ei ole asjakohased, lisaks ei ole hageja märkinud, millisel viisil ja kelle poolt pettus või eksimus toime pandi. 2.2 Elamuühistu vaidles hagile vastu (I kd tl 40-41) 2.2.1 Kostja vastuse kohaselt pöördus hageja 1998. aastal elamuühistu juhatuse poole avaldusega, milles palus vormistada talle kuuluv osa ühistus oma abikaasa (kostja 1) nimele. Vastav kanne tehti.

§ 21

lg 1 kohaselt on elamuühistu liikmel õigus talle kuuluv osamaks võõrandada isikule, kes vastab liikme kohta sätestatud tingimusele. Osamaksu võõrandanud liikme õigused, kohustused ja varaline vastutus lähevad üle osamaksu omandajale omandaja liikmeks vastuvõtmise päevast arvates (§ 21 lg 2). Elamuühistu põhikirja p 20.4 kohaselt arvatakse ühistu liige ühistust välja liikme osamaksu võõrandamisel. Liikmete nimekirja kanti osa omanikuna kostja

1. Alates
2. aastast elas Metsapargi 20-46 kostja
3. Osa võõrandamine kostjale 1 toimus hageja avalduse alusel. 01.05.2006 võõrandas kostja 1 osa kostjale
4. 2.3 Kostja 2 vaidles hagile vastu. (I kd, tl 66) 2.3.1 Kostja leidis, et abikaasade ühisvara jagamine peaks toimuma eranditult abikaasade enda vahel kolmandaid isikuid sellesse kaasamata. Kostja sai elamuühistu liikmeks seaduslikul teel ning astudes ühistu liikmeks ei ole ta hagejat mingil viisil eksiteele viinud ega oma hagejaga mingisugust kokkupuudet. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. KOHTUISTUNGID 3.1 Hageja jäi nõude juurde leides, et hageja oli osa omanik ning osa oli abikaasade ühisvara. Hageja leidis, et kuna

§ 21

lg 1 ja 2 kohast liikme avaldust liikmest väljaastumise kohta ei ole, on tehingud vastuolus seadusega ning seetõttu tühised. Hageja soovib korterit ühisomandisse tagasi ja seal elama hakata. Hageja leiab, et on osa omanik tänaseni. 10.12.2004 tehing elamuühistu ja kostja 1 vahel on tühine. Osa võõrandamine kostja 1 poolt toimus hageja teadmata ja hageja sai sellest teada alles pärast osa müüki. Leping on sõlmitud hageja teadmata ja volituseta. Avalduse esitas elamuühistule osa kirjutamiseks kostja 1 nimele seetõttu, et kostja 1 saaks tema huvisid kaitsta ja hagejat esindada. Hageja, vaatamata Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2009 otsuses ja Viru Maakohtu 10.08.2009 kirjas ning 01.10.2009 kohtuistungil tehtud ettepanekule oma nõude täpsustamist vajalikuks ei pidanud, leides, et hagiavalduses on kõik selgelt kirjas. 3.2 Kostja 1 jäi kirjalikus vastuses toodud seisukohtade juurde. Kostja võttis omaks, et seisuga 10.12.2004 kuulus osa abikaasade ühisvara hulka. Pärast hageja avalduse vormistamist oli korter kostja 1 ainuomandis 9 aastat. Selle 9 aasta jooksul pole ühisvara jagamise nõuet esitatud. Elamuühistu luges hageja avaldust piisavaks tõendiks ning ES § 21 ei näinud ette avalduse notariaalse tõestamise vormi. 3.3 Kostja 2 selgitas, et astus elamuühistu liikmeks elamuühistuga 01.05.2006 sõlmitud lepingu alusel. Asjaolu, et korterisse oli sissekirjutatud ka kostja 1 endine abikaasa, ta ei teadnud ning vastavalt elamuühistu põhikirjale võis osa omandaja saada osa omanikuks ka notariaalse lepinguta. 3.4 Elamuühistu leidis, et vaidlustatud tehingud on seaduslikud. Hageja loobus oma osast. Hagejat ei ole elamuühistu esindaja 8 aastat näinud. 3.5 Kostjad leidsid, et nõuded on neile selged. 3

1. KOSTJA 1 VASTUHAGI 4.1 Kostja 1 esitas 01.11.2007 vastuhagi ühisvara jagamiseks vastavalt PkS § 14, 15, 18 ja
2. (I kd, tl 222-223) 4.2 Kostja 1 (vastuhagi hageja) palus kohtul jagada ühisvara- osa elamuühistus. Ühisvara palus hageja jagada selliselt, et osa elamuühistus jääks hageja ainuomandisse, kuna hageja on ajavahemikul 1998 – 2006 kasutanud nii sellest tulenevaid õigusi kui kandnud ka kohustused. Hageja A. F. (vastuhagi kostja) pole nimetatud ajavahemikul ühisvaraga seotud kohustuste kandmisest osa võtnud. Hageja leidis, et osa väärtus tuleb määrata abielusuhete lõppemise seisuga (so 30.06.
3. a). PkS § 18 lg 2 kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Hageja oli seisukohal, et osa omand elamuühistus Metsapargi (varem Metsatare) tuleb jätta hagejale, kuna hageja koos pojaga kasutasid nimetatud osast tulenevaid õigusi ja kandsid kõiki kohustusi, mida kostja teinud ei ole. Hageja palus jätta osa täies ulatuses hagejale ja mõista hagejalt kostja kasuks ½ nimetatud osa väärtusest rahalist hüvitist summas 5 410, 10 krooni.
4. HAGEJA VASTUS 5.1 Hageja (vastuhagi kostja) vaidles vastuhagile vastu. (I kd, tl 229) 5.1.1 Vastuhagis leiab kostja, et poolte ühisvara hulka kuulub elamuühistu osamaksu tagasinõudeõigus väärtusega 160 000 krooni. Kostja oli elamuühistu liige. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et elamuühistu osamaksu tagasinõudeõigus oli selle võõrandamiseni vastuhagis hageja poolt abikaasade ühisvara. Hageja võõrandas osa ühisvarast, küsimata selleks abikaasalt nõusolekut, O. T.le. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta osa elamuühistus kostjale ning välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis ½ osa väärtusest summas 80 000 krooni. 5.1.2 Hageja seisukoht kostja vastusele 5.1.3 Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et osa väärtus on 160 000 krooni, leides, et kostja ei ole tõendanud väärtuse suurust abielusuhete lõppemise ajal so
5. aastal. Hageja seevastu lähtub osa soetamisväärtusest 10 820, 15 krooni. Hageja leidis, et asjas oleks vaja eksperthinnangut leidmaks vastus küsimusele, milline oli osa väärtus elamuühistus abielusuhete lõppemise ajal 30.06.
7. MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED 6.1 Maakohus kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et A. F.i hagi tuleb tervikuna jätta rahuldamata ja A. F. vastuhagis tuleb menetlus lõpetada, seoses hagist loobumisega. Vaidlust ei ole selles, et :
8. hageja ja kostja 1, olles abielus, kasutasid korterit elamuühistu liikmelisuse alusel;
9. elamuühistu osamaks kuulus hageja ja kostja 1 ühisomandisse.
10. hageja esitas 1998 maikuus elamuühistule avalduse, milles palus temale kuuluv osa korteri nr 46 kasutamiseks kirjutada tema abikaasa kostja1 nimele;
11. hageja ja kostja 1 lahutasid abielu 30.06.1998 ( I kd tl 124). 4
12. perioodist 2000 kuni 2006 elas nimetatud korteris kostja 1, kes täitis elamuühistu liikme kohustusi. 6.2 Elamuühistu ja kostja 1 vahel 10.12.2004 sõlmitud osa võõrandamise lepingu ja elamuühistu ning kostja 2 vahel 01.05.2006 sõlmitud osa võõrandamise lepingu tühiseks tunnistamise nõuded (osamaksu tagasinõude õiguse võõrandamise lepingute tühiseks tunnistamise nõuded). Antud juhul tuleb lähtuda

III osa (eluruumi kasutamine elamuühistu liikmena) 10.12.2004 redaktsioonist. Kohus lähtub otsuse tegemisel asjaolust, et asjas on kasutatud mõisteid osa, osatäht, osamaks tegelikult

§ 14

lg.2, 17 lg.3, 21, 22lg.1, lg.4, 23 märgitud osamaksu tähenduses (hagiavalduses kasutatakse mõistet osa, põhikirjas kasutatakse mõisteid osamaks, kui ka osatäht). Tsiviilasja materjalide kohaselt sai elamuühistu asutamisel 09.09.1994 selle liikmeks hageja (I kd tl 119-123). 1998 maikuus esitas hageja elamuühistu liikmena elamuühistule avalduse, milles palus kirjutada talle kuuluv osa (Elamuühistu põhikirja p.39) korteri nr 46 kasutamiseks, oma abikaasa kostja 1 nimele.

§ 17

kohaselt määratakse elamuühistu liikme perekonnaliikmete õigused ja kohustused kindlaks

s ja elamuühistu põhikirjas. Elamuühistu põhikirjas elamuühistu liikme perekonnaliikmete õigus ja kohustusi käsitlev osa sisuliselt puudub.

§ 21

sätestas, et elamuühistu liikmel on õigus talle kuuluv osamaks võõrandada isikule, kes

ja elamuühistu põhikirja kohaselt vastab liikme kohta sätestatud tingimustele. Abikaasade ühisomandisse kuuluva osamaksu võib elamuühistu liige võõrandada üksnes abikaasa kirjalikul nõusolekul. Perekonnaseaduse (PkS) § 18 lg.1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PkS § 18 lg.3 järgi jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel. Maakohus leiab, et antud juhul hageja poolt avalduse esitamine elamuühistule 1998 maikuus on käsitletav abikaasade ühisvara jagamisega kokkuleppel, kus hageja loobus oma osast ühisvaras (loobus elamuühistu osamaksest kostja 1 kasuks) ja kostja 1 oli sellega nõus. Seda asjaolu tõendab ka hageja ja kostja 1 hilisem käitumine – hageja ei huvitunud korterist kuni 2006 oktoobrikuuni, ei täitnud elamuühistu liikme kohustusi. Seevastu kostja 1 täitis elamuühistu liikme kohustusi. Maakohus ei pea usaldusväärseks hageja seletusi, et eelpool nimetatud avalduse puhul on tegemist nn volitusega, millega hageja volitas oma abikaasat esindama ennast elamuühistus. Maakohus leiab, et elamuühistu liikme esindamiseks ei olnud vaja abikaasade ühisomandisse kuuluvat osamaksu teise abikaasa nimele vormistada (võõrandada). Maakohus on seisukohal, et elamuühistu on peale hageja 1998 maikuu avaldust põhjendatult kandnud elamuühistu põhikirja p-de 12-14, 19, 20.4, 40-42 elamuühistu liikmete registrisse elamuühistu liikmena kostja 1 (I kd tl 57-50) ja kostja 1 oli peale ühisvara jagamist 1998 maikuus (elamuühistu osamaksu osas) elamuühistu osamaksu ainuomanik. Kuna hageja on 1998 maikuust alates elamuühistu osamaksu võõrandanud ühisvara jagamise teel kostjale 1, kaotades sellega seoses elamuühistu liikmelisuse, ja ta ei ole 10.12 2004 elamuühistu ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingu nr 20/46 ning 01.05.2006 elamuühistu ja kostja 2 vahel sõlmitud lepingu nr 20/46 pooleks, ei saa nõuda nimetatud tehingute tühiseks tunnistamist. 5 TsÜS § 90, 92, 94, 96 ja 97 kohaselt on tehingu vaidlustamise õigus tehingu teinud isikul. Tehingute pooled ei ole teinud tühistamise avaldust teisele poolele. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hageja nõuded- elamuühistu ja kostja 1 vahel 10.12.2004 ja elamuühistu ning kostja 2 vahel 01.05.2006 sõlmitud osamaksu tagasinõude õiguse võõrandamise lepingute (osa võõrandamise tehingute) tühiseks tunnistamiseks, rahuldamata. 6.3 Elamuühistu liikmena mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ning elamuühistu vastavasse registrisse kandmise nõue. Lähtudes asjaolust, et hageja ei vasta elamuühistu põhikirjas ja

s ning Hooneühistuseaduses elamuühistu liikmele esitatavatele nõuetele (eelkõige seoses osamaksu tagasinõude õigusest loobumisega ühisvara jagamise käigus, puudub tal õigus kasutada elamuühistus korterit, mis on ühistu liikmeksoleku üheks tingimuseks), tuleb jätta hageja nõuekanda ta mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning elamuühistu registrisse, rahuldamata. 6.4 Kostja 1 loobus menetluse käigus vastuhagis esitatud ühisvara jagamise nõudest ja kohus võttis loobumise vastu ning selles osas tuleb menetlus lõpetada. 7. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 kA.b hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes sellest, et hagi jäi rahuldamata, jätab kohus A. F.i hagi menetluskulud TsMS § 173 lg.4 alusel hageja kanda. A. F. vastuhagiga seotud menetluskulud jäävad seoses hagist loobumisega TsMS § 168 alusel vastuhagi hageja (A. F.) kanda. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Olev Mihkelson 6