Obsah (4)

§ 29§ 1§ 4§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1524 Haldusasi O

) § 4 lg 2 p-s 1 sätestatud ettevõtte osa üleandmisega. OÜ-l Remonteks ei olnud kinnistu soetamisel

§ 29

lg-st 1 tulenevalt õigust sisendkäibemaksu maha arvata, sest kinnistu võõrandaja AS Marina Invest nimel väljastatud arvel märgitud käibemaksu arvestamiseks puudus alus.

§ 1

lg 1 p 1 järgi on käibemaksu objektiks käive ja

§ 4lg 2 p 1 kohaselt ei teki ettevõtte osa üleandmisest käivet.

14.04.2010 esitas OÜ Remonteks vaide, milles taotles maksuotsuse kehtetuks tunnistamist. Maksu- ja Tolliameti 17.05.2010 vaideotsusega nr 6-1/175-4 jäeti vaie rahuldamata. 2. 11.06.2010 esitas OÜ Remonteks Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Maksu- ja Tolliameti Lõuna MTK 12.03.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/53-7 tühistamist. Kaebuse kohaselt on maksuhaldur vääralt sisustanud

§ 4lg 2 p 1 koostoimes võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 180 lg-ga 2.

Kaebaja ei ole omandanud sellist majandusüksust, mis suudaks iseseisvalt majandades ettevõtjale kasu tuua ja tagada ettevõtte iseseisva toimimise. Kaebaja soetas kinnisasja, millel asus ehitusjärgus ehitis, kuid millega ei kaasnenud õigusi ega kohustusi. Maksuhaldur on viidanud koostööprojektile kui õigusele, mis osutab ettevõtte üleandmisele. Sellist koostööd ei ole üle võetud ühegi lepinguga. Vastav memorandum esitati käibemaksukohustuslasena registreerimisel ning selles sisuliselt esitati plaanid, millega äriühing võiks tulevikus tegelema hakata. Selleks, et tegemist oleks ettevõtte üleandmisega, peaks toimuma reaalne õiguste ja kohustuste üleminek. Vastustaja on alusetult samastanud volituse alusel tegutsemise juhatuse liikme õiguste ja kohustustega. U.M. ülesandeks oli volituse alusel korraldada äriühingu registreerimine käibemaksukohustuslaseks ning kuni uue juhatuse liikme leidmiseni korraldada tehingute tegemist. Kaebaja müüs vaidlusaluse kinnistu 2009. a detsembris füüsilisele isikule edasi ilma, et oleks teostanud sellel mingeid ehitustöid. Ehitusjärgus elamuga kinnistu on käsitletav

§ 16lg p 3 järgi krundina ja seetõttu kuulub kinnisasi käibemaksuga maksustamisele.

Kinnistu soetamisel ega võõrandamisel ei ole üle läinud õigusi ja kohustusi, mis annaks alust

§ 4lg 2 p 1 kohaldamiseks.

3. Lõuna MTK pidas OÜ Remonteks kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu. Vastuväidete kohaselt soovisid tehingu pooled tavalise kinnisvaratehingu tegemise asemel üle anda ettevõtte osa ning see on ka tegelikkuses aset leidnud. AS Marina Invest ja OÜ Remonteks vahel toimunud ettevõtte osa üleminek ei kuulu

§ 4lg 2 p 1 kohaselt käibemaksuga maksustamisele.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et õiguste ja kohustuste üleminekut ei olnud. Kaebaja esitas maksuhaldurile 10.11.2010 taotluse käibemaksukohustuslaseks võtmise kohta. Maksuhaldur palus OÜ-l Remonteks esitada täpsustavat informatsiooni ettevõtte poolt plaanitava tegevuse osas. Kaebaja esitas 16.11.2009 maksuhaldurile memo oma edasiste plaanide osas, mille kohaselt on OÜ Remonteks eesmärgiks omandada ja taasalustada koostööd majatootjaga OÜ Bauindustrie Tehas suurelementmaja Classic 130+ tootmiseks Marina Invest kaubamärgi all ning müügiportaali Maja24.ee kaasabil. Vaidlusalusel kinnistul asuva näidismaja ja kaubamärkidega kaasnes ka maja tootmise tehniline dokumentatsioon ja tehnoloogia. Memos olnud informatsiooni kinnitas U. M ka oma 15.02.2010 seletuses. Lähtudes maksumaksja poolt antud informatsioonist tegi maksuhaldur maksuotsuses järelduse, et vaidlusaluse tehingu puhul on tegemist ettevõtte osa üleandmisega, mitte pelgalt kinnisvara müügiga. Asjaolu, et maksumaksja pole maksuhaldurile esitanud otseseid tõendeid ettevõtte osa ülemineku kohta, ei tähenda, et maksuhaldur muid asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates ei saaks teha järeldust, et ettevõtte osa on üle läinud. Kaebaja väide, et U. M ei juhi sisuliselt OÜ Remonteks tegevust, on vale. Lisaks maksumenetluses esitatud volitusele tegutseda OÜ Remonteks nimel ja antud seletustele on ka OÜ Remonteks kodulehelt näha informatsioon, et OÜ Remonteks tegevjuhiks on U. M. AS Marina Invest endine juhatuse liige, aktsionär ja tegevjuht U. M korraldab OÜ 2 Remonteks majandustegevust ja seega on üle läinud ka AS Marina Invest kõige suuremate kogemuste ja teadmistega isik OÜ-sse Remonteks. M.K. oli AS Marina Invest müügijuht ja nõukogu liige ning OÜ Remonteks kodulehelt nähtub, et M.K. on nüüd OÜ Remonteks müügijuht. Seega on võimalik teha ühene järeldus, et AS Marina Invest töötaja on üle läinud OÜ-sse Remonteks (mõlemas äriühingus oli M.K. müügijuht). HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis 10.09.2010 otsusega OÜ Remonteks apellatsioon-kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tulenenud ettevõtte või selle osa üleminek seadusest ning poolte vahel pole sõlmitud ka ettevõtte või selle osa üleandmise lepingut. Maksuhaldur on kogutud tõendite alusel teinud põhjendatud järelduse, et vaidlusaluse kinnistu võõrandamine on tegelikult toimunud ettevõtte osa üleandmise raames. Tegemist ei olnud tavalise kinnisvara ostu-müügitehinguga. Maksuotsuse kohaselt kinnitavad ettevõtte üleminekut kaebaja poolt maksuhaldurile 16.11.2009 esitatud memo, kaebaja tegevjuhi U.M. 15.02.2010 seletus ja ka OÜ Remonteks kodulehelt nähtav info. U. M märkis 16.11.2009 memos ettevõtte tegevuskavade kohta, et näidismajaga kinnistu ostmise eesmärgiks koos kaubamärkide ostmisega on suurelement-majade tootmise ja müügi jätkamine, s. o tegevus, mida seni teostas AS Marina Invest. U. M selgitas maksuhaldurile samuti, et AS Marina Invest alustas umbes kolm aastat tagasi koostööd OÜ-ga Bauindustrie Tehas suurelementmajade tootmisel ning et AS Marina Invest lõpetab sellealase tegevuse. Samuti on ta märkinud, et AS-lt Marina Invest omandati kinnistu seetõttu, et OÜ Remonteks võttis AS-lt Marina Invest üle ka koostööprojekti OÜ-ga Bauindustrie Tehas. Seega on OÜ Remonteks eesmärgiks olnud võtta üle AS-lt Marina Invest suurelementmajade tootmine. Selleks on AS-lt Marina Invest ostetud kaubamärgid Marina Invest ja Maja24.ee ning vaidlusalune kinnistu koos näidismajaga. U.M. seletuse ja esitatud memo kohaselt on üle võetud ka koostööprojekt OÜ-ga Bauindustrie Tehas. Remonteks OÜ kodulehel on märgitud, et Marina Invest kaubamärgi kasutuselevõtuga laienesid firma tegevusalad ning käesolevaks ajaks on firma tegevuse üheks suunaks ka suurelementmajade tootmine ja müük. Kodulehel on esitletud ka Classic 130+ maja ning märgitud, et valmiskujul on see nähtav XXX vallas, kinnistul asukohaga XXX. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses väitnud, et ainult kinnistu ise moodustas ülevõetud ettevõtte osa, vaid on märkinud, et kinnistu on üks ülevõetud majandusüksuse osa. Nii memost kui U.M. seletusest saab teha järelduse, et kaebaja tahe oli üle võtta AS-lt Marina Invest suurelementhoonete ehitamine, jätkates AS Marina Invest asemel koostööd OÜ-ga Bauindustrie Tehas, milleks osteti AS-lt kaubamärgid ning kinnistu koos näidismajaga. Memo kohaselt kaasnes koos näidismaja ja kaubamärkide ostuga ka maja tootmise tehniline dokumentatsioon ja tehnoloogia. Asjaolu, et maksuhalduril puuduvad lepingud, millest nähtuks koostööprojektiga seoses üle võetud õigused ja kohustused, ei välista reaalsuses ettevõtte osa üleminekut. Maksuhalduril oli võimalus ka muid asjaolusid kogumis hinnates teha järeldus, et ka kinnistu ostumüügitehingu puhul oli poolte tahe suunatud ettevõtte osa üleandmisele, ning et reaalsuses on see ka toimunud. Kaebaja kodulehe andmete järgi juhib OÜ Remonteks tegevust tegevjuhina U. M, kes oli AS Marina Invest endine juhatuse liige volituse alusel. Samas on toodud näidismaja tutvustuse osas kontaktisikuna ka endine AS Marina Invest müügijuht M. K. Seega on vastustaja teinud põhjendatud järelduse, et endise AS-ga Marina Invest seotud isikud on üle läinud OÜ-sse Remonteks. 3 Asjaolu, et kaebaja müüs kinnistu hiljem füüsilisele isikule, ei muuda varasemalt toimunud tehingu sisu teiseks, kui see oli tehingu tegemise ajal. Samuti ei ole määrav asjaolu, et kaebaja käibe näitajad on oluliselt väiksemad kui AS-l Marina Invest või et AS Marina Invest tegevus on olnud laiem kui kaebajal. Maksuhaldur ei ole otsuses märkinud, et kaebaja võttis üle kogu AS Marina Invest ettevõtte. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. OÜ Remonteks esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
3. septembri 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vaidlustatud haldusakt ja U. M vastustaja poolt 08.09.2010 koostatud vastutusotsus nr 13-7/65-6 omavahel vastuolus. Kaebaja taotleb U.M. suhtes tehtud vastutusotsuse asja juurde võtmist. Halduskohus kohaldas vääralt

§ 4

lg 2 p 1 ning VÕS § 180.

§ 4

lg 2 p 1 on lihtsustava sisuga norm, mille eesmärk on maksukohustuslasele paremate tingimuste loomine tehingute tegemiseks. Maksuhaldur on rakendanud

§ 4

lg 2 p 1 aga normina, millega suurendatakse isiku maksukohustust, mis ei vasta normi eesmärgile. Kui tõlgendada formaalselt ja sarnaselt maksuhalduri ja halduskohtuga

§ 4

lg 2 p 1, siis võib ettevõtte osaks lugeda sisuliselt iga üksiku eseme, mida äriühing võõrandab, sest kahtlust pole selles, et enamjaolt on äriühingule kuuluv vara osa tema ettevõttest. Nii halduskohus kui ka vastustaja on vääralt kohaldanud VÕS § 180 jj. sätteid ettevõtte mõiste sisustamisel. Ettevõttena saab üle minna terviklik majanduslikult seotud õiguste ja kohustuste kogum, mis tagab konkreetse ettevõtte toimimise. Ettevõtte oluliseks tunnuseks lisaks varale on õiguste ja/või kohustuste olemasolu, mille abil saaks toimuda iseseisev majandustegevus (mille eest oleks võimalik arveid esitada, tulu teenida vmt). Maksuhaldur ega halduskohus pole tuvastanud, et kaebaja oleks jätkanud AS Marina Invest (praegune ärinimi AS Parkonomia) majandustegevusega. Juhul kui kaebaja jätkanuks AS Marina Invest ettevõtlusega, peaks olema võrreldavad ka ettevõtete majandusnäitajaid. Halduskohus on vääralt hinnanud tõendeid, sest on aluseks võtnud U.M. 16.11.2009 memorandumis märgitu. Selles on räägitud plaanidest ja võimalikust koostööst, kuid mitte sellest, et kaebaja olekski saanud mingisugused õigused või kohustused. Halduskohus ei pööranud tähelepanu sellele, et kaebaja võõrandas soetatud kinnisasja juba 15.12.2009 R. Saarnale. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja selgitused seoses M. K isikuga. Tõendatud ei ole, et M.K. oleks kohe pärast AS-is Marina Invest töötamist asunud tegutsema kaebaja juures. Ettevõtte üleminekul oleks pidanud M.K. jätkama vahetult tegevust OÜ-s Remonteks. M.K. oli kuni

1. a jaanuarini AS Marina Invest müügijuht. Pärast seda M.K. AS-ga Marina Invest mingeid seoseid ei omanud ning seetõttu on maksuhalduri toodud seos vale. Asjaolu, et M.K. on hiljem tegutsenud kaebaja huvides ei tähenda et ta oleks töötajana AS-st Marina Invest üle läinud.
2. Maksu- ja Tolliameti Lõuna MTK vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei tõenda U.M. suhtes tehtud vastutusotsus käesolevas vaidluses tõstatatud küsimust, kas tegemist oli ettevõtte osa üleminekuga või mitte, mistõttu selle tõendi asja juurde võtmine ei ole vajalik. Käesolevas asjas ei ole üleminevaks ettevõtte osaks mitte üksnes kinnisasi, vaid selleks tuleb lugeda majandusüksust kui kogumit, mis teostab koostööprojekti OÜ-ga Bauindustrie Tehas. Kogutud materjalid näitavad, et OÜ Remonteks astus selles vallas tegevust lõpetava AS Marina Invest asemel teostama koostööprojekti OÜ-ga Bauindustrie Tehas moodulmaja Classic 130+ edasimüümiseks Eesti turul. 4 Väär on kaebaja väide, et memos väljendatud plaanid ei ole reaalsuses aset leidnud ja et maksuhalduril pole olemas lepinguid, mille alusel oleks üle läinud õigused ja kohustused. Kaebaja esitatud memos olnud eesmärkide täitumist kinnitab näiteks ka OÜ Remonteks kodulehel olev informatsioon. OÜ Remonteks on omandanud lisaks kinnistule ka memos märgitud kaubamärkide õigused ja kasutusele võtnud AS-le Marina Invest varasemalt kuulunud kodulehekülje veebikeskkonnas ning hakanud müüma moodulmaja Classic 130+. Seega on OÜ Remonteks võtnud üle vastava ja varasemalt AS-le Marina Invest kuulunud ettevõtte osa. Ebaõige on kaebaja arvamus, et halduskohus jättis käsitlemata kaebaja väited M. K ja kinnistu edasimüügi osas. Kaebaja ei ole endiselt esitanud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid, et 12.03.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/53-7 on maksusumma määratud valesti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Remonteks apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ringkonnakohus ei pea samuti vajalikuks võtta asja juurde apellatsioonkaebusele lisatud 08.09.2010 vastutusotsust U.M. suhtes, kuna nimetatud dokument ei tõenda midagi seoses käesolevas vaidluses tõstatatud küsimusega, kas XXX kinnistu müügi puhul oli tegemist ettevõtte osa üleminekuga või mitte. Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus 08.09.2010 vastutusotsuse kaebajale. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Tartu Halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel vääralt kohaldanud materiaalõigust (

§ 4lg 2 p 1 ning VÕS § 180 jj).

Antud juhul oli vaidlus selles, kas lugeda AS Marina Invest ja OÜ Remonteks vaheline 27.11.2009 tehing nö. tavapäraseks kinnisvara ostu-müügi tehinguks, millelt võib maha arvata sisendkäibemaksu, või ettevõtte osa (majandusüksuse) üleandmiseks, millelt käibemaksuseaduse kohaselt käivet ei teki ja mille puhul sisendkäibemaksu maha arvata ei saa. Halduskohus on tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates põhjendatult järeldanud, et tegemist ei olnud üksnes kinnisvara ostu-müügi tehinguga, vaid AS Marina Invest ettevõtte osa üleminekuga OÜ-le Remonteks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et ettevõtte osa üleminekut kinnitavad alljärgnevad tõendid: 1) maksuhaldurile 16.11.2009 esitatud memo, mille kohaselt on OÜ Remonteks eesmärgiks omandada ja taasalustada koostööd OÜ-ga Bauindustrie Tehas suurelementmaja Classic 130+ tootmiseks ja müügiks Marina Invest kaubamärgi all ning müügiportaali Maja24.ee kaasabil. XXX kinnistul näidismaja ja kaubamärkidega kaasnes ka maja tootmise tehniline dokumentatsioon ja tehnoloogia; 2) OÜ Remonteks tegevjuhi U.M. 15.02.2010 seletus, mille kohaselt ostis kaebuse esitaja AS-lt Marina Invest näidismajaga kinnistu eesmärgiga teha edaspidi OÜ-ga Bauindustrie Tehas koostööd, kuna AS Marina Invest ise lõpetab sellealase tegevuse. Seletuse kohaselt soetas kaebuse esitaja näidismajaga kinnistu sellepärast, et OÜ Remonteks võttis AS-lt Marina Invest üle koostööprojekti OÜ-ga Bauindustrie Tehas; 3) OÜ Remonteks kodulehel (kuulus eelnevalt AS-le Marina Invest) olev informatsioon. Toimiku materjalidest ja äriregistri andmetest nähtub, et AS Marina Invest endine juhatuse liige, tegevjuht ja aktsionär U. M ning müügijuht ja nõukogu liige M.K. tegutsevad edasi 5 OÜ-s Remonteks tegevjuhi ja müügiesindajana. Seega saab teha järelduse, et ettevõtte ülemineku üheks iseloomulikuks tunnuseks olev töötajate üleminek on samuti aset leidnud. Samuti on maksuotsuses selgitatud, et käesolevas asjas ei ole üleminevaks ettevõtte osaks loetud mitte üksnes kinnisasi, vaid majandusüksus kui kogum, mis viib ellu eelpoolviidatud koostööprojekti. Asjas kogutud materjalid (tl 31-39) näitavad otseselt seda, et OÜ Remonteks astub AS Marina Invest asemele seoses koostööprojektiga OÜ-ga Bauindustrie Tehas. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et antud juhul ei ole lisaks vara üleminekule tõendatud otseselt ka õiguste ja kohustuse üleminek, s.o puuduvad koostöökokkulepe ja muud võimalikud lepingud, mis tõendaksid AS Marina Invest õiguste ja kohustuste osalist üleminekut kaebajale. MKS §-st 82 tuleneb, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud materjalidest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Antud juhul esitas kaebaja 16.11.2009 maksuhaldurile memo, mille kohaselt oli OÜ Remonteks eesmärgiks alustada koostööd OÜ-ga Bauindustrie Tehas suurelementmaja Classic 130+ tootmiseks Marina Invest kaubamärgi all ning müügiportaali Maja24.ee kaasabil, mis olid plaanis

1. a novembrikuu jooksul osta. Samuti on memos märgitud, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb
2. a novembris osta ka XXX kinnistu, millel asub pooleliolev näidismaja Classic 130+. Nimetatud näidismaja ja kaubamärkide ostuga kaasnes ka maja tootmise tehniline dokumentatsioon ja tehnoloogia. Seda informatsiooni kinnitas veelkord ka U. M oma 15.02.2010 seletuses. Lähtudes maksumaksja enda poolt antud informatsioonist tegi maksuhaldur maksuotsuses õige järelduse, et vaidlusaluse tehingu puhul on tegemist ettevõtte osa üleandmisega, mitte pelgalt kinnisvara müügiga. Asjaolu, et maksumaksja pole maksuhaldurile esitanud otseseid tõendeid (lepingud, töötajate töölepingud, koostööleping) ettevõtte osa ülemineku kohta, ei tähenda, et maksuhaldur muid asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates ei saanud teha järeldust, et ettevõtte osa on üle läinud. Antud juhul kinnitab OÜ Remonteks poolt maksuhaldurile esitatud memos olnud eesmärkide täitumist ka kaebaja kodulehel (www.marina-invest.ee) olev info, mille kohaselt kuulub OÜ-le Remonteks alates
3. a kaubamärgi Marina Invest ja Maja24.ee kasutusõigus. Koduleheküljelt nähtub ka asjaolu, et OÜ Remonteks pakub oma klientidele moodulmaja Classi 130+. Informatsiooni kohaselt on maja projekteeritud ning valmistatud Eestis ning valmiskujul on seda võimalik näha Tartumaal XXX vallas aadressil XXX. Seega on OÜ Remonteks omandanud lisaks kinnistule ka memos märgitud kaubamärkide õigused ja võtnud kasutusele võtnud AS-le Marina Invest kuulunud kodulehekülje veebikeskkonnas ning hakanud müüma moodulmaja Classic 130+. Eeltoodut arvesse võttes nõustub ringkonnakohus maksuhalduri seisukohaga, et OÜ Remonteks on võtnud üle varasemalt AS-le Marina Invest kuulunud ettevõtte osa. Seega, kuigi 27.11.2009 tehing AS Marina Invest ja kaebaja vahel oli vormistatud kinnistu ostu-müügi tehinguna, oli ka selle tehingu tegelikuks majanduslikuks sisuks ettevõtte osa üleminek, sest see tehing oli üks osa kaebaja poolt AS-lt Marina Invest moodulmajade Classic+ tootmise, müügi ja OÜ-ga Bauindustrie Tehas selleks tehtava koostöö ülevõtmise protsessist.
4. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et halduskohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et OÜ Remonteks müüs soetatud XXX kinnistu 15.12.2009 R. Saarnale edasi. Halduskohus on seda küsimust vaidlustatud otsuse p-s 15 käsitlenud ja ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et XXX kinnistu hilisem edasimüümine ei muuda varasema tehingu, e. kaebaja ja AS Marina Invest vahelise ostu-müügitehingu sisu ja eesmärki teiseks, kui see 27.11.2009 oli. 6
5. Kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole maksumenetluses kaebaja arvates kogunud piisavalt otseseid tõendeid ettevõtte osa ülemineku kohta ei ole piisav, lükkamaks ümber maksuhalduri poolt maksuotsuses toodud järeldusi ja halduskohtu otsuse põhjendusi. Nimelt on Riigikohus korduvalt oma lahendites leidnud, et maksukohustuslane peab tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Samasugune kohustus tuleneb ka MKS § 150 lg-st 1, mille kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (vt. näiteks ka Riigikohtu 20.06.2007 kohtuotsus nr 3-3-1-34-07, p 15). Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole kaebaja ka kohtumenetluse käigus esitanud sellised tõendeid, mis kinnitaksid asjaolu, et 12.03.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/53-7 on maksusumma määratud valesti.
6. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule kohtukulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses kantud kulude kohta. Einar Vene Agu Timmi 7 Maili Lokk