← Eesti

2-10-56568/9

2-10-56568 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-56568 Otsuse kuupäev Narva,

  1. juuli 2011.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi S T hagi M T vastu abielu lahutamise nõudes. Hagihind 1 595 eurot Asja läbivaatamise kuupäev
  2. juuli 2011.a. Istungil osalenud isikud Hageja: S T (IK XXX, elukoht: XXX) Kostja: M T (IK XXX, Elukoht: XXX) RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lahutada S T (abielueelne perekonnanimi P) ja M T vahel
  5. novembril 2002.a Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu (abieluakti kanne nr. 40).
  6. S T säilitatakse pärast abielu lahutamist abielu ajal kantud perekonnanimi ”T”.
  7. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
  8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  9. Vabastada hageja riigilõivu summas 319,55 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
  10. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks ning Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale abielulahutusakti koostamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD 1

(3)2-10-56568
  1. Viru Maakohtu menetluses on S T hagi M T vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 01.11.2002 Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas. Pooled ei ela koos juba alates oktoobrist
  2. Hageja palus lahutada poolte abielu. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi andmiseks. Hageja taotleb vabastada teda riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Taotluse kohaselt ei võimalda hageja materiaalne seisund maksta riigilõivu, kuna hageja ei tööta.
  3. Viru Maakohtu 07.12.2010 määrusega rahuldati hageja taotlus riigipoolse menetlusabi andmiseks menetluskulude kandmisel ja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.
  4. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 07.02.2011 TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras. KOHTUISTUNGID
  5. juunil 2011 kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada ja lahutada poolte vahel abielu. Hageja esitas hagi abielu lahutamiseks seoses sellega, et pooled ei ela koos alates oktoobrist
  6. Pooltel on alaealine laps. Hageja leiab, et perekonda ei saa enam säilitada ning palus pärast lahutamist jätta endale perekonnanimeks „T“.
  7. Kostja on ilmunud kohtuistungile. Kostja tunnistas hagi ning arvas, et abielusuhteid ei saa taastada. Kostja palus abielu lahutada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  9. Abielutunnistuse kohaselt poolte abielu registreeriti 01.11.2002 a (t. lk 2).
  10. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele
  11. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni
  12. juunini 2010 kehtinud seadus.
  13. Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse regulatsiooni kohaselt on abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud PKS peatükis
  14. Vastavalt PKS § 63 abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.
  15. PKS § 66 lg 1 kohaselt, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub; PKS § 67 lg 1 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
  16. Poolte ütluste kohaselt on poolte kooselu lõppenud, pooled elavad erinevates kohtades. Abielu jätkamine on poolte arvamuse kohaselt võimatu, pooled ei ela koos juba alates oktoobrist
  17. 2
(3)2-10-56568
  1. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja on taotlenud jätta talle abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse hagejale abielus kantud perekonnanimi „T“.
  2. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. MENETLUSKULUD
  3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. Hageja vabastati Viru Maakohtu määrusega riigilõivu 319,55 eurot tasumisest hagi esitamisel. Seega kui hagejat ei oleks vabastatud riigilõivu tasumisest, oli hagejal kohustus hagi esitamisel tasuda 319,55 eurot, mis menetluskulude jaotuse alusel jääks hageja kanda. Kohus leiab, et on õiglane ja arvestades asjaolu, et kostja on kohe hagi õigeks võtnud ja arvestades hageja majanduslikku seisundit, mis tuvastati 07.12.2010.a. määruses, kohus TsMS § 190 lg 7 kohaselt vabastab hageja menetluskulude riigituludesse 5 000 krooni s.o. 319,56 euro tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.