← Eesti

3-09-2224/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2010 3-09-2224 Haldusasja number Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla direktori
  2. mai
  3. a käskkirja nr 6.-3/1183-D tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  4. veebruari
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
  6. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  7. veebruari
  8. a otsus muutmata.
  9. Jätta kaebaja taotlus ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Viru Vangla direktori
  11. mai
  12. a käskkirjaga nr 6.-3/1183-D karistati Aleksandr Streltsovi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. Samuti piirati A. Strteltsovile kartserikaristuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist (lubati soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid). Käskkirja põhjenduste kohaselt kasutas A. Streltsov
  13. aprillil 2009 kell 12.15 toidujagaja suhtes ähvardavaid ning ebatsensuurseid väljendeid: „Järgmine kord viskan sind kuuma veega, mädane piider.“ A. Streltsov esitas käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide. Justiitsministeeriumi
  14. oktoobri
  15. a vaideotsusega nr 11-7/432 jäeti vaie rahuldamata. 3-09-872
  16. A. Streltsov esitas
  17. oktoobril 2009 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Viru Vangla direktori
  18. mai
  19. a käskkirja nr 6.-3/1183-D tühistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt anti kaebajale käskkirjas märgitud ajal toidujagaja poolt toitu normist vähem ning kui toidujagaja kaebaja sellekohasele märkusele ei reageerinud, pidi kaebaja tema peale häält tõstma. Kaebajat karistati seetõttu ebaõiglaselt ja põhjustati talle 12 000 kr suurune moraalne ja füüsiline kahju. Tartu Halduskohtu
  20. detsembri
  21. a määrusega eraldati A. Streltsovi nõuded iseseisvasse menetlusse (Viru Vangla direktori
  22. mai
  23. a käskkirja nr 6.-3/1183-D tühistamise nõue haldusasi nr 3-09-2224 ja kahju hüvitamise nõue haldusasi nr 3-09-3078).
  24. Tartu Halduskohtu
  25. veebruari
  26. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: a) Kaebaja kasutas toidujagajaga suheldes ähvardavaid, ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. See, et kaebaja ei pea neid väljendeid ebatsensuurseteks või alandavateks, ei muuda väljendite sisu ja seda, et need olid suunatud toidujagaja aadressil. Ähvardavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamine on vastuolus VangS § 67 p-ga 1 ja Viru Vangla kodukorra p-dega 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.
  27. b) Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus. Kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest. Menetluse käik on protokollitud. Kaebajale on antud võimalus anda seletusi. Karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt. Määratud karistus on proportsionaalne. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vaidlustatav käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse §-de 54 ja 55 nõuetele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  28. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu otsus paljasõnaline. Õigusaktidest ei tulene, et kinni peetavat isikut võib karistada võõrkeelsete sõnade eest. Halduskohus rikkus Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC

(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta (EVR) p 59, kui ei andnud kaebajale võimalust tunnistajaid kutsuda ja neilt tunnistust võtta ning EVR p 60.
  2. Viru Vangla palub vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega kohtumenetluse norme rikkunud. Asjakohatud on A. Streltsovi viited EVR-le. EVR ei ole kohustusliku iseloomuga ega loo vahistatule õigusi ja kohustusi. Arusaamatu on kaebaja väide, et halduskohus ei võimaldanud tal tunnistajate kutsumist kohtuistungile, kuna kohtuistungil ei taotletud tunnistajate ülekuulamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 2 3-09-872
  4. Halduskohtu otsus ei ole paljasõnaline, vaid on HKMS § 25 lg-te 3 ja 5 ning TsMS § 436 kohaselt põhjendatud. Halduskohus ei ole vaidlustatud otsuse põhjendustes viidanud VangS § 41 lg-le 2, nagu ekslikult märgitakse apellatsioonkaebuses.
  5. Vaidlustatud käskkirjas ja sellele eelnenud distsiplinaarmenetluse materjalides on piisaval määral selgitatud, millist tegu kaebajale ette heidetakse ning milliste õigusnormidega kaebaja tegu vastuolus oli. Ringkonnakohus selgitab veelkord, et kaebaja rikkus kohustust olla viisakas ning keeldu kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni (Viru Vangla kodukorra p-dest 8.1.3 ja 8.2.4). Asjakohatu on kaebaja märkus, et tema kasutatud väljendid olid võõrkeelsed. Vangla kodukorra eelpool viidatud sätted ei tee erandit võõrkeelse kõne suhtes. Kaebaja karistamisel ei ole vangla rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11, 12,
  6. Vangla kodukorrast tulenenud piirangud keelekasutusele, samuti distsiplinaarkaristuse rakendamine nende kohustuste rikkumise eest ei piira ebaproportsionaalselt eneseteostusvabadust ega kohtle kedagi ebavõrdselt. Need piirangud on vajalikud teiste isikute, sh kaaskinnipeetavate ja vanglateenistujate väärikuse kaitseks ning vangla ülesannete täitmise tagamiseks. Kaebaja viide KarS §-le 324 ei ole asjakohane, sest vastustaja ei ole teda käesoleva juhtumiga seoses ebaseaduslikult kohelnud.
  7. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et vangla ja halduskohus pole andnud talle võimalust kutsuda tunnistajaid. Asja materjalidest ei nähtu kaebaja taotlust ühegi tunnistaja kutsumiseks. Samuti ei nähtu apellatsioonkaebusest, millise tunnistaja kutsumata jätmist kaebaja halduskohtule ette heidab ja milline asjaolu jäi sellega seoses välja selgitamata. Kui kaebaja peab silmas kambrikaaslase tunnistajana kohtusse kutsumata jätmist, siis puudus selleks vajadus. Asjaolud, mida kambrikaaslane võiks oma ütlustega tõendada, ei ole asjas vaidluse all (TsMS § 238 lg 1 p 1). Kaebaja ei ole eitanud vaidlustatud käskkirjas märgitud sõnade kasutamist. Samuti ei ole vangla eitanud, et kaebajale etteheidetavale teole eelnes kaebaja poolt kirjeldatud intsident toidujagajaga.
  8. Arusaamatuks jääb apellatsioonkaebuse etteheide, et halduskohus poleks tohtinud asja läbi vaadata, sest vaidlustatud käskkiri ei ole seadusjõus. Samuti jääb arusaamatuks kaebaja viide EVR p 60 lg-le
  10. Kaebaja esitas
  11. märtsil 2010 ringkonnakohtule avalduse eksperdi kaasamiseks, mida ringkonnakohus tõlgendab taotlusena ekspertiisi korraldamiseks. Avalduses ei ole märgitud, millist asjaolu kaebaja soovib ekspertiisi abil selgitada. Siiski võib vaidluse konteksti arvestades järeldada, et kaebaja soovib ekspertiisi abil selgitada, kas talle distsiplinaarasjas süüks pandud väljendid olid ebaviisakad, ebatsensuursed jne. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest antud asjaolu ei ole tarvis tõendada (TsMS § 238 lg 1 p 1). Vastustaja ja halduskohus on piisavalt põhjendanud ning ka ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et kaebaja keelekasutus oli antud juhul nii ebaviisakas, ebatsensuurne kui ka solvav ning sisaldas ähvardust ja žargooni. Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.3 ja 8.2.4 sisalduvate määratlemata õigusmõistete sisustamine on ennekõike õiguslik küsimus, mitte faktiline, mida peaks igal juhul selgitama ekspertiisiga. Liiatigi võttis kaebaja halduskohtu istungil omaks, et ta kasutas solvavaid väljendeid (tl 66). Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et ähvarduseks on 3 3-09-872 vaid tapmisega ähvardamine. Ka kuuma veega viskamise kavatsuse deklareerimine on ähvardus. Selle ähvarduse elluviimine võib tekitada kehavigastuse ning haavab inimväärikust.
  12. Kuna kaebaja ei nõudnud apellatsioonkaebuses asja läbivaatamist istungil ning istungit ei pidanud vajalikus ka ringkonnakohus ega vastustaja oma vastuses, vaatas ringkonnakohus asja läbi kirjalikus menetluses. Apellandi poolt pärast apellatsioonkaebuse esitamist avaldatav soov asja läbivaatamiseks istungil ei kohusta HKMS § 37 lg 1 kohaselt kohut istungit korraldama. Maili Lokk Einar Vene 4 Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.