Obsah (6)
§ 82§ 84§ 94§ 100§ 101§ 99KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17.juuni 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-11-3405 Ts
§ 82
kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.
§ 84lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.
Muuhulgas loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus ( § 84 lg 1 p 3).
§ 94
lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
§ 94
lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
§ 94
lg 3 kohaselt loetakse eostamisajaks ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljapool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Koopiad sünnitunnistustest ja sünniaktist (tl 9 ja 23 tõendavad, et L. L. .xx.xxxx.x. sündinud poja M. M. L. sünniakti kantud ei ole. Seega ei ole ühtegi mees lapse isana kindlaks tehtud. Hageja esindaja kinnitusel, mille on sisuliselt õigeks võtnud ka kostja, olid L. L. kostja 2008.a. märtsist kuni juulini lähedastes suhetes. Arvestades lapse M. M. L. on seega eluliselt usutav, et lapse emaga lähedastes suhetes olnud kostja võib olla lapse eostajaks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 20.04.2011.a. uuringuaktis nr 11U-KD0081 ( tl 53-54) toodud eksperdi arvamuse kohaselt ei ole L. V. M. M. L. välistatud ning L. V. väga suure tõenäosusega olla M. M. L. isa. Kohtuistungil ka kostja ise asjaolu, et laps põlvneb temast, enam kahtluse alla ei seadnud. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et M. M. L. L. V.
§ 94lg 1 alusel tuleb isadus tuvastada käesoleva kohtuotsusega.
Vastavalt
§-le 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.
§ 100
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Pooltel ei ole vaidlust selle üle ja ka Põlva Linnavalitsuse 26.01.2011.a. teatis kinnitab, et laps M. M. L. ema L. L. . Pooltel ei ole vaidlust ka selle üle, et lapse sünnist alates kuni käesoleva ajani ei 2
(5)ole kostja tema ülalpidamisest üldse osa võtnud. Seega on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt kohtuotsusega. Elatise suuruse osas pooled kohtumenetluse käigus kompromissile ei jõudnud.
§ 101
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on 278,02 eurot. Seega
§ 101
lg 1 kohaselt elatise alammäär on 139,01 eurot.
§ 99
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja nõuab kostjalt elatist vähem kui seaduses ettenähtud alammäär. Kohus, erinevalt kostjast, on seisukohal, et lastele tehtavaid kulutusi ei pea käesolevas asjas eraldi tõendama, sest hageja nõuab elatist seaduses ettenähtud alammäärast isegi väiksemas ulatuses. On mõistatav, et seaduses sätestatud elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi.
§-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt
§-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja väitel ei võimalda elatist hageja nõutud ulatuses maksta tema majanduslik olukord. Kostja väitel, mida tõendab ka tema palgatõend ( tl 45), on kostja sissetulekuks töötasu 332,34 eurot kuus. Kostjal muude lisasissetulekute olemasolu ei nähtu ka kostja pangakonto väljavõttest ( tl 43) ja Maksu- ja Tolliameti andmete väljatrükist ( tl 44). Kinnistusraamatu väljatrükk ( tl 50) tõendab, et kostjale kinnisasju ei kuulu. Liiklusregistri väljatrükist ( tl 4749) nähtuvalt on kostjal kaks sõiduautot Ford Probe ( ehitusaasta 1994) registrimärgiga 911 JAD ja Mitsubishi Eclipse ( esmase registreerimise aasta 1994) registrimärgiga 46ZHE. Kostja seletuse kohaselt üks neist on müüdud ja teist kasutab ta töölkäimiseks. Arvestades sõidukite vanust ja asjaolu, et kostja vajab neist ühte töölkäimiseks, ei loe kohus sõidukite olemasolu kostja varalise olukorra hindamisel määravaks. Kostja kinnitusel, mida tõendab sünnitunnistus ( tl 46), on kostjal ka teine laps – xx.xx.xxxx.x. poeg K. M. V. . Tartu Maakohtu 13.05.2009.a. kohtuotsusest nähtuvalt ( tl 5152) maksab kostja K. M. ülalpidamiseks elatist igakuiselt 2175 krooni so käesoleval ajal 139,01 eurot. Arvestades kostja regulaarse sissetuleku suurust, on jääb kostjale peale kohtuotsusega väljamõistetud elatise maksmist praegu kätte veel 193,33 eurot. Võrreldes kostjaga on hageja ema L. L. olukord kohtu hinnangul tunduvalt raskem. Nagu kohus juba L. L. andmisel tuvastas, kinnitab Lõuna Pensioniameti 26.01.2011.a. tõend ( tl 10), et L. L. peretoetust 76,71 eurot kuus. Põlva Linnavalitsuse 26.01.2011.a. teatis ( tl 11) kinnitab, et Luana saab alates 2010.a. septembrist riiklikku toimetulekutoetust, mida on välja makstud 737,95 eurot ( so kuus keskmiselt 147,59 eurot). L. L. väljavõttest Swedbankist nähtub ( tl 12-14), et tema regulaarseteks sissetulekuteks viimastel kuudel on olnud 3
(5)Sotsiaalkindlustusametilt laekuv peretoetus 1200 krooni ( käesoleval ajal 76,71 eurot) ja Põlva Linnavalitsuselt laekuvad toimetulekutoetused. Seega L. L. igakuine sissetulek on keskmiselt 224,30 eurot. Lapse väikset vanust arvestades on mõistetav, et hageja ema ei saa oma sissetulekuid ka märkimisväärselt suurendada ( asudes tööle vms). L. L. on 25.01.2011.a. seisuga olnud 51,83 eurot. Liiklusregistri andmed ( tl 15) tõendavad, et L. L. ei kuulu. Kinnistusraamatu andmetel ( tl 16) L. L. ei kuulu. Arvestades L. L. sissetuleku suurust on tal enda ja oma lapse ülalpidamiseks praegu kasutada 112,15 eurot inimese kohta. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem laste ülalpidamisekohustuse täitmisega arvestama. Samas on Riigikohus korduvalt asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.
- a otsus tsiviilasjas nr 32-1-19-07 p 12 ja 07.12.2009.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 p 12). Kohtu hinnangul elatise väljamõistmisel hageja nõutud ulatuses ei osutu kostja teine laps iseenesest varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kui jagada kostja sissetulek tema enda ja kahe lapse ( K. M. V. M. M. L. ) vahel võrdselt, tuleks inimese kohta 110,78 eurot. Võib eeldada, et kostja teine laps saab samuti ka peretoetust. Samuti võib eeldada, et kostja teine laps, kes elab koos oma emaga, saab ülalpidamist ka temalt. Kostja käsutusse jääv summa ületab tunduvalt käesoleval ajal kehtiva toimetulekupiiri, milleks 2011.a. riigieelarve seaduse § 2 sätestatule on 76,70 eurot. Kohtuistungil kostja kinnitas, et elab koos vanematega ja eluasemele märkimisväärseid kulutusi tegema ei pea. Seega ei jää ka kostja ise olukorda, kus tal ei oleks võimalik toime tulla. Kostja näol on tegemist täies ulatuses töövõimelise isikuga, kellel tervisest või muudest asjaoludest tulenevalt pole kohtu hinnangul takistusi ka tasuvama töökoha leidmisel, seda enam, et olukord majanduses on muutumas paremaks. Seetõttu kohus leiab, et kostjalt tuleb elatis välja mõista hageja nõutud ulatuses so 100 eurot kuus. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Riigikohus on asunud 11.06.2008.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08 ja 16.
- 2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03 asunud seisukohale, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Käesolev hagi on kohtusse esitatud xx.xx.xxxx.x. Seega tuleb kostjalt elatis hageja kasuks välja mõista alates xx.xx.xxxx.x. Kuna M. M. L. vanusest tulenevalt eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §-s 164 lg 1 on sätestatud, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemustest sõltumata jätta menetluskulud 4
(5)täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Käesoleva asja asjaolusid arvestades ( hageja ema ja kostja suhted ei olnud pikaajalised, hageja emal oli tema enda kinnitusel suhteid ka teiste meesisikutega, mistõttu hageja põlvnemine kostjast oli ka hageja emale endale ebaselge), peab kohus põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Üheks hageja menetluskuluks on hagi esitamisel isaduse tuvastamise nõudelt tasumisele kuulunud riigilõiv 319,55 eurot, mille tasumisest oli ta menetlusabi andmise korras Tartu Maakohtu 01.02.2011.a. määrusega vabastatud. Kuna hageja isaduse tuvastamise nõue on rahuldatud, puudub alus riigilõivu väljamõistmiseks hagejalt ka praegu, sest TsMS § 190 lg 2 kohaselt peaks ta oma menetluskulud, mille tasumisest ta oli vabastatud, kandma üksnes hagi rahuldamata jätmise korral. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja seaduslik esindaja taotles kohtuistungil tunnistada viivitamata täidetavaks kohtuotsuse igakuise elatise 100 euro ulatuses. Kohtu arvates vajab hageja viivitamatult ülalpidamist väljamõistetud elatise so 100 euro ulatuses ja seda alates kohtuotsuse tegemisest. Alates hagi esitamisest juba tekkinud elatise võla viivitamatu sissenõudmine ei ole kohtu arvates hädavajalik. Käesoleva tsiviilasja hind elatise nõude osas on TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 900 eurot (100 x 9) ning isaduse tuvastamise nõude osas TsMS § 132 lg 1 kohaselt 1595 eurot. TsMS § 134 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind seega 2495 eurot. Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)