Hageja on leidnud, et neid protokolle saaks kasutada hagi aluseks olevate faktilise asjaolude põhistamiseks
tähenduses ehk teha nende abil usutavaks väited tõendusvahenditega, mis ei ole seaduses tõendiks. Kohus leidis, et asjaolu peaks olema tõendatud vähemalt ühe lubatud tõendiga ja siis võiks tõendatuse nn tugevdamiseks kasutada põhistamise kaudu ka muid tõendusvahendeid. Ülekuulamisprotokollide abil põhistada tahetud asjaolud ei ole tõendamist leidnud ühegi lubatud tõendiga. Kohus märkis ka, et jääb protokollidele eelmises otsuses antud sisulise hinnangu juurde ja seega ei saa protokollide kasutamisega hagi rahuldada ka põhistamise kaudu. Kohus leidis eelmises lahendis, et U. M. 4 tugineb protokollides asjaolule, et kogu hagejapoolse üksikasjaliku arvestusega tegeles M. H. , kes omakorda kinnitab, et tegelikku alkoholi realisatsooni kajastavad müügivõrdlustabelid. Müügivõrdlustabeleid ei ole käesolevas asjas tõenditena soovitud hinnata. Seega U. M. ja M. H. väited ei oma kaasuses tõenduslikku tähendust. Kohus leidis endiselt, et maksuameti kontrollaktid tõendavad üksnes asjaolu, et äriühingute tegevuses on ilmnenud maksualaseid puudujääke, mis on leidnud väljundi süüdiolevate isikute karistamisega maksuameti akti alusel algatatud kriminaalmenetluses. MKS § 81 kohaselt lõpeb revisjon aktiga vaid siis, kui revisjoni käigus ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid. Kui maksukohustust muutvad asjaolud on tuvastatud, siis lõpeb revisjon MKS § 95 kohase maksuotsusega, mille maksuhaldur teeb tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks. Maksuotsuse olemasolul saaks lugeda, et otsuses esitatud asjaolud on vaidlustamatult tõendatud ehk kostja on saanud hagejalt teatud koguses ja hinnaga kaupa, mille edasimüümisel on ta muuhulgas jätnud täitmata maksukohustused. Seega kontrollakt ei ole lõplikuks dokumendiks, milles esitatud asjaoludele tuginedes saab teha järeldusi kauba liikumise või mitteliikumise kohta kirjeldatud koguses ja väärtuses. Kontrollakt põhineb politsei poolt hagejalt läbiotsimise käigus äravõetud arvetel. Kontrollakt ei arvestanud, et puudusid tõendid kauba üleandmise kohta kostjale. Eeltoodust tulenevalt ei saa ka kontrollaktil põhinevas kriminaalmenetluses tehtud otsuses kajastatud asjaolusid lugeda tõendatuks tsiviilkohtumenetluses vajalikuks ulatuses. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsustega on kohus teinud kindlaks, et lihtmenetluses kokkuleppe sõlmimine oli kohtualuste tahe. Poolte esindajate süüdimõistmine maksuametile deklaratsioonide esitamata jätmises või valeandmete deklareerimises tõendab üksnes seda, et deklaratsioonide koostamisel algdokumendiks olnud arve-saatelehed jäeti raamatupidamisseaduse sätteid eirates kajastamata äriühingu raamatupidamises. Nende kajastamata jätmisega ei ole aga piisavalt usaldusväärselt tõendatud asjaolud, kas ja kelle poolt need algdokumendid pooltevahelise lepingu kohaselt täitmiseks esitati ja kas nende esitatud (või tegelikkuses esitamata) arvete alusel liikus kaupa, millises koguses ja väärtuses. Kuivõrd tõendeid otsustes ei ole hinnatud, siis ei saa kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud otsustega lugeda tuvastatuks asjaolusid, kas, kuipalju, millises väärtuses ja millal kaupa hageja poolt kostjale üle on antud ning kas ja millise kauba eest kostja on või ei ole tasunud. Vastavalt hageja soovile eelmises asja esimeses astmes arutamise etapis (arvestades, et hageja ei ole neid tõenditena uuesti nimetanud) on loobutud toimiku lk 49-63, 67-72 ja 84-86 (sh on ka müügivõrdlustabelid) asuvatele tõenditele tuginemisest. Hageja esitatud läbiotsimise protokolle ja asitõendiks tunnistamise määruseid ei ole menetluse käesolevas etapis taotletud tõenditena arvestada. Varasemas maakohtu lahendis on leitud, et need hõlmavad nõudega võrreldes väga väikest osa väidetavatest arvetest ja tuvastatav on nendes nimetatud arvete puhul üksnes nende arvete paberkandjal olemasolu, mitte aga esitamine kohustatud poolele. Kostja esitatud AS Hansapank maksekorraldustest on asjakohased vaid 2000 septembrit puudutavad, maksete aruanne ja müügiarvete päevaraamat kajastavad rahade liikumist laenusuhtega seoses või puudutavad perioodi või arveid, mille alusel hagi pole esitatud. Nimetatud dokumentide arvestamist oma nõude põhjendamiseks pole hageja enam soovinud. Hageja leidis menetluse eelmises etapis, et vähemalt 155 143.95 krooni ulatuses on kostja hagi õigeks võtnud. Kohus leidis, et
Samasisulist väidet praeguses etapis hageja uuesti esitanud ei ole. Kuna kohus ei pea hageja nõuet tervikuna tõendatuks, siis puudub vajadus hinnata hageja väidet, et nõue on kriminaalasja otsuste ja maksuameti kontrollaktide alusel vähemalt 6 764 490 krooni ulatuses tõendatud.
lg-st 1 tulenevalt ise ennast ilma poole taotluseta taandama, mistõttu esineb absoluutne tühistamise alus
Nii vaidlustatava Viru Maakohtu 14.08.2009 otsuse kui ka esmase Viru Maakohtu 12.02.2007 otsuse on teinud sama kohtunik (Marika Leimann), milline asjaolu on
p-s 6 sätestatud kohtuniku taandumise kohustuse aluseks.
lg 1 sätestab menetlusosalise õiguse nõuda kohtu taandamist
Seega ei saa hagejale ette heita selle õiguse kasutamata jätmist; 2) kohus on rikkunud ka
Hageja ei ole ühestki tõendist loobunud. Ühestki sättest ei tulene hagejale kohustust esitada kohtule eraldi taotlus tõenditega arvestamiseks, kui tõendid on varasemas menetluses esitatud. Riigikohus on varasemad lahendid täielikult tühistanud ja saatnud asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetlusseadus ei võimalda kohtul eirata hagiavaldust ning hinnata asja uuel läbivaatamisel tõendeid valikuliselt omal äranägemisel. Sellist küsimust maakohtu menetluses üldse ei tõusetunud, mistõttu on otsus selles osas üllatuslik; 3) kohtuotsus on olulises osas põhjendamata. Asjas ei ole võimalik tugineda varasemale lahendile, kuna samas asjas tühistatud ja jõustumata kohtulahend ei oma õiguslikke tagajärgi. Lisaks on otsus, kus kohus esmalt asub seisukohale, et tõendite hindamine ei ole vajalik, kuid seejärel märgib, et jääb varasemas lahendis antud hinnangu juurde, vastuoluline; 4) kohus on hinnanud tõendeid valikuliselt ja ebaõigesti, rikkudes
Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad reaalset kauba üleandmist. Maksuameti kontrollakt on käsitletav dokumentaalse tõendina tsiviilkohtumenetluses, kuivõrd sellega on võimalik tõendada hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kontrollaktid tõendavad, et hageja on müünud alkoholi 6 764 490 krooni ulatuses ja kostja on saanud alkoholi 6 764 489.88 krooni ulatuses, kuid mõlemad on jätnud tehingud raamatupidamises kajastamata. Kohus ei ole hinnanud tõendeid kauba faktilise üleandmise aspektist, mis on aga peamine hagi aluseks olev asjaolu. Kui kontrollaktidest nähtuvalt on tuvastatud ühelt poolt alkoholi müük ning teiselt poolt alkoholi saamine, on hageja oma tõendamiskoormise täitnud. Maksumenetlus on iseseisev avalik-õiguslik menetlus ja hagejale ei saa ette heita, et riik ei ole teinud maksuotsust. Maksuotsuse olemasolu või puudumine ei oma asjas õiguslikku tähendust ega muuda olematuks faktilist olukorda, mis on kajastamist leidnud kontrollaktis. Õiguslikku tähendust ei oma ka asjaolu, millistele andmetele tuginedes on kontrollakt koostatud. Asjas on dokumentaalseks tõendiks kontrollakt ise, mis koostoimes teiste tõenditega tõendab hagi aluseks olevat asjaolu – alkoholi müümist. Riigikohus on rõhutanud, et kriminaalasjas tehtav kohtulahend ei ole kohtule tsiviilasja lahendamisel kohustuslik, kuid on käsitatav ühe tõendina ja kohus peab kriminaalasjas tehtud kohtulahendi tõendina arvestamata jätmist põhjendama. Kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust saab tsiviilasjas kasutada asjaolude tõendamiseks. Tallinna Linnakohtu 19.04.2001 otsuses on kohus tuvastanud asjaolud, et M. H. organiseeris ajavahemikul jaanuar-september 2000 Lifetime Grupp OÜ nimel majandustehinguid AS-ga Helter-R, mis seisnes viimasele alkoholi realisatsioonis 6 764 490 krooni väärtuses, kuid 6 millelt eelneva kuritegelikku kokkuleppe kohaselt deklareeriti maksustamisele kuuluvat käivet vaid 228 162 krooni väärtuses. Süüdistatavad on ennast esitatud süüdistustes täielikult süüdi tunnistanud. Tallinna Linnakohtu 28.03.2002 otsuses on kohus teinud kindlaks, et T. U. varjas oma tahtliku tegevusega kostja alkoholi realisatsiooni ning sellelt tekkinud käivet, jättes kajastamata ja deklareerimata ajavahemikul jaanuar-august 2000 maksuametile esitatud käibedeklaratsioonides hagejalt 7 718 482.25 krooni suuruses summas ostetud alkoholi, millise kauba realiseeris tegelike turuhindadega 9 192 408.78 krooni. Süüdistatav on ennast esitatud süüdistustes täielikult süüdi tunnistanud. Kohtuotsused on õiguslikult võrdse jõuga sõltumata sellest, kas otsus on tehtud kokkuleppe- või üldmenetluses. Pigem viitab süü tunnistamine ning nõustumine kokkuleppemenetlusega asjaolule, et faktilise asjaolude suhtes kuriteo toimepanemisel ei ole kahtlust. Kriminaalasjades tehtud kohtulahenditest ning maksuameti kontrollaktidest nähtub veenvalt asjaolu, et perioodil jaanuar-september 2000 müüs hageja kostjale alkoholi vähemalt 6 764 490 krooni ulatuses, kuid ei ole tehinguid raamatupidamises täies mahus kajastanud. Samuti järeldub neist tõenditest üheselt, et isikutel oli tekkinud käive käibemaksuseaduse § 3 tähenduses, mis kuulus raamatupidamisseaduses sätestatud ulatuses kajastamisele alles peale kaupade müüki. Järelikult, kui oli tekkinud kohustus käibe raamatupidamises kajastamiseks ja deklaratsioonide esitamiseks, oli tekkinud käive ehk kaubad olid reaalselt müüdud. Kriminaalmenetluses koostatud ülekuulamisprotokollid, kus isikud kinnitavad maksuameti kontrollaktides sisalduvate andmete õigsust, on kasutatavad hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude põhistamiseks
tähenduses.
§-st 235 ei tulene piirangut, et põhistatav asjaolu peaks olema tõendatud ka vähemalt ühe lubatud tõendiga. Protokollid on vaadeldavad koostoimes teiste tõenditega ja need kinnitavad hageja positsiooni. 6. AS Helter-R vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist ning Lifetime Grupp OÜ-lt (pankrotis) menetluskulude AS Helter-R kasuks vastavalt menetluskulude nimekirjale väljamõistmist. Vastuväited: 1) kohtuniku taandamiseks puudus alus. Maakohtu kohtuniku osalemine asja menetlemisel varasemalt maakohtus ei ole käsitatav asja menetlemisena eelnevas kohtuastmes. Lisaks
§-st 333 tulenevalt eeldanuks menetlusõiguste heauskne kasutamine, et hageja oleks oma vastuväite esitanud maakohtus. Juhul, kui ringkonnakohus peaks apellandi seisukohaga nõustuma, on pikendatud oluliselt asja menetlust ja suurendatud menetluskulusid; 2) maakohus on andnud arvetele sisulise hinnangu ja leidnud, et kuna need on kostja poolt allkirjastamata, ei tõenda need kauba üleandmist kostjale. Kohus on õigesti välja toonud, et tsiviilasja esmakordsel läbivaatamisel esimese astme kohtus loobus hageja tl 49-63, 67-72 ja 84-86 asuvatest tõenditest, mille hulgas on ka müügivõrdlustabelid. Hageja loobumine tõenditest on protokollitud. Kui menetlusosaline loobub teatud tõenditest, siis asja uuel läbivaatamisel pole kohtul õigust ilma menetlusosalise taotluseta nendele tõenditele tugineda; 3) maakohus on hinnanud tõendeid õigesti. Hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist. Maksuameti kontrollakt on käsitatav maksuameti esialgsete revisjonijärgsete seisukohtadena. Kontrollaktiga ei määrata faktilisi asjaolusid õiguslikult siduvalt ega tuvastata maksukohustuse olemasolu. Kuna maksuotsust ei ole tehtud, võib järeldada, et riik ei pidanud maksunõuet kostja vastu põhjendatuks. Lisaks kontrollaktist nähtuvalt ei leitud kostja juurest revisjoni käigus tõendeid, mis oleksid osundanud, et kostja ostis hagejalt vaidlusalust kaupa. Maksuameti järeldus, et hageja müüs kostjale 7 718 482.25 krooni eest kostja raamatupidamises kajastamata kaupa, põhines politsei poolt kriminaalasja nr 01221000315 raames maksuametile esitatud materjalidel 7 hageja kohta. Kui kontrollaktis on väidetud, et hageja poolt kostjale esitatud müügiarvetest oli ametlikult kajastamata arveid summas 7 718 482.25 krooni, siis hageja on käesolevas asjas kinnitanud, et kostjale ei ole kauba eest arveid esitatud. Nimetatu näitab, et kontrollaktis sisalduv ei põhine tõenditel. Maksuamet leidis, et kostja kajastas oma raamatupidamises kahte fiktiivset ostuarvet kauba ostmise kohta hagejalt. Maksuamet asus seisukohale, et hageja raamatupidamisandmete kohaselt ei olnud hagejal võimalik sellist kogust viina toota ning samuti kinnitas kostja laohoidja, et nendel arvetel kajastatud alkohol lattu ei jõudnud. Samas ei nähtu kontrollaktist midagi selle kohta, kuidas oli hagejal võimalik kostjale müüa oluliselt suuremas koguses alkoholi. Seega heideti kostjale samaaegselt ette hageja esitatud osade arvete raamatupidamises kajastamata jätmist ja osade arvete põhjendamatut kajastamist. Kui väidetavate fiktiivsete arvete puhul võttis maksuamet aluseks kostja laoandmed, siis hagejalt väidetavalt ostetud ja raamatupidamises kajastamata jäetud kauba puhul ei omanud asjaolu, et ladu kauba ostmist ei kajastanud, mingit tähtsust. Kontrollaktis on viidatud kriminaalasja eeluurimisel ülekuulatud tunnistajate ütlustele, mille kasutamise tõendina Riigikohus välistas.
-ga ei ole kooskõlas see, kui eeluurimisel kogutud tõendid, mis ei saaks olla tõendiks tsiviilkohtumenetluses, muutuksid lubatavaks tõendiks seetõttu, et maksuamet on nendest tulenevad seisukohad kajastanud kontrollaktis. Maakohus on õigesti leidnud, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsused kriminaalasjades ei võimalda usaldusväärselt tõendada asjaolu, kas kaup on hagejalt kostjale üle antud või mitte. Kokkuleppemenetluses ei toimu tõendite uurimist ega hindamist kohtu poolt, kohus ei tuvasta faktilisi asjaolusid, vaid otsustab, kas kinnitada süüdistatava ja prokuröri kokkulepe või mitte. Otsustest nähtuvalt on kohus teinud üksnes kindlaks, et kokkuleppe sõlmimine oli kohtualuste tõeline tahe, ning nõustunud kokkulepitud karistusega. Kokkuleppemenetlusega nõustumise põhjused on erinevad ning sageli tehakse seda selleks, et nö suuremat riski vältida. Kostja ei olnud kriminaalasjades menetlusosaliseks. Õiglase kohtumõistmise põhimõttega ei oleks kooskõlas see, kui kostjale omistatakse tegevusi, mille toimumises kolmandad isikud on omavahel kokku leppinud, kusjuures kostjal pole olnud võimalust väljendada oma seisukohti kokkuleppes kajastatud asjaolude kohta ega seda vaidlustada. Maakohus on õigesti jätnud arvestamata ülekuulamisprotokollidega. Nimetatud dokumendid ei ole tulenevalt Riigikohtu otsusest tsiviilkohtumenetluses lubatavaks tõendiks.
säte ei ole kohaldatav hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendamise, vaid üksnes menetlusosalise poolt kohtumenetluses esitatavate väidete põhistamise, s.o usutavaks muutmise suhtes. Hageja ei saa mittelubatavate tõenditega läbi
täita
§-st 230 tulenevat kohustust tõendada asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded; 4) hagi tuleb jätta osaliselt rahuldamata aegumise tõttu. 30.06.2005 esitatud hagiavalduses taotles hageja kostjalt 6 764 489.88 krooni väljamõistmist põhjusel, et kostja on jätnud ajavahemikul 03.01.2000 kuni 17.08.2000 talle müüdud alkohoolsete jookide eest tasumata. 23.05.2006 esitas hageja avalduse nõude suurendamiseks 348 390 krooni võrra põhjusel, et kostja on jätnud ka
§-s 268 sätestatud võimalusi, muu hulgas tunnistajate ütlusi, samuti esitada dokumentaalseid tõendeid, sh kriminaalasjas kogutud tõendeid. 9. Apellandi väide, et maakohus on menetlusnorme rikkudes jätnud otsuse tegemisel hindamata asjas esitatud tõendid, on õige. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et juhul, kui asi saadetakse kõrgema astme kohtu poolt maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis võib maakohus otsust tehes hinnata üksnes neid tõendeid, millele pool sõnaselgelt viitab ning kui pool mõnele tõendile ei viita, siis tuleb ta lugeda tõendi esitamisest loobunuks.
kohaselt tõendi esitanud või tõendite kogumist taotlenud pool võib tõendist loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus leiab, et kui pool loobub esitatud tõendist, siis peab see olema protokolli kantud või kui taotlus on esitatud kirjalikult, siis peab toimikust olema näha vastaspoole seisukoht taotluse osas ning kohus peab fikseerima muutunud olukorra, s.t pooled peavad ühtemoodi aru saama, milliste tõenditega kohus otsuse tegemisel arvestab ja põhjendused, miks kohus mõne tõendiga ei arvesta. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks asja uuel läbi vaatamisel arutanud tõenditest loobumise taotlust. Asja materjalide kohaselt toimus pärast asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist neli kohtuistungit. 16.02.2009 kohtuistungil arutati põgusalt kompromissi saavutamise võimalusi ja kohus lükkas kompromissi läbirääkimiste võimaldamiseks kohtuistungi edasi. 30.03.2009 kohtuistungil tegi kohus veelkord pooltele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga ning pooled esitasid oma seisukohad, kohus lükkas asja arutamise edasi. 15.04.2009 kohtuistungil tegi hageja kompromissi ettepaneku, et kostja tasub 2 379 960 kr ja hageja menetluskulud ca 200 000 kr. Kostja oma lõpplikku seisukohta ei avaldanud ja kohus lükkas asja arutamise edasi põhjendusega, et pooltele tuleb anda aega läbirääkimiste pidamiseks. 15.07.2009 toimus viimane istung maakohtus. Istungi protokolli kohaselt „kohus loeb toimiku avaldatuks“, kohus võttis asja juurde menetluskulude taotlused, pooled ei soovinud kohtulikku uurimist enam täiendada ja kohus läks üle kohtulikele vaidlustele. Ringkonnakohtu arvates, kui maakohus „luges toimiku avaldatuks“, pidi kohus kõiki asjas esitatud tõendeid hindama. Erandina on lubatav jätta kohtuotsuse tegemisel mõne lubamatu või asjakohatu tõendiga arvestamata
lg 5 alusel, kuid kohtulahendis ei saa esmakordselt väita toimikus dokumenteerimata seisukohta, et menetlusosaline loobus tõendist. 9 10. Ringkonnakohus nõustub menetlusosalistega, et maakohus ei ole vaidlustatud otsuses andnud hinnangut hageja esitatud arvetele, läbiotsimise protokollidele, asitõendiks tunnistamise määrustele ning I kd lk 49-63; 67-72 ja 84-86 asuvatele tõenditele, sh müügivõrdlustabelitele. Riigikohtu 03.12.2008 lahendi resolutsiooni kohaselt tühistati maakohtu ja ringkonnakohtu otsused täielikult ja asi saadeti uueks läbi vaatamiseks. Kohtuotsuste tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus maakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist (
). Seega ei olnud maakohus seotud asja uuel läbivaatamisel varasemate seisukohtadega ja menetlusliku selguse tagamiseks oleks pidanud olulisemad seisukohad läbi arutama. Asjas esitatud tõendite uurimise pidi maakohus asja uuel läbi vaatamisel uuesti läbi viima, kuna see oli üks põhjustest, miks Riigikohus saatis asja uueks läbi vaatamiseks maakohtule, mitte ringkonnakohtule. Maakohus pidi asja uuel lahendamisel üksnes jälgima, et oleks täidetud
lg-s 2 nimetatud nõue, st Riigikohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Ringkonnakohus leiab menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes ja arvestades, et hagi on esitatud 01.07.2005 ning pooled on saanud erinevates kohtuastmetes toimunud menetluste kestel esitatud tõendite osas oma arvamuse kujundada ja vastuväited esitada, et käesolevas asjas on põhjendatud ringkonnakohtu poolt kõigile asjas esitatud tõenditele hinnangu andmine ja sisulise otsuse tegemine ilma asja maakohtule veelkord uueks arutamiseks saatmiseta.
lg 1 kohaselt hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Ringkonnakohus arvestab tõendite hindamisel ka sellega, et käesolevas asjas ei ole kostja esitanud oma väidete kinnitamiseks tõendeid.
Hageja on esitanud väite, et nii hageja kui kostja jätsid dokumenteerimata ja deklareerimata tegeliku käibe maksude varjamise eesmärgil. Nimetatud väide ei ole iseseisvaks aluseks, et pöörata tõendamiskoormist ümber, kuid arvestades hageja poolt oma väite kinnitamiseks esitatud tõendeid, oli kostjal kui alkoholi ostjal võimalik hageja esitatu ümberlükkamiseks esitada omapoolsed tõendid. Kostja tõendeid ei esitanud, vaid piirdus vastuväidete ja nendel põhinevate järeldustega – lihtmenetluse otsused ei tõenda kauba üleandmist, Maksuameti kontrollaktis kajastatud seisukohad on käsitatavad maksuameti õigusliku hinnanguna ja kuna Maksuamet ei teinud kostja suhtes maksuotsust, siis võib järeldada, et riik ei pidanud maksunõuet kostja vastu põhjendatuks. Ringkonnakohtu arvates on, arvestades erandlikke asjaolusid, alus lugeda tõendatuks hageja esitatud väited kauba üleandmise kohta kostjale. Kostja väiteid ega tõendeid selle kohta, et ta on tasunud hagis esitatud kauba koguste eest, esitanud ei ole. 12. Hageja esitas nõude 6 764 489.88 kr saamiseks, 2006. aastal suurendas hageja nõuet 348 390 kr võrra. Ringkonnakohus möönab, et hageja poolt tõendatud nõude suurust on raske täpselt määratleda. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja poolt hagi täienduses märgitud nõue on aegunud. Ringkonnakohus tugineb nõude suuruse määramisel
lg-le 1 ja 2, kuna tegemist on varalise nõudega, mille suuruse määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõislike raskustega arvestades nii poolte õiguskuulekust tehingute tegemise perioodil, nõude tekkimise ajast möödunud aega ning samuti poolte kompromissi läbirääkimisi. Ringkonnakohus, arvestades eelnimetatud asjaolusid ning kõiki asjas esitatud tõendeid määrab oma siseveendumuse kohaselt hageja rahuldamisele kuuluva nõude suuruseks 11 3 000 000 kr. 13. Kuna käesolevas asjas algas menetlus enne 01.01.2006, siis lisaks menetluskulude jaotusele määrab ringkonnakohus kindlaks senises menetluses kantud kulude suuruse. Ringkonnakohus arvestab kulude suuruse kindlaksmääramisel hagi esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradega. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 15.04.2009 (IV kd lk 25-29) summas 213 639 kr. Kostja esindaja esitas nimekirja osas vastuväite, et apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse esitamisega seotud kulud on ülemäärased, muus osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades menetluse kestust on hageja esitatud kulud põhjendatud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 260 000 kr ja andnud 10 000 kr ulatuses tagatise kostja menetluskulude katteks. Kostja esitas esmakordselt ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja summas 19 800 kr. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud. Ringkonnakohus, arvestades, et hagi rahuldati ca 42 % ulatuses, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud tuleb hüvitada summas 89 728.38 kr, riigilõiv summas 109 200 kr. Kostja õigusabikulude nõue tuleb rahuldada 58 % ulatuses, s.o summas 11 484 kr. Ringkonnakohus teeb õigusabikulude osas tasaarvestuse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 78 244,38 kr. Pärast kohtulahendi jõustumist tuleb hagejale tagastada tagatis summas 10 000 kr. Üllar Roostoja Egon Konsand 12 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.