l KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoobri 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-07-22829

§ 106

lg-le 1 (nõuete kaitsmise koosoleku ajal kehtinud redaktsioon) kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega

§ 106

lg-le 1 pidi hageja esitama hagi kostja vastu nõude summas 5 107 000 krooni tunnustamiseks, sest haldur esitas vastuväite selles osas. Kostja ei ole hageja nõudele summas 222 000 krooni vastuväiteid esitanud ning seetõttu selles osas ei ole hagi nõude tunnustamiseks esitatud õige kostja vastu ja seetõttu tuleb jätta hagi laenulepingust tuleneva nõude summas 222 000 krooni tunnustamiseks rahuldamata.

1. Hageja on esitanud nii pankrotihaldurile kui maakohtule nõuet summas 5 107 000 krooni tõendava dokumendina Viru Maakohtu
2. märtsi 2006 määruse, millega kinnitati OÜ Profit Pluss ja OÜ Algen (pankrotis) vaheline kompromiss, mille kohaselt OÜ Algen (pankrotis) kohustus tasuma OÜ-le Profit Pluss võla 5 000 000 krooni ning tasumisega viivitamise korral viivist 0,1% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, muid nõuet tõendavaid dokumente ei ole hageja pankrotihaldurile ja maakohtule esitanud. Viru Maakohtu
3. märtsi 2006 määruse peale esitas OÜ Algen (pankrotis) määruskaebuse. Viru Ringkonnakohtu
4. veebruari 2007 määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. Riigikohtu
5. oktoobri 2007 määrusega nr 3-2-1-89-07 tühistati Viru Ringkonnakohtu
6. veebruari 2006 määrus ja saadeti OÜ Algen (pankrotis) määruskaebus samale ringkonnakohtule menetlemiseks. Viru Ringkonnakohus tühistas 16.12.2008 määrusega Viru Maakohtu 28.03.2006 määruse ja saatis asja edasiseks menetlemiseks samale maakohtule. Viru Maakohus jättis
7. juuni 2009 määrusega OÜ Profit Pluss hagi OÜ Algen (pankrotis) vastu 5 512 536 väljamõistmiseks läbi vaatamata.

§ 103

lg-le 4 loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Kuna Viru Maakohtu

1. märtsi 2006 määrus ei olnud hageja poolt pankrotihaldurile nõudeavalduse esitamise ajal ega ka hagi esitamise ajal maakohtule jõustunud, siis iseenesest jõustumata määrus ei saa tõendada nõude olemasolu. Lisaks eeltoodule nimetatud jõustumata määrus tühistati Viru Ringkonnakohtu poolt 16.12.
3. Hageja on 11.06.2009 esitanud maakohtule nõusoleku asjas kirjaliku menetluse läbiviimiseks (tl 54-55). Maakohus on
4. juuli 2009 määrusega määranud menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamiseks aja, samuti otsuse teatavakstegemise aja (tl 62). Kohtu poolt määratud ajaks menetlusosalised täiendavaid avaldusi ja dokumente ei esitanud. Samas on hageja esitanud koos apellatsioonkaebusega 23.03.2006 OÜ Algen (pankrotis) ja OÜ Profit Pluss vahel sõlmitud 6 kompromissilepingu, 01.09.2005 sõlmitud lepingu nr 27 ning 10.02.2006 nõude loovutamise lepingu (tl 125-132). Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Antud juhul ei esine apellandi poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendite osas mitte ühtegi TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud alust, mis annaks ringkonnakohtule võimaluse hinnata apellandi poolt täiendavalt esitatud tõendeid. Täiendavalt esitatud tõendid olid apellandile teada ja kättesaadavad asja lahendamisel esimese astme kohtus ning maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse normi, mille tulemusena ei olnud apellandil võimalik nimetatud tõendeid maakohtule esitada. Kuna ringkonnakohus jätab rahuldamata apellandi taotluse täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmiseks, siis jätab kohus rahuldamata ka vastustaja taotluse võtta asja juurde Tartu Maakohtu 06.10.2006 määrus tsiviilasjas nr 2-05-18654, OÜ Algen (pankrotis) osanike 17.10.2005 koosoleku protokoll ja väljatrükk äriregistri teabesüsteemist OÜ Algen (pankrotis) menetlusteabe kohta, sest vastutaja taotlus oli esitatud juhuks, kui rahuldatakse apellandi taotlus tõendite juurdevõtmise kohta.
5. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS 230 lg 1) pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Nähtuvalt asja materjalidest, esitas kostja hagile vastuväite, et hageja nõude aluseks olev Viru Maakohtu 28.03.2006 määrus ei ole jõustunud kohtulahend ning sellest tulenevalt ei ole nõue põhjendatud. Kuna kostja vaidles vaid maakohtu jõustumata määrusele tugineva nõude tunnustamisele vastu, siis oleks hageja pidanud maakohtus (ja ka eelnevalt juba koos nõudeavaldusega pankrotihaldurile) esitama tõendeid asjaolu tõendamiseks, millel tema nõue põhines (s.o tõendeid väidetava nõude olemasolu kohta, mh nõude aluseks oleva lepingu, poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu jms). Seega esitades nii pankrotihaldurile kui ka maakohtule 5 107 000 krooni suuruse nõudeavalduse ning lisades sellele nõuet tõendava dokumendina vaid jõustumata Viru Maakohtu 28.03.2006 määruse, ei ole hageja oma nõuet pankrotimenetluses põhjendanud ja seetõttu on õigesti jäetud tema nõue tunnustamata ja hagi rahuldamata. Iseenesest õige on apellandi väide, et kuigi kohus ei kinnitanud kohtule esitatud poolte kompromissi, võib siiski olla tegemist kompromissilepinguga VÕS § 578 tähenduses ning seega võib tegemist olla kehtiva lepinguga. Samas ei ole apellant ise ei pankrotihaldurile nõudeavalduse esitamisel (tl 7-8) ega ka maakohtule hagi esitamisel sellele asjaolule tuginenud ega esitanud ka pooltevahelist kompromissilepingut. Seega ei ole haldur ega kohus saanud hinnata seda, kas tegemist on kehtiva lepinguga ja kas selle alusel oleks nõue tunnustatav.

§-le 107 võib nõude tunnustamist kohtus võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Antud juhul on hageja taotlenud nõude tunnustamist kohtus samal alusel, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Apellatsioonkaebuses on apellant püüdnud laiendada nõude tunnustamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus jätab need lisaks TsMS § 652 lg-le 3 ka PankrS § 107 alusel tähelepanuta. 7

1. Õige on apellandi väide, et kuna lisaks käesolevale hagile on hageja esitanud hagi ka AS Japs vastu nõude summas 5 329 000 krooni tunnustamiseks (lisaks halduri poolt vaidlustatud kompromissilepingust tulenevale nõudele 5 107 000 krooni vaidlustas AS Japs ka laenulepingust tulenevat nõuet 222 000 krooni), siis oleks olnud otstarbekas nimetatud hagid liita ühte menetlusse, kuid samas ei ole maakohtu poolt hagide liitmise määruse tegemata jätmine selline protsessiõigusnormi rikkumine, mis annaks aluse tühistada maakohtu otsuse. Kehtivad õigusaktid ei kohusta kohut nõude tunnustamise hagisid liitma, kuigi selguse huvides oleks soovituslik sellised hagid liita ühte menetlusse.
2. Ebaõige on kostja väide vastuses apellatsioonkaebusele, et kuna apellant ei ole taotlenud apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
3. septembri 2009 otsuse tühistamist, siis ei ole võimalik esitatud apellatsioonkaebust menetleda. Ringkonnakohus leiab, et kuigi apellatsioonkaebuses ei ole esitatud selgesõnalist taotlust maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks, on siiski vastav taotlus tuletatav apellandi nõudest tunnustada OÜ Profit Pluss nõuet summas 5 329 000 krooni OÜ Algen (pankrotis) vastu pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 153 lg 1 punktis 2 nimetatud rahuldamisjärgus. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda. Egon Konsand Üllar Roostoja 8 Viivi Tomson