2-06-17800/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-06-17800 Tsiviilasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi KÜ Ahtme mnt 27 vastu 52 377.04 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend 52 377.04 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KÜ Ahtme mnt 27 apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): KÜ Ahtme mnt 27 (registrikood:

80015027), esindaja Oksana Ratkevitš esindajad RESOLUTSIOON Viru Maakohtu 8. aprilli 2010 otsus Vastustaja (hageja): AS Kohtla-Järve Soojus (registrikood:

10160791), esindaja Paul Paas Apellatsioonkaebus rahuldada.

Tühistada Viru Maakohtu 8. aprilli 2010 otsus ja teha asjas uus otsus.

Jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi KÜ Ahtme mnt 27 vastu 52 377.04 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta AS Kohtla-Järve Soojus kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. AS Kohtla-Järve Soojus esitas hagi KÜ Ahtme mnt 27 vastu 52 377.04 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.05.2003 soojusenergia ostu-müügilepingu nr. 801003235, mille kohaselt AS Kohtla-Järve Soojus kohustus müüma KÜ-le Ahtme mnt 27 ühendusvõrkude kaudu soojusenergiat ja KÜ Ahtme mnt 27 kohustus tasumas tema korteriomanike poolt tarbitud soojusenergia eest. Lepingu üldtingimuste p. 4.9. kohaselt kohustus tarbija maksetega viivitamise korral tasuma viivist 0.07% päevas viivitatud summalt.

Seisuga 01.06.2006. a võlgnes KÜ Ahtme mnt 27 AS-le Kohtla-Järve Soojus 52 377.04 krooni, mille summa palus hageja kostjalt välja mõista. Samuti palus hageja välja mõista kohtukulud, mis koosnevad riigilõivust 3000 krooni ja õigusabikuludest 224.30 krooni.

Poolte vahel sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping nr. 801003235 kehtis 30.05.2003-01.09.2004. Hageja palus kohaldada VÕS §-s 234 sätestatud regulatsiooni, mille kohaselt tähtajaline elektri- ja soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping loetakse pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki lepingupool teisele oma teistsugusest tahtest. KÜ Ahtme mnt 27 ei ole teatanud teistsugusest tahtest lepingu nr. 801003235 kehtivuse suhtes. Kostja on tunnistanud poolte vahel lepinguliste suhte olemasolu.

Hageja taotlusel menetlusse oli kaasatud iseseisva nõudeta kolmas isik OÜ Iidla Maja, hiljem menetlus OÜ Iidla Maja vastu oli lõpetatud seoses OÜ Iidla Maja pankroti väljakuulutamisega.

2.KÜ Ahtme mnt 27 vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt ei ole KÜ Ahtme mnt 27 õige kostja. Lepingu nr. 801003235, kehtivusega 30.05.2003-01.09.2004, kohaselt kohustus AS Kohtla-Järve Soojus jaotama hoones tarbitud soojusenergia korteriomanike vahel ja esitama neile arved. Kostja andis OÜ-le Iidla Maja (pankrotis) volituse sõlmida leping nr. 801003235 ainult üheks aastaks. Hageja poolt esitatud nõuded hõlmavad aga hilisemat aega. Leping soojusenergia varustamiseks oli sõlmitud AS Kohtla-Järve Soojus ja OÜ Iidla Maja (pankrotis) vahel, kuid soojusenergiat on tarbinud KÜ Ahtme mnt 27 korteriomanikud. Lepingu kehtivuse ajal, st kuni 10.09.2004 kostjal ei olnud võlgnevust hageja ees. Võlg hakkas kasvama alates 18.05.2005.

2 Kostja arvates hagi esitati vale kostja vastu, tegelikult oleks hagi tulnud esitada KÜ Ahtme mnt 27 korteriomanike vastu.

MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus 8. aprilli 2010 otsusega rahuldas hagi ja mõistis välja KÜ-lt Ahtme mnt 27 52 377.04 krooni AS Kohtla-Järve Soojus kasuks.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt luges kohus tunnistaja L. M. ütlustega tõendatuks, et OÜ Iidla Maja (pankrotis) teenindas KÜ-t Ahtme mnt 27 kuni juunini 2006 ja arved esitati vahetult korteriomanikele. Alates 01.09.2004 on AS Kohtla-Järve Soojus esitanud KÜ-le Ahtme mnt 27 kohta OÜ-le Iidla Maja (pankrotis) koondarve, mis oli koostatud maja soojusarvesti näidu alusel.

OÜ Iidla Maja (pankrotis) jagas tarbitud soojusenergia korteriomanike vahel ning väljastas igale korteriomanikule arve. Korteriomanikud on maksnud soojusenergia eest vahetult AS KohtlaJärve Soojus arvele. OÜ Iidla Maja (pankrotis) osutas KÜ-le Ahtme mnt 27 ainult tarbitud soojusenergia kõigi korteriomanike vahel jagamise teenust. Võlglaste kohta oli OÜ-l Iidla Maja (pankrotis) andmed olemas. Kõik andmed võlgnike kohta anti üle KÜ-le Ahtme mnt 27. OÜ Iidla Maja (pankrotis) ja KÜ Ahtme mnt 27 vahel sõlmitud teeninduslepingus oli säte, mille kohaselt sõlmis OÜ Iidla Maja (pankrotis) soojusenergia ühendusvõrgu kaudu tarbimise lepingu ka KÜ Ahtme mnt 27 eest, kuna arve esitati AS-i Kohtla-Järve Soojus poolt OÜ-le Iidla Maja (pankrotis), kes oli lepingu kohaselt ühtlasi ka KÜ Ahtme mnt 27 majavalitseja.

KÜ Ahtme mnt 27 korteriomanikud volitasid OÜ-t Iidla Maja (pankrotis) esinema majavalitsejana ja sõlmima üheks aastaks AS-iga Kohtla-Järve Soojus soojusenergia varustamise lepingu KÜ Ahtme mnt 27 kütmiseks ja sooja veega varustamiseks. OÜ Iidla Maja (pankrotis) sõlmis AS-iga Kohtla-Järve Soojus ostu-müügilepingu nr. 801003235, mille alusel varustas hageja kostjat soojusenergiaga. Pärast majavalitseja OÜ Iidla Maja pankrotistumist andis see oma majavalitseja ülesannete täitmisest tulenevad kohustused, s.h AS-iga Kohtla-Järve Soojus sõlmitud ostu-müügilepingu nr 801003235, KÜ-le Ahtme mnt 27 üle ja viimane võttis kõik majavalitseja kohustused, s.h ka kõik lepingud üle.

Kohus luges tõendatuks, et alguses tasus KÜ Ahtme mnt 27 soojusenergia eest AS-ile KohtlaJärve Soojus korralikult, lepingut üles öelda ei soovinud, mille tõttu tuleb AS-iga Kohtla-Järve Soojus sõlmitud ostu-müügilepingule nr. 801003235 kohaldada VÕS § 234 sätteid, mille kohaselt loetakse tähtajaline elektri- ja soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping nr. 801003235 pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki lepingupool teisele oma teistsugusest tahtest. Kohus luges tõendatuks, et ka pärast võla tekkimist ei teatanud KÜ Ahtme mnt 27 AS-ile Kohtla-Järve Soojus oma tahtest tähtajalist lepingut mitte pikendada uueks tähtajaks, mille tõttu kuulus hagi rahuldamisele.

Kohus leidis, et isegi juhul, kui poolte vahel ei oleks olnud lepingut sõlmitud, lasuks AS-il Kohtla-Järve Soojus kohustus kaugkütteseaduse § 8, § 13 ja § 14 alusel KÜ-t Ahtme mnt 27 soojusenergiaga varustada. Sellisel juhul oleks poolte vahel tekkinud võlasuhe KÜ Ahtme mnt 27 alusetust rikastumisest AS Kohtla-Järve Soojus arvel ja VÕS § 1037 lg 1 ja 2 ning § 1028 lg 1 kohaselt oleks kostja kohustatud hüvitama saadu hariliku väärtuse. Kohus luges tõendatuks, et KÜ Ahtme mnt 27 poolt tarbitud soojusenergia harilikuks väärtuseks oli 52 377.04 krooni, millise summa oleks KÜ Ahtme mnt 27 pidanud AS-ile Kohtla-Järve Soojus hüvitama.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3 4. KÜ Ahtme mnt 27 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 8. aprilli 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1)on nõude aluseks olev soojusenergia ostu-müügileping sõlminud mitte kostja, vaid OÜ Iidla Maja (pankrotis), kes kohustus jaotama hageja poolt esitatud arved korteromanike vahel ja viimased on tasunud tarbitud soojusenergia eest otse hagejale. Muud lepingut kostja ja hageja vahel sõlmitud ei ole. L. M. kinnitas, et kogu arvestus on toimunud AS Kohtla – Järve Soojus ja korteriomanike vahel ning KÜ Ahtme mnt 27 selles ei osalenud;

2)ei ole KÜ-le Ahtme mnt 27 pärast OÜ Iidla Maja pankroti väljakuulutamist olnud esitatud mingeid andmeid ega lepinguid. Seega on väär kohtu põhjendus, et kostja sai kõik vajalikud dokumendid enda valdusse;

3)näeb kahtlasena välja hageja ja kolmanda isiku vahel lepingu sõlmimisel kasutatud kostja üldkoosoleku 29.05.2003 mitte eesti keeles esitatud protokolli väljavõte, mis on 10.06.2003 tõestatud tundmatu isiku allkirjaga. Kostja sai esmakordselt selle dokumendiga tutvuda kohtumenetluse käigus. Kohus kasutas tõendina muukeelset tõendit ja luges tõendatuks hageja ja kostja vahel soojusenergia ostu-müügilepingu olemasolu. Selline asjaolu viis kohut vale otsuse tegemisele;

4)on otsus vastuolus mittetulundusühingute seaduse § 12 lg-ga 4, kuna korteriühistu põhikirjas on sätestatud, et korteriühistu ei vastuta liikmete kohustuste eest. Soojusenergiat on tarbinud korteriomanikud, aga mitte korteriühistu. Korteriühistu on asutatud korteriomandite eseme osaks oleva elamu ja maatüki mõtteliste osade ühise majapidamiseks ja korteriühistu liikmete huvide esindamiseks.

5.AS Kohtla – Järve Soojus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1)on vastavalt ostu-müügilepingule nr. 801003235 ja selle lepingu lisale nr. 4 soojusenergia ostajaks KÜ Ahtme mnt 27. Teda esindas lepingu sõlmimisel volikirja alusel OÜ Iidla Maja (pankrotis). Järelikult on lepingu pooleks KÜ Ahtme mnt 27. Kostja tellis jaotusteenuse osutamise OÜ Iidla Maja (pankrotis) poolt;

2)valdasid pooled, nende esindajad ja kohus vene keelt ning seetõttu ei nõudnud kohus muukeelse dokumendi tõlget. TsMS § 33 lg 3 kohaselt võib kohus jätta tähelepanuta tõlketa dokumentaalse tõendi, kuid seda ainult siis, kui menetlusosaline jättis kohtu poolt määratud tähtpäevaks dokumendi tõlke esitamata. Seega ei ole kohus ilmtingimata kohustatud jätma tähelepanuta muukeelse dokumendi;

3)on korteriühistu eesmärgiks muu hulgas ka elamu soojusenergiaga varustamine, lepingu sõlmimine soojustarnijaga ja vastutamine lepingu mittetäitmise eest. Neid küsimusi on Riigikohus analüüsinud lahendis nr. 3-2-1-111-04.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 8. aprilli 2010 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab AS Kohtla-Järve Soojus hagi KÜ Ahtme mnt 27 vastu 52 377.04 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.

4 7. Pooled vaidlevad selle üle, kas 30.05.2003 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 801003235, mis on allkirjastatud AS Kohtla-Järve Soojus ja OÜ Iidla Maja (pankrotis) poolt, poolteks on AS Kohtla-Järve Soojus ja KÜ Ahtme mnt 27 või AS Kohtla-Järve Soojus ja korteriomanikud.

Nähtuvalt asja materjalidest, on KÜ Ahtme mnt 27 kantud mittetulundusühingute registrisse 1997. aastal (tl 10). Tl-l 9 asuva KÜ Ahtme mnt 27 29. mai 2003 üldkoosoleku protokolli punkti 1 kohaselt on üldkoosolek volitanud OÜ-t Iidla Maja (pankrotis) olema valitseja ja sõlmima AS-ga Kohtla-Järve Soojus lepingu maja kütmiseks ja sooja veega varustamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et viidatud 29. mai 2003 üldkoosoleku protokolli punktist 1 ei tulene korteriühistu volitus OÜ-le Iidla Maja lepingu sõlmimiseks AS-ga Kohtla-Järve Soojus.

Korteriühistu on juriidiline isik ja TsÜS § 34 lg 2 kohaselt juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt. Antud juhul ei ole 29. mai 2003 üldkoosoleku protokoll punkt 1 käsitletav korteriühistu juhatuse liikme volitusena OÜ-le Iidla Maja (pankrotis) lepingu sõlmimiseks.

Kaasomandiga seotud õigussuhteid võivad korteriomanikud (korteriomanike ühisus) KOS § 8 lg 1 järgi korraldada kokkuleppe alusel või kui korteriomanikud on loonud korteriühistu, siis korteriühistu tegevuse kaudu. Antud juhul on korteriomanikud loonud küll korteriühistu, kuid 29. mai 2003 korteriomanike üldkoosolekul on antud OÜ-le Iidla Maja volitus lepingu sõlmimiseks AS-ga Kohtla-Järve Soojus. Selline korteriomanike käitumine ei ole vastuolus KÜS-s sätestatuga.

8.OÜ Iidla Maja (pankrotis) sõlmis korteriomanikelt saadud volituse alusel 30.05.2003 AS-ga Kohtla-Järve Soojus ostu-müügilepingu nr 801003235 (tl 11-15). Lepingu üheks pooleks on AS Kohtla-Järve Soojus ja teiseks pooleks korteriomanikud, kes volituse andsid. KÜ-t Ahtme mnt 27 ei muuda lepingu pooleks asjaolu, et lepingus on märgitud lepingu teise poolena lisas nr 4 märgitud korteriühistud ja nende hulgas on nimetatud ka KÜ Ahtme mnt 27. Lähtudes lisa nr 4 sõnastusest, mille kohaselt „Pooled täiendavad 30.05.2003 sõlmitud lepingu nr 801003235 lisa nr 4 järgmiste korteriühistute ja hoonetega, mis on lepinguga nr 801003235 hõlmatud alates 11.06.2003“, saab väita, et pigem võiks olla lepingu poolena käsitletav OÜ Iidla Maja (pankrotis). Seda, et AS Kohtla-Järve Soojus on ise pidanud OÜ-t Iidla Maja (pankrotis) lepingupooleks, tõendab tema poolt 13.05.2004 osaühingule saadetud teade müüdud soojusenergia koguse jaotusteenuse ülesütlemise kohta, milles AS Kohtla-Järve Soojus teatab, et ütleb üles ostu-müügilepingus kokku lepitud soojusenergia koguse jaotusteenuse kokkuleppe.

9.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et isegi kui lepingut ei ole sõlmitud, siis oleks tekkinud poolte vahel alusetu rikastumise võlasuhe. Korteriühistu ei ole rikastunud alusetult.

Ringkonnakohus leiab, et antud asjas võivad olla kostjateks korteriomanikud ning nende vastutus võib olla lepingust tulenev, kuid samuti võib olla tegemist käsundita asjaajamisega, olenevalt sellest, kuidas tõlgendada 29. mai 2003 üldkoosoleku protokolli punkti 1.

10.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis menetluskulud maakohtus jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad § 171 lg 1 järgi samuti hageja kanda.

Andra Pärsimägi Egon Konsand 5 Viivi Tomson

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.