Obsah (5)

§ 51§ 16§ 25§ 34§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Ivo Pilving ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-260 Haldusasi

eaduse (

) § 51, § 6 ja § 11 lg 1 p 3. Kallaste Linnavolikogu 11. detsembri 2009. a määrusega nr 7 (määrus nr 7) tunnistati määrus nr 1 kehtetuks. 2. Antonina Bogdanova esitas Tartu Halduskohtule kaebuse määruse nr 7 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt viib teelõik, mida on käsitletud määrustes nr 1 ja 7, A. Bogdanovale kuuluva krundini. Määrus nr 7 rikub A. Bogdanova õiguspärast ootust määruse nr 1 kehtima jäämise osas ning selle andmisel ei ole tuginetud ühelegi haldusmenetluse seaduses (HMS) nimetatud tingimustele, mis on eelduseks andmise ajal õiguspärase haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisele. Määruses puuduvad põhjendused ja määrus ei ole selle tõttu kontrollitav, määruse tegemisel on jäetud arvestamata olulised asjaolud. 3. Tartu Halduskohtu 25. mai 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:

1. a)Määruse nr 7 puhul on tegemist toiminguga, mitte haldusaktiga. Määrused nr 1 ja 7 ei oma mingit tähtsust teelõigu staatusele ja ei loo kaebajale ja kolmandale isikule õigusi ega kohustusi. Seetõttu ei saa kaebajal olla ka õiguspärast ootust, et Kallaste linna tänavate nimekiri jääb alaliselt konstantseks.
2. b)Kuna määruse nr 7 näol on tegemist toiminguga, mis on vormistatud ebakorrektselt määrusena, ei ole HMS § 56 ja § 66 antud juhul kohaldatavad. Taotlus tühistada määrus nr 7 ei ole teostatav, sest tegemist on toiminguga.
3. c)Käesoleva asja raames ei ole kohtul võimalust hinnata määruse nr 7 kui toimingu õiguspärasust, sest kaebaja ei ole seda nõudnud ja kohus ei tohi väljuda kaebuse raamidest. Kui kaebaja tõestab, et toiming on õigusvastane ja tal on põhjendatud huvi, on tal õigus selle peale kaebust esitada seaduses ettenähtud korras ja tähtaja jooksul. Tartu Halduskohtu 31. mai 2010. a täiendava otsusega mõisteti A. Bogdanovalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 8100 krooni. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. A. Bogdanova apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsused tühistada ja saata kaebus esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
4. a)Halduskohus leidis ebaõigesti, et määruse nr 7 puhul ei ole tegemist haldusaktiga, vaid toiminguga. Haldusasjas nr 3-08-748 on Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus asunud seisukohale, et määruse nr 1 puhul on tegu haldusaktiga. Samal seisukohal on ka Tartu maavanem. Kuna määrusega nr 1 arvati Kallaste linna tänavad kohalike teede nimekirja ja kuivõrd linnavolikogu otsustus tänavate nimekirja osas on haldusakt, on sellise haldusakti muutmine samuti haldusakt.
5. b)Määrus nr 7 reguleerib tänava Võidu põik avalik-õiguslikku seisundit, s.o seda kas tegemist on tänavaga või mitte. Tänavalõigu eemaldamine registrist, kuhu on kantud kõik Kallaste linna tänavad, toob paratamatult kaasa selle teelõigu õigusliku staatuse muutumise.
6. c)Halduskohus on kohaldanud vääralt

eadust.

eadus võeti vastu

1. veebruaril 1999, see jõustus
2. märtsil
3. Käesoleval juhul on vaidlusaluste maatükkide erastamine toimunud enne

eaduse jõustumist, 1998. a-l. Enne erastamist koostatud dokumentides on käsitletud vaidlusalust teelõiku avaliku teena. Kuna

eaduse vastuvõtmise ajaks oli vaidlusalune teelõik juba käsitletav avaliku teena, ei kohaldu antud juhul

eadus. 2 3-10-260

1. d)Halduskohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme, kaasates halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 14 lg 3 p 1 alusel menetlusse kolmanda isikuna N. Sergejeva ja suurendades sellega sisuliselt A. Bogdanova menetluskulusid. Lisaks on kolmanda isiku menetluskulud A. Bogdanovalt välja mõistetud ebaõigesti, sest ei ole võimalik väita, et kolmas isik on kaasatud menetlusse vastustaja poolel. 5. Kallaste Linnavolikogu vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
2. a)Määrus nr 7 ei ole haldusakt, kuivõrd tegemist on volikogu määrusena vormistatud haldusmenetluse toiminguga.
3. b)Tänava Kallaste linna tänavate registrisse kandmine või sealt kustutamine ei muuda konkreetse tänava avalik-õiguslikku seisundit. Kallaste linna poolt peetav tänavate nimekiri ei oma haldusorgani väliste isikute jaoks mingit iseseisvat õiguslikku tähendust ja selles nimekirjas muudatuste tegemine ei too kaasa tänavana käsitletud maaüksuse avalik-õigusliku seisundi muutust.
4. c)Apellatsioonkaebuses viidatud kohtulahendis on ringkonnakohus asunud seisukohale, et määrus nr 1 on korraldava iseloomuga ning selle täitjaks on linnavolikogu ise. Viidatud lahendist ei ole võimalik järeldada, et määrus nr 1 või määrus nr 7 oleksid üldkorraldused, mis oleksid suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
5. d)Halduskohus on

eadust õigesti kohaldanud. Seadusest ei tulene, et eratee saaks muutuda avalikuks teeks tänavate nimekirja kandmisega. Ekslik on apellatsioonkaebuses toodud väide, et

eaduse jõustumine 23. märtsil 1999 välistab

eaduse rakendatavuse antud asjas. Ebaõige on ka apellatsioonkaebuses toodud väide, et enne vaidlusaluste maatükkide erastamist on vaidlusalust teelõiku käsitletud avaliku teena. Kinnistute vahel on olnud ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsutee. See on kaartidel tingmärgiga märgistatud kui teerada. Sellise teeraja olemasolu ei ole võrdsustatav avaliku kasutusega ega välista

eaduse kohaldatavust käesolevas asjas. e) Etteheide kolmanda isiku kaasamise osas on asjakohatu. Kolmanda isiku kaasamine on olnud eesmärgipärane ning taganud tõhusa ja läbipaistva menetluse. Kaebuse esitamise faasis ei olnud halduskohtul võimalik hinnata, mil moel võib kaebuse lahendamise lõpptulemus mõjutada kolmanda isiku õigusi ja huve. A. Bogdanova pidi menetlusse astumisel arvestama riskiga, et tema menetluskulud võivad kolmanda isiku kaasamise tõttu suureneda ning ta ei ole kolmanda isiku kaasamise küsimust varasemas menetluses vaidlustanud. 6. Kolmas isik ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse osas enne kohtuistungit seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on lõppkokkuvõttes õigesti kaebuse rahuldamata jätnud. Muutmist vajavad aga halduskohtu otsuse motiivid. 8.

§ 51

teise lause kohaselt määratakse kohalike teede nimekiri valla- või linnavolikogu otsusega. Kallaste linnas on kohalike teede nimekiri määratud Kallaste Linnavolikogu

1. jaanuari
2. a otsusega nr
3. Sellesse nimekirja lisati linnavolikogu
4. veebruari
5. a määrusega nr 1 ka tänav Võidu põik. Viimatinimetatud määrus tunnistati kehtetuks linnavolikogu
6. detsembri
7. a määrusega nr
8. Selle määruse üle käesolevas haldusasjas vaidlus käibki. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et vaidlustatud Kallaste Linnavolikogu
9. detsembri
10. a määrus nr 7 on haldusakt. 3 3-10-260
11. Haldusaktiga on tegemist põhjusel, et linnavolikogu määrusega nr 7 muudetakse kokkuvõttes Kallaste linna kohalike teede nimekirja (st Kallaste Linnavolikogu
12. jaanuari
13. a otsust nr 1), mis on haldusakt. HMS § 70 lg-st 1 tulenevalt toimub haldusakti muutmine haldusaktiga. Kohalike teede nimekirja näol on tegemist haldusaktiga seetõttu, et küsimusest, kas tegemist on kohaliku teega või mitte, sõltuvad

eadusest nähtuvalt muuhulgas kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused. Nii näiteks määratakse muuhulgas raha jaotus kohalike teede hoiuks riigieelarves Vabariigi Valitsuse poolt (

§ 16lg 3-4).

Kohalikel teedel korraldab

§ 25

lg 3 kohaselt teehoidu valla- või linnavalitsus, kes on kohustatud looma nendel teedel tingimused ohutuks liiklemiseks.

§ 34

lg 2 kohaselt on kohalikele teedele liiklusvälise teabevahendi paigaldamine võimalik üksnes valla- või linnavalitsuse loal. Seega sõltub küsimusest, kas tee või tänav on kantud kohalike teede nimekirja muuhulgas näiteks see, kas selle tee korrashoiuks saadakse raha riigieelarvest, kas valla- või linnavalitsus on kohustatud seda teed korras hoidma ja kas sellisele teele liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks on vajalik valla- või linnavalitsuse luba. Järelikult on määrused nr 1 ja 7 haldusaktid, täpsemalt üldkorraldused (HMS § 51 lg 2), kuna sellega muudetakse asja (tee või tänava) avalik-õiguslikku seisundit. 10. Samas ei saa ringkonnakohus nõustuda kaebaja seisukohaga, et kohalike teede nimekirja lisamine muudab eramaal asuva tee avalikuks teeks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et vaidlusalune tee läbib kahte eraomandis olevat kinnistut (vt ringkonnakohtu istungi protokoll) ning seega on tegemist eramaal paikneva teega.

§-st 52 tulenevalt on tegemist erateega. Eratee avalikult kasutatavaks teeks muutmine saab toimuda

§ 4

lg-s 3 sätestatud korras – eratee määrab avalikuks kasutamiseks valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et käesoleval juhul ei ole sellist lepingut sõlmitud. Kuna eratee avalikult kasutatavaks teeks muutmiseks on ette nähtud selgesõnaliselt omaette kord (

§ 4

lg 3) ning seda ei ole käesoleval juhul järgitud, ei saa asuda seisukohale, et eramaal asuva tee saaks muuta avalikult kasutatavaks teeks lihtsalt tee kandmisega kohalike teede nimekirja.

eadusest ei tulene, et nimekirja kandmisel oleks selline õiguslik tagajärg.

1. Kuna kohalike teede nimekirja kandmisest ega sellest nimekirjast eemaldamisest ei sõltu see, kas tee on avalikult kasutatav või mitte, siis ei riku vaidlustatud linnavolikogu määrus kaebuse esitaja õigusi ja kaebus on seetõttu põhjendatult rahuldamata jäetud.
2. Ringkonnakohus märgib aga, et kui on olemas kehtivaid haldusakte, milles on vaidlusalust teed käsitatud avalikult kasutatava teena või selleks muudetava teena, siis võib kaebajal olla õigus nõuda, et avalik võim kaaluks võimalust muuta vaidlusalune tee avalikult kasutatavaks teeks. Sellise haldusakti olemasolul saab avalik võim vastupidise haldusakti anda ainult juhul, kui ta on eelneva, teistsuguse haldusakti HMS §-des 64-70 sätestatud korda arvestades kehtetuks tunnistanud või muutnud.
3. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et asjas ei saa kohaldada

eadust. Vaidlusalune haldusakt ning samuti haldusakt, mis sellega kehtetuks tunnistati, olid antud

eaduse kehtivuse ajal. 4 3-10-260 Samuti ei saa nõustuda apellandi väitega, et kolmas isik on menetlusse kaasatud ja kaebajalt tema kasuks menetluskulud välja mõistetud ebaõigesti. Kui kaebaja seisukohad vaidlusaluse haldusakti tähenduse kohta oleksid olnud paikapidavad, siis oleks selle haldusakti tühistamine mõjutanud kolmanda isiku õigusi. Kolmanda isiku kaasamine toimub menetluse algstaadiumis, kus ei ole võimalik alati kindlalt otsustada, kas kohtuvaidluse tulemus mõjutab kolmanda isiku õigusi või mitte. Kaasamise aluseks on kolmanda isiku õiguste mõjutamise võimalus (HKMS § 14 lg 3 p 1). Menetluskulude väljamõistmine kolmanda isiku kasuks oli põhjendatud, kuna ta on kohtumenetluses läbivalt kaebusele vastu vaielnud ning seega on halduskohus põhjendatult käsitanud teda kolmanda isikuna vastustaja poolel. 14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku esindaja esitas taotluse apellatsiooniastmes kantud menetluskulude väljamõistmiseks summas 5400 krooni. Menetluskulude nimekirja kohaselt seisneb õigusabi esindamises ringkonnakohtu istungil (1 tund) ning kohtuistungiks ettevalmistamises (2 tundi). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud menetluskuludega, mis kuuluvad apellandilt kolmanda isiku kasuks väljamõistmisele. Agu Timmi Ivo Pilving 5 Einar Vene