← Eesti

3-10-183/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-183 Haldusasi Mare Lauri kaebus Saare Vallavalitsuse 29.04.2009 korralduse nr 101 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.07.2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Mare Lauri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Mare Laur, esindaja advokaat Ain Laansalu Vastustaja – Saare Vallavalitsus Kolmas isik – Keskkonnaministeerium (Maaameti kaudu) Kaasatud isik – Riigimetsa Majandamise Keskus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.07.2010 otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  2. Saare Vallavalitsuse 29.04.2009 korraldusega nr 101 (edaspidi korraldus nr 101) muudeti Saare Vallavalitsuse 25.01.2006 korralduse nr 17 (edaspidi korraldus nr 17) punkte 2.3, 2.4 ja 2.5 ning määrati XXX vallasasuva ostueesõigusega erastatava Kalasaare katastriüksuse suuruseks 9968 m2, katastriüksuse sihtotstarbeks elamumaa ja maa maksustamishinnaks 6421 krooni. Korralduse nr 17 kohaselt oli ostueesõigusega erastatava Kalasaare katastriüksuse suurus 13 776 m2, sihtotstarbeks I katastriüksuse osas elamumaa ja II-IV katastriüksuse osas maatulundusmaa ning maa maksustamishinnaks 10 255 krooni. Korralduse nr 101 põhjenduste kohaselt ei nõustunud Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) loobuma juba riigi omandisse jäetud hoonestamata riigimetsamaa tükkidest e. II-1V katastriüksusest, mistõttu saab M. Lauri ja teiste kaasomanike hoonete juurde erastatavaks maaks lugeda ainult üht maatükki (I katastriüksus), millel asuvad taotlejatele kuuluvad hooned ja sedagi suuruses, millega on nõus RMK. M. Laur esitas
  3. detsembril 2009 Saare vallavalitsusele vaide. Saare Vallavalitsus jättis vaide 21.12.2009 korraldusega nr 282 rahuldamata.
  4. M. Laur esitas 21.01.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus korralduse nr 101 tühistada. Kaebuse kohaselt kuulub M. Laurile 2/21 osa kaasomandist XXX vallas XXX külas asuvatest hoonetest, mis on antud isikliku kasutusõiguse alusel MTÜ Tartu Kalastajate Klubile tähtajatuks kasutamiseks. MTÜ-le oli
  5. a-l eraldatud 2 ha maad ning korraldusega nr 101 ostueesõigusega erastatava maa hulgast välja arvatud maal paiknevad palliplats, parkimiskoht ja väike telkimisala on olnud MTÜ Tartu Kalastajate Klubi, nende liikmete ning hoonete kaasomanike õiguspärases kasutuses ligi 50 aastat. Seetõttu oleks antud juhul õigustatud maa erastamine MTÜ Tartu Kalastajate Klubi liikmetele kogu ühiskasutusse antud maa ulatuses. Saare Vallavalitsusel puudub seaduslik alus maa erastajate õiguspärases kasutuses olnud maa väljaarvamiseks erastatava maa hulgast ning maa erastamiseks esialgselt soovitud ulatuses puuduvad seaduslikud takistused ka juhul, kui erastatav maa koosneks mitmest katastriüksusest. Vaidlustatud korraldus on põhjendamata, sest Saare Vallavalitsus ei ole selgitanud, miks esialgset soodsat korraldust erastajate kahjuks muudeti. Samuti on rikutud õiguspärase ootuse printsiipi, kuna kaebajal oli senini kõiki nelja maatükki kasutades ja korralduse nt 17 olemasolu arvestades tekkinud ootus, et maa 13 776 m2 ulatuses talle ka erastatakse.
  6. Saare Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Ehitised, mille juurde maad ostueesõigusega erastada soovitakse, asuvad riigimetsamaal. Ehitiste juurde on jäetud riigimaa korraldamisel 0,5 ha maad, kuid ehitise omanikud soovivad erastada rohkem maad. Riigimetsamaa erastamine hoonete juurde saab toimuda kooskõlas RMK-ga. Sellekohane tingimus oli kirjas ka korralduses nr
  7. Ebaõige on kaebaja väide, et korraldus nr 101 on põhjendamata. Ehitiste kaasomanikele võimaldatakse erastada nende omandis olevate ehitiste juurde 9968 m2 maad. Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et varasemat maa ostueesõigusega erastamiseks nõusoleku andmise korraldust muudetakse erastatava maa suuruse, sihtotstarbe ja maksustamishinna osas seetõttu, et RMK ei andnud nõusolekut riigi omandis olevate hoonestamata riigimetsamaa tükkide erastamiseks kaebaja kaasomandis olevate hoonete juurde ja nõustus maa erastamisega üksnes 9968 m2 ulatuses selle maatüki osas, millel konkreetselt asuvad hooned. Saare Vallavalitsusel puudub antud küsimuses ulatuslik kaalutlusõigus, sest ehitised asuvad suuremas osas riigimetsamaal. Kaevatava haldusakti tühistamine ei tooks M. Laurile soovitud tulemust, s. o maa erastamist suuremas ulatuses, sest sel juhul jääks kehtima korraldus nr 17 muutmata kujul ja ka see korraldus sisaldab tingimust, et maa erastamiseks suuremas ulatuses, s. o ka riigimetsamaa arvelt, tuleb taotleda RMK-lt riigimetsamaa piiride muutmist. Kuid nagu juba märgitud, on RMK olnud seisukohal, et metsaga kaetud maatulundusmaa (Kalasaare II-IV katastriüksused) erastamine ei ole põhjendatud ning puudub õiguslik alus nende katastriüksuste väljaarvamiseks riigi omandist.
  8. Kolmas isik Keskkonnaministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata. Käesoleval juhul omandas kaebaja ehitised, mille juurde ta soovib maad erastada, pärast 01.01.1998 vallasasjana ja avaldust ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamiseks ei 2 olnud
  9. jaanuariks 1998 esitatud, mille tõttu oli, tulenevalt maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 9 lg 1 p-dest 2 ja 3 ning § 20 lg-st 11, erastatava maa suuruseks kuni 1 ha. Ebaõige on kaebaja väide, et korraldus nr 101 on põhjendamata. Saare Vallavalitsuse 30.11.1998 korraldusega nr 239 määrati Eesti Kalastajate Seltsi Tartu Klubi omanduses olevatele hoonetele asukohaga XXX küla Saare vald teenindusmaaks 0,5 ha. Seda 0,5 ha ümbritsev maa jäeti juba keskkonnaministri 30.03.1998 käskkirjaga nr 110 ja keskkonnaministri 15.02.1999 käskkirjaga nr 73 riigimetsamaana riigi omandisse. Järelikult tuleb ehitise teenindamiseks suurema maa määramiseks saavutada kokkulepe RMK-ga. Käskkirjas nr 101 on sedastatud, et kuna RMK ei nõustunud loobuma juba riigi omandisse jäetud hoonestamata maatükkidest, saab hoonete juurde kuuluvaks ja erastatavaks lugeda ainult maatükki, millel asuvad taotlejatele kuuluvad hooned ja mille erastamisega ning mille suhtes piiride muutmisega e. riigile kuuluva maa hulgast välja jätmisega on RMK nõustunud.
  10. Kaasatud isik RMK toetas 28.06.2010 kohtuistungil Saare Vallavalitsuse ja Maa-ameti seisukohti ning märkis, et ebaõige on kaebaja seisukoht, nagu oleks riik juba andnud nõusoleku ca 1,4 ha erastamiseks. RMK 23.03.2005 kirjaga kooskõlastati katastriüksuse piiride muutmine. RMK 09.02.2009 kirjaga väljendas RMK oma seisukohta, anda nõusolek üksnes hoonestatud maaüksusel Kalasaare I asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks suuruses 9968 m
  11. RMK on seisukohal, et Kalasaare II, III ja IV metsaga kaetud katastriüksuste erastamine kaebaja hoonete teenindamiseks vajaliku maana ei ole põhjendatud ning puudub õiguslik alus nende maade väljaarvamiseks riigi omandist. Sellest tulenevalt on tehtud ettepanek muuta korraldust nr 17 ning anda nõusolek üksnes hoonestatud maaüksusel (Kalasaare I) asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks. RMK esindaja seisukoha järgi ei tegele RMK otseselt erastamisega, kuid RMK kooskõlastab maaomanikega piiriprotokollid ja on kogu riigimetsamaa majandaja. Reaalselt annab haldusakte välja keskkonnaminister, kes muudab RMK ettepanekul ka vajadusel riigi omandisse jäetud riigimetsamaa suurust. HALDUSKOHTU LAHEND
  12. Tartu Halduskohus jättis 09.07.2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt asuvad ehitised, mille juurde maa ostueesõigusega erastamise ulatuse üle on vaidlus tekkinud, suures osas riigimetsamaal. Keskkonnaministri 30.03.1998 käskkirjaga nr 110 „Maa riigi omandisse jätmine“ (muudetud 15.02.1999 käskkirjaga nr 73) on Jõgeva maakonnas Pala, Raja, Saare ja Torma vallas paikneva Halliku metskonna maa 51 katastriüksust, mille hulka kuulus ka maatükk nr 25 (katastritunnus 71302:002:0860, pindala 841,4 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) jäetud Eesti Vabariigi omandisse. Riigi omandisse jäetud Halliku metskonna maad registreeriti maakatastris 24.04.
  13. Antud keskkonnaministri käskkirja ei ole vaidlustatud, seega on see jõus ning kuulub kohaldamisele. 01.01.1998 seisuga ei olnud esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldust, seega toimus l
  14. a maa riigi omandisse jätmine õiguspäraselt. Saare Vallavalitsuse 30.11.1998 korraldusega nr 239 „Teenindusmaa määramine“ on määratud Eesti Kalastajate Seltsi Tartu Klubi omanduses olevatele hoonetele teenindusmaa 0,5 ha, mis oli ka riigimaast välja arvatud. Tartu Kalastajate Klubi on võõrandanud ehitised 26.04.2004 füüsilistele isikutele, sealhulgas alates
  15. a kuulub M. Laurile 2/21 kaasomandist ehitistele. Ehitiste müügilepingu kohaselt on lepingu esemeks märgitud l valvurimaja, l saun, 2 kuuri ja 8 puhkemaja. Ehitiste hulgas ei ole märgitud elamut, mistõttu ei saa antud kontekstis rääkida elamu juurde maa erastamise õigusest. Korralduse nr 17 muutmise motivatsiooniks oli asjaolu, et RMK ei nõustunud loobuma juba riigi omandisse jäetud hoonestamata maatükkidest. Hoonete juurde kuuluvaks saab lugeda ainult üht maatükki (Kalasaare I katastriüksus suurusega 9968 m2), millel asuvad 3 taotlejatele kuuluvad hooned. Kaebajale pidi juba
  16. a teada olema, et ehitised asuvad osaliselt riigimetsamaal. Ka korralduse nr 17 p-s 4 on märgitud, et ostueesõigusega erastatav maa asub osaliselt riigimetsamaal, mistõttu tuleb enne selle erastamist taotleda RMK-lt nimetatud katastriüksuse piiride muutmist. Kuna RMK ei nõustunud loobuma riigi omandisse jäetud hoonestamata maatükkidest, saab erastamisele kuuluvaks lugeda ainult ühte maatükki, millel asuvad taotlejate hooned. Nimetatust tulenevalt on Saare Vallavalitsus otsustanud muuta korralduse nr 17 punkte 2.3, 2.4 ja 2.
  17. Selline muutus on õiguspärane, sest MaaRS § 20 lg 1 alusel kuulub erastamisele üksnes see maa, mida ei tagastata või ei jäeta riigi omandisse ega munitsipaliseerita. Ehitiste kaasomanikel on võimalus erastada nende omandis olevate ehitiste juurde maad Kalasaare katastriüksusel 9968 m
  18. Vallavalitsus on toiminud õiguspäraselt ning kaevatava haldusakti tühistamiseks puudub alus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  19. M. Laur esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.
  20. 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei oma asjas tähendust, et Keskkonnaministri 30.03.1998 käskkirja nr 110 ei ole vaidlustatud. MaaRS § 20 lg 11 kohaselt on riigimetsamaal asuva elamu omanikul õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses. 0,5 ha nn. teenindusmaa määramisel ei arvestatud tegeliku olukorraga. Maa erastamise käigus on MaaRS § 20 lg-st 11 tulenevalt võimalik riigimetsamaa piire korrigeerida. Ebaõige ja faktiliste asjaoludega vastuolus on halduskohtu väide, et 26.04.2004 ehitiste müügilepingus ei ole märgitud elamut, mistõttu ei saa antud kontekstis rääkida elamu juurde maa erastamisest. Antud juhul on Saare Vallavalitsus leidnud, et üks hoonetest vastab oma funktsionaalsuselt elamule. Hoone elamuna kasutamiseks on antud kasutusluba, mis on jõus. RMK on juba varem nõustunud maa erastamisega M. Lauri poolt soovitud ulatuses ning vallavalitsuse ja RMK sõnamurdlikkusel puudub seaduslik õigustus. RMK oli 23.03.2005 kirjaga nr 9-18/644 loobunud riigimetsamaast asendiplaanil märgitud ulatuses. Seega oli RMK nõustunud riigimetsamaa piiride muutmisega ja 1,7 ha erastamisega.
  21. Saare Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt omab asjaolu, et keskkonnaministri 30.03.1998 käskkirja nr 73 ei ole vaidlustatud, käesolevas vaidluses olulist tähendust. Saare Vallavolikogu 27.11.1998 otsusega nr 30 anti Eesti Kalastajate Seltsi Tartu Klubi taotluse alusel kasutusload valvurimajale, saun-suvilale, suvilale, kahele kuurile ja kaheksale puhkemajale. Saare Vallavalitsuse 30.11.1998 korraldusega nr 239 määrati Eesti Kalastajate Seltsi Tartu Klubi omanduses olevatele hoonetele asukohaga XXX küla, Saare vald, Jõgevamaa, ehitiste teenindusmaa 0,5 ha. Korralduse nr 17 p 4 kohaselt tuli taotleda RMK-lt riigimetsamaa piiride muutmist. RMK oli seisukohal, et hoonestamata katastriüksuste erastamine pole põhjendatud ja puudub õiguslik alus nende maade väljaarvamiseks riigi omandist. RMK nõustus Kalasaare katastriüksuse erastamisega suuruses 9968 m
  22. Korralduses nr 101 on Saare Vallavalitsus põhjendanud, miks ta korraldust nr 17 muutis ja vähendas erastatava maa pinda. Kohalik omavalitsus ei saa anda nõusolekut maa ostueesõigusega erastamiseks riigile kuuluva metsamaa osas.
  23. Keskkonnaministeeriumi vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on ebaõiged apellandi väited, et tal on tulenevalt MaaRS § 20 lg 1¹ teises lauses sätestatust õigus ostueesõigusega erastada maad elamu juurde ja et maa erastamiseks esialgselt,
  24. a soovitud ulatuses (s.o 1,7122 ha), puuduvad MaaRS § 22¹ lg-st 2 tulenevalt seaduslikud takistused ka juhul, kui erastatav maa koosneks mitmest 4 katastriüksusest. Kuivõrd käesoleval juhul kuulub erastamisele üksnes ehitiste teenindamiseks vajalik maa, milleks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise (ehitiste kompleksi) sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise, siis jääb arusaamatuks, mil viisil palliplats, parkimiskoht ja telkimisala tagaksid kaasomandis olevate ehitiste sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et korralduses nr 101 puudub igasugune põhjendus, miks soodsat korraldust nr 17 erastajate kahjuks muudetakse. Korralduses nr 101 on öeldud, et kuna RMK ei nõustunud loobuma juba riigi omandisse jäetud hoonestamata maatükkidest, saab hoonete juurde kuuluvaks ja erastatavaks lugeda ainult üht maatükki, millel asuvad taotlejatele kuuluvad hooned. Seega on korralduses nr 101 antud selge põhjendus, miks Saare Vallavalitsuse poolt varasemalt määratud teenindusmaa ulatust vähendati. Eeltoodust tulenevalt on Maa-amet seisukohal, et halduskohus on asja lahendamisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, samuti on kohus asjas kogutud tõendeid hinnanud nende kogumis ja õigesti ega ole rikkunud kohtumenetluse norme, mistõttu kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik.
  25. RMK vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. RMK nõustub vastustaja ja kolmanda isiku poolt halduskohtule esitatud dokumentides ja materjalides toodud ning kohtuistungil esitatud põhjenduste ja seisukohtadega ning leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. RMK ei andnud oma 23.03.2005 kirjaga nõusolekut kaebaja poolt soovitud maa osas riigimetsamaa erastamiseks. Riigimetsamaa valitseja on Keskkonnaministeerium, kellel on õigus teha õigusaktidest tulenevaid otsuseid maa riigi omandisse jätmise või riigi omandist väljajätmise kohta. RMK kooskõlastas vaid piiride muudatused.
  26. a asusid kõik eraomandis olevad hooned ühel katastriüksusel. Katastriüksuse koosseisust tee väljajätmisega tekkis neli eraldi katastriüksust, millest vaid ühel asuvad eraomandis olevad hooned. Seega olid pärast uute katastriüksuste tekkimist faktilised asjaolud oluliselt muutnud. Metsaga kaetud riigile kuuluva maatulundusmaa erastamine ei ole põhjendatud, samuti puudub õiguslik alus selle maa väljaarvamiseks riigi omandist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  27. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust ning Tartu Halduskohtu 09.07.2010 otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  28. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et nii vallavalitsus kui ka RMK on nõustunud maa erastamisega kaebaja poolt soovitud ulatuses (1,7 ha). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Kalasaare katastriüksuse maatükid II-1V ja osaliselt ka maatükk I, millel asuvad kaebaja kaasomandisse kuuluvad hooned, olid
  29. a ja on ka nüüd riigi omandis olevad riigimetsamaad. Toimiku materjalidest nähtuvalt andis Saare Vallavalitsus 23.02.2005 korraldusega nr 35 “Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusest ja tingimustest” nõusoleku ja määras tingimused 17-le kaasomanikule Kalasaare katastriüksuse, suurusega 17 122 m², ostueesõigusega erastamiseks. Seoses hoonete ja hoonete omandiosade võõrandamisega 5 (neli notariaalset lepingut 04.05.2005, 06.06.2005, 10.10.2005 ja 10.10.2005) muutusid aga mõtteliste osade suurused ja erastajate ring. Hoonete omandisuhete muutumisel tekkisid erastajatel erinevad huvid, iga suvila ja ühe puhkemaja juurde sooviti eraldi kinnistut ja ühest Kalasaare katastriüksusest mõõdistati kokku 11 katastriüksust. Saare Vallavalitsus tunnistas seetõttu oma 20.12.2005 korraldusega nr 322 “Korralduste kehtetuks tunnistamine” kehtetuks oma 23.02.2005 korralduse nr 35, mistõttu ei ole alust asuda seisukohale, et 29.04.2009 korralduse nr 101 andmisel oli tegelikult eelnevalt olemas vallavalitsuse ja RMK nõusolek hoonete juurde 1,7 ha maa erastamiseks. Vallavalitsuse selgituste kohaselt jäi uues situatsioonis Kalasaare katastriüksuse suuruseks 13 776 m2 , mis koosnes neljast katastriüksusest ja millest ainult ühel asusid hooned (valvurimaja, elamu mis oli algselt suvila, saun, kaks kuuri ning seitse puhkemaja). Saare Vallavalitsus andis küll 25.01.2006 korralduse nr 17 “Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusest ja tingimustest” Kalasaare katastriüksuse erastamiseks suurusega 13 776 m2, kuid korralduse p-s 4 oli märgitud, et sellises suuruses maa erastamisel tuleb taotleda RMK-lt riigimetsamaa piiride muutmist. Vallavalitsus taotles RMK-lt piirimuudatuse tegemist, s. h keskkonnaministri käskkirja muutmist selliselt, et erastatavad maaüksused oleks taotlejate poolt soovitavas suuruses võimalik maakatastris registreerida (tl 54), kuid 09.02.2009 kirjas (tl 58) oli RMK seisukohal, et hoonestamata katastriüksuste erastamine pole põhjendatud ja puudub õiguslik alus nende maade väljaarvamiseks riigi omandist ning tegi ettepaneku korralduse nr 17 muutmiseks ja nõusoleku andmiseks Kalasaare katastriüksuse erastamiseks suuruses 9958 m2, s. o ulatuses, millel asuvad taotlejatele kuuluvad hooned.
  30. Õige ei ole ka kaebaja väide, et Saare Vallavalitsuse korraldus nr 101 on motiveerimata. Asja materjalidest nähtuvalt andis vallavalitsus tekkinud olukorras 29.04.2009 korralduse nr 101 "Saare Vallavalitsuse 25.01.2006 korralduse nr 17 “Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusest ja tingimustest” punktide 2.3, 2.4 ja 2.5 muutmine”. Saare Vallavalitsus on vaidlustatud korralduses põhjendanud, miks ta algset korraldust muutis, vähendades ka võimalikku erastatava maa pinda. Nagu eelpool märgitud, määras Saare Vallavalitsus
  31. a korraldusega teenindusmaa tookord Eesti Kalastajate Seltsi Tartu Klubi omanduses olnud hoonetele asukohaga XXX küla Saare vald, suurusega 0,5 ha.. Seda ümbritsev maa jäeti keskkonnaministri
  32. a käskkirjaga nr 110 (muudetud
  33. a käskkirjaga nr 73, tl 121-124) riigimetsamaana riigi omandisse. Järelikult, kui taotlejad soovivad erastada suuremat maad kui 0,5 ha, tuleb selleks saavutada kokkulepe riigimetsamaa valitseja (Keskkonnaministeerium) poolt määratud volitatud asutusega (RMK). Vaidlusaluses korralduses on selgelt märgitud, et kuna RMK ei nõustunud loobuma juba riigi omandisse jäetud hoonestamata maatükkidest, saab hoonete juurde kuuluvaks (erastamisele kuuluvaks) lugeda ainult üht maatükki, s. o seda maatükki, millel asuvad taotlejatele kuuluvad hooned. Vallavalitsus on haldusaktis seega põhjendanud, miks varasemas korralduses nr 17 määratud erastatava maa ulatust vähendati. Saare Vallavalitsus ei saa oma haldusaktiga muuta ei keskkonnaministri kehtivat haldusakti ega ka riigi omandisse jäetud maa suurust ning riigi omandis olevat maad ka erastada. Seetõttu ei ole vallavalitsuse korralduse nr 101 vaidlustamisel asjakohane ka viide MaaRS §-le 20 lg 11, sest juhul, kui RMK on keeldunud riigimetsamaa piiride muutmisest ning keskkonnaminister ei ole andnud välja käskkirja oma
  34. a käskkirja nr 110 (muudetud
  35. a käskkirjaga nr 73) muutmiseks maatüki nr 25 osas, siis puudub vallavalitsusel igasugune kaalutlusõigus otsustamaks kaebajale maa erastamise üle suuremas ulatuses, kui sellega on nõustunud riigimetsamaa valitseja ja tema poolt volitatud asutus e. RMK.
  36. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse esitajal ei saanud tekkida ka õiguspärast ootust, et ta saab ostueesõigusega maad erastada tulenevalt vallavalitsuse poolt 6 eeltoimingute käigus otsustatud maa ulatuses, taotluses esitatud või ka reaalselt siiani kasutatud maa suuruses. Maa ostueesõigusega erastamise lõpliku otsuse teeb erastamise korraldaja, kelleks on maavanem. MaaRS § 20 lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Nagu juba märgitud, ei ole vaidlust selles, et RMK Halliku metskonna katastriüksus - maatükk nr 25, katastritunnusega 71302:002:0860, on jäetud riigi omandisse keskkonnaministri
  37. a käskkirjaga. Seega oli ja on maa, mida kaebuse esitaja taotles ostueesõigusega erastada (v. a 0,5 ha suuruses) ning mille suhtes Saare Vallavalitsus tegi ostueesõigusega erastamiseks eeltoiminguid (korraldus nr 17), riigimaa. Selleks, et kaebaja saaks osaliselt riigimetsamaal asuvate hoonete juurde maad erastada, tuli vallal esitada RMK-le taotlus katastriüksuse piiride muutmiseks ja kui RMK sellega nõustus, sai keskkonnaminister riigimetsamaa valitsejana teatud osa maad oma käskkirjaga riigimetsamaade hulgast välja arvata. Sellest, et tema poolt
  38. a omandatud hooned asuvad riigimetsamaal, oli teadlik ka kaebuse esitaja. Samuti tulenes tingimus, et taotlejate poolt soovitud maa erastamiseks tuleb enne erastamist taotleda ja saada RMK-lt nõusolek maatüki M-25 piiride muutmiseks Saare Vallavalitsuse korralduse nr 17 p-st 4 (tl 7). Kuigi viidatud tingimus ei olnud haldusaktis otseselt sõnastatud haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamise reservatsioonina, on siiski ilmselge, et see tähendas haldusaktis sellise võimaluse jätmist vastavalt HMS § 66 lg 2 p-le
  39. HMS § 64 lg 1 järgi kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise suhtes. Seega ei saanud kaebajal ka
  40. a korralduse nr 17 alusel tekkida õiguspärast ootust, et temale kaasomandina kuuluvate hoonete juurde erastataksegi tingimata 1, 3 ha maad, nagu on maa suurusena märgitud korralduses nr
  41. Ka Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et ainuüksi erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna reeglina erastamise õigustatud subjektile veel õiguspärast ootust, et talle maa ka sellises suuruses, mis on kirjas vallavalitsuse poolt maa ostueesõigusega erastamise korra p 15 alusel antud korralduses, lõpuks erastatakse (vt. 29.03.2006 otsus nr 3-3-1-81-05, 16.11.2006 otsus asjas nr 3-3-1-78-06). Õiguspärane ootus ei saa tekkida ka maa kasutamisest, sest MaaRS sätesta, et maa kasutamine iseenesest tekitab õiguse selle ostueesõigusega erastamiseks.
  42. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole esitanud ringkonnakohtule kohtukulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses kantud kulude kohta. Einar Vene Agu Timmi 7 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.