3-10-277/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-277 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevusetusega (perioodil 29.01.2009-08.09.2009) tekitatud mittevaralise kahju väljamõistmiseks kohtu äranägemisel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. aprilli 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Juri Kolesnikov Vastustaja - Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. aprilli 2010 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. 02.02.2010 saabus Tartu Halduskohtule Juri Kolesnikovi kaebus, milles taotletakse Tartu Vangla tekitatud moraalse ja füüsilise kahju hüvitamist selle eest, et vangla ei lahendanud perioodil 29.01.2009 - 08.09.2009 probleemi seoses tekiga, tekikotiga ja sellega, et kaebaja kambrikaaslasel oli endiselt kambris villane tekk, mis tekitab kaebajale allergiat ja astmahoogusid. Sagenenud astmahoogude ja allergia tõttu anti kaebajale liiga palju rohtusid ja tehti liiga palju süste, mis mõjusid samuti tema tervisele halvasti. Kaebuse kohaselt said
5. a sügisel nii kaebaja kui ka tema kambrikaaslane tekikotid, kuid
6. a keelduti tekikotti andmast ja anti kaebajale kambrisse uus puuvillane tekk. Kuni selle ajani, kui vangla andis kaebajale puuvillase teki ja ei vahetanud kambrikaaslase villast tekki välja, olid kaebajal tihedamini lämbumise hood kui pärast seda, kui vangla andis nii kaebajale kui ka kambrikaaslasele pestud puuvillased tekid. Kaebaja hakkas saama rohkem ravimeid ning nende ravimite suures koguses võtmine on organismile kahjulik. Astma on eluaegne haigus ja hood ei saa päris ära kaduda, aga vangla süül on need hood kaebajal sagenenud.
7. a määrati kaebajale invaliidsus seoses astmaga, astma diagnoositi tal 16.10.2003 ja allergia villa vastu 13.03.
9. Tartu Vangla leidis, et J. Kolesnikovi kaebus on põhjendamatu ning vaidles sellele vastu. Vastuväidete kohaselt jääb Tartu Vangla 22.01.2010 J. Kolesnikovi kahjunõude kohta tehtud otsuses nr 3-30/79 esitatud põhjenduste juurde. J. Kolesnikov ei ole vanglale väitnud, et temale ei ole vanglas ravi osutatud või et ravi osutamise või osutamata jätmise tagajärjel on temale tekkinud tervisekahjustus. Vangla arst on J. Kolesnikovi seisukorrast vanglas teadlik, temale on ravi osutatud ning puuvillase tekiga magamisest või sellest, et J. Kolesnikovi kambrikaaslasel oli villane tekk ei saanud J. Kolesnikovi kannatused olla suuremad kui need, mis temale paratamatult tema erinevate haigustega kaasnevad. Ükski kaebaja poolt loetletud kannatustest ning üleelamistest ei ole põhjustatud sellest, et tema magas puuvillase tekiga ja kambrikaaslane villase tekiga, kuna tegelikult kaebajal allergiat villa vastu diagnoositud ei ole. Tartu Vangla ei sõlminud halduskohtus kaebajaga haldusasja 3-09-748 raames kokkulepet tekkide vahetamise osas sellepärast, et vangla käitus õigusvastaselt, vaid ainult sel põhjusel, et hoida kokku väärtuslikku aega ning vältida riigile kulukat kohtuprotsessi. Kaebaja arvamus, et ta saab rohtusid rohkem, viitab sellele, et ravi on kaebajale osutatud piisavalt. Vanglal ei ole iseenesest ka kohustust kinnipeetavale anda nende soovi kohaselt tekikotte või vahetada tekki. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis
11. aprilli 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole Tartu Vangla käitunud J. Kolesnikovi suhtes perioodil 29.01.2009 - 08.09.2009 õigusvastaselt ja süüliselt ning J. Kolesnikovi tervis ei ole seega halvenenud vastustaja õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel. J. Kolesnikov pöördus 29.01.2009 avaldusega vangla poole ja taotles tekikoti väljastamist villase teki jaoks seoses tema haigusega. 05.02.2009 vahetati tema villane tekk puuvillase vastu ja 06.02.2009 sai J. Kolesnikov allkirja vastu puuvillase teki. Selle otsuse põhjuseks oli meedikute soovitus - astma diagnoos olemas, palun väljastada puuvillane tekk. Meditsiinilise õiendi sisu kohaselt tekikoti olemasolu võib vähendada, kuid ei välista allergilise reaktsiooni teket. Konkreetset allergeeni pole määratud. Arsti soovitus väljastada kaebajale puuvillane tekk täideti vastustaja poolt kiiresti, igati mõistliku aja jooksul ja kohus tuvastas, et vastustaja ei tegutsenud viivitusega. Puuvillane tekk oli antud seoses astma diagnoosiga ja arstid leidsid, et tekimaterjali muutmine kaitseb kaebaja tervist paremini kui tekikott. Väljavõttes J. Kolesnikovi tervisekaardist on fikseeritud, et arsti visiite J. Kolesnikovi juurde kambrisse seoses hingeldusega oli
12. a jaanuaris 2 korda, veebruaris 5 korda, märtsis 7 korda, mais 4 korda, juunis 1 kord, juulis 5 korda, augustis 1 kord. Septembris viibis kaebaja Tallinna Vangla haiglas. Enne puuvillase teki andmist kaebajale 06.02.2009, oli kaebajal 2 hingeldusega seotud visiiti kambrisse. Seega ei ole kindlaks tehtud, et J. Kolesnikovi astmahoogude põhjus oli just puuvillase teki kasutamine ilma tekikotita või see, et kambrikaaslasel oli villane tekk. Arstitõendist on näha, et kaebajal on 9 aastat olnud allergiline dermatiit, 7 aastat astma, tal olid sagedased astmahood juba aastal 2000 ja need on jätkunud, olenemata sellest, kas tal oli kambris villane tekk koos tekikotiga või puuvillane tekk. Arsti poolt tehtud märge tervisekaardil 13.03.2001, et kaebajal on lubatud omada tekikotti, sest tal on allergia villa vastu, ei ole aga käsitletav diagnoosina. Sellist diagnoosi, et kaebajal oleks allergia villa vastu, tema tervisekaardist ei nähtu. 2 Kaebaja suunati statsionaarsele ravile 25.06.2008 saatediagnoosiga – „asthma bronchiale inf.-allerg“ ja kusagil ei ole märgitud, et kaebajal on allergia just villa vastu. 29.07.2009-05.08.2009 viibis kaebaja Tallinna Vangla haiglas uuringutel. Konkreetset allergeeni pole tema osas määratud. Astma diagnoosi kinnitamiseks vajalik bronhodilataatortest osutus negatiivseks. Arstid tegid siiski ettepaneku muuta tekimaterjali. J. Kolesnikovil ei ole diagnoositud allergiat villase vastu. Seega vastustajal ei olnud kohustust anda kaebajale ja tema kambrikaaslasele teist tekki, kuid seda tehti arstide soovitustel. Novembris 2009 leidis arst, et astma diagnoos on kahtlane ning ilmselt on tegemist psühhogeensete hoogudega. Juba aastal
13. a märkis arst, et astmahoogu diagnoosida ei saa, tegemist on psüühilisel alusel tekkinud forsseeritud hingamisega. Haldusasja 3-09-748 materjalidest nähtub, et
14. a sügisel lubas Tartu Vangla J. Kolesnikovil kasutada tekikotti, kuna tol ajal kasutati kambrites villaseid tekke. Tartu Vangla keeldus
15. a tekikoti andmisest, väljastades kaebajale uue puuvillase teki. Kaebaja ja Tartu Vangla saavutasid 08.09.2009 kompromissi, mille kohaselt Tartu Vangla kohustus andma kaebajale ja tema kambrikaaslasele pestud, s. o kasutatud puuvillase teki, mis väidetavalt eraldab vähem kiude jms, kui uus tekk. See kohtumäärus, mis on jõustunud 09.10.2009, ei pane Tartu Vanglale tagantjärgi mingeid kohustusi. Tuvastatud ei ole, et Tartu Vanglal oli perioodil 29.01.2009-08.09.2009 kohustus anda kaebajale või tema kambrikaaslasele tekikott või puuvillane tekk. Tuvastatud on, et 06.02.2009 J. Kolesnikov sai puuvillase allergiavaba teki. Kompromissi kinnitamine ei anna J. Kolesnikovile alust nõuda tagantjärgi kahju hüvitamist vastustajalt selle eest, et tema kambrikaaslastele ei olnud samaaegselt antud puuvillast tekki. Sellist kohustust vanglal ei olnud. Kaebaja oletab, et tal on allergia villa vastu. Samas ei ole tal villaallergiat diagnoositud ja uuringuid selle kohta tehtud ei ole. Kui arstid ei ole teinud otsust, et ka kaebaja kambrikaaslasel peab olema sama tekk, mis kaebajal, siis ei olnud vastustajal alust seda korraldada. Kuna vastustaja süü ei leidnud tõendamist, jääb kahju hüvitamise nõue rahuldamata ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
16. J. Kolesnikov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
17. aprilli 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt kirjutas kaebaja 28.09.2009 taotluses nr 3-30-79 vanglale, et vangla andis iga kord kambrikaaslastele villased tekid, millest olid kaebajal haigushood ja allergia (järelikult ka liigne rohu andmine) ja et vangla keeldus 7 kuu jooksul kaebajale vastu tulemast tekkide probleemi lahendamisel. 17.11.2009 kahju hüvitamise taotluse täienduses kirjutas kaebaja, et üleliigsetel süstidel ja teistel rohtudel on liigne koormus ja kõrvalefektid. Kaebaja sai palju rohkem süste, kui halduskohus otsuse märkis. Sisemisi süste tehti iga kambriskäigu ajal, vähemalt 2 erinevat (see on kokku 50 süsti) ja iga kord anti veel narkootikume sisaldavaid preparaate ja tablette allergia vastu. Kuna kaebajat ei olnud vanglas
18. a aprillist kuni augustini, sai ta 50 süsti mitte 7, vaid 5 kuu jooksul. Sellele, et kaebaja tervise halvenemist ja lämbumishoogude tihenemist mõjutas kambrikaaslase villane tekk, viitab ka see, et jaanuarist 2010 kuni 10.02.2010 vahetus 3 kambrikaaslast ja neil kõigil olid villased tekid, kuna vangla ei jälginud 08.09.2009 halduskohtus saavutatud kompromissi tingimusi ja selle kuu jooksul oli kaebajal kambris 7 lämbumishoogu ja arstid tegid talle 10-15 süsti ja andsid teisi rohtusid. Meditsiinikaardis on sissekandeid selle kohta, et kaebajal on allergiline nahadermatiit ja villaga kokkupuutumisest tekivad nahaprobleemid. Asja materjalid näitavad, et probleemid astmahoogude ja nahaga on kaebaja ja tema kambrikaaslase villase teki tulemus. 3
19. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kohtumenetluse käigus tõendatud, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt ega süüliselt käitunud. Vastustaja tegevuse tagajärjel ei ole kaebajale mittevaralist kahju tekkinud ja seega puudub alus kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Ühestki õigusaktist ei tulene, et vangla on kohustatud väljastama kinnipeetavale tema soovi korral tekikoti või vahetama vooditarvikuid sobilikema vastu. Kuigi kaebaja põhjendas oma tekikoti vajadust tervislike probleemidega, ei saa selle saamata jäämine olla tervisekahjustuse tekkimise aluseks, kuna vooditarvikud ei ole ravivahendid, millest võib sõltuda isiku tervislik seisund. Kaebajale väljastati 05.02.2009 puuvillane tekk ning J. Kolesnikovi tervislikust seisundist teadlikud olevad meditsiinitöötajad ei pidanud temale ravi osutamise eesmärgist tulenevalt vajalikuks selles osas midagi muuta. Kaebajale on osutatud vajalikku arstiabi ning selle üle ta ka ei kaeba. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
21. aprilli 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning J. Kolesnikovi apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgimist.
22. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Selles sättes on seega väljendatud ka kahju hüvitamise üldpõhimõtted - põhjusliku seose nõue teo ja sellega tekitatud kahju vahel ning tingimus, et kahju ei olnud võimalik vältida kannatanupoolsete meetmetega. RVastS § 9 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral, kusjuures selline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega.
23. Kaebuse kohaselt esitas J. Kolesnikov Tartu Vanglale 28.09.2009 kahjunõude, milles taotles moraalse ja füüsilise kahju hüvitamist selle eest, et vangla ei suutnud perioodil 29.01.2009 - 08.09.2009 lahendada probleemi seoses temale väljastatud tekiga. 07.11.2009 esitas J. Kolesnikov vastuseks puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisele, et temal tekkinud moraalne kahju seisnes selles, et vangla oli kohustatud tegutsema juba varem, kui sõlmiti halduskohtus haldusasja nr 3-09-748 raames kokkulepe puuvillaste tekkide saamiseks. Füüsiline kahju seisnes kaebaja hinnangul selles, et ta pidi kannatama kambrikaaslasele väljastatud villasest tekist eralduvate osakeste pärast, mis halvendas tema olukorda astmaatilises, allergilises, psühholoogilises ja psüühilises plaanis. Samuti viitas ta esitatud täienduses sellele, et sai astma ravimiseks liiga palju rohtusid ja süste, mis omakorda talle kahju tekitasid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selleks, et J. Kolesnikovil oleks tekkinud õigus vanglat mittevaralise kahju hüvitamist nõuda, pidi talle olema saabunud vähemalt üks RVastS § 9 lg 1 loetletud tagajärgedest ja see pidi olema saabunud Tartu Vangla õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel. 4 J.Kolsenikov väitis, et temale tekkis füüsiline ja mittevaraline kahju, aga ta ei täpsustanud konkreetselt, milline RVastS § 9 lg 1 nimetatud loetletus olevast asjaolust on tema mittevaralise kahju nõude alus. Samas on tema taotluses toodud põhjendustest võimalik aru saada, et kaebaja arvates on vangla tekitanud talle tervisekahjustuse, kuna väidetava tegevusetuse tagajärjel halvenes kaebaja olukord astmaatilises, allergilises, psühholoogilises ja psüühilises plaanis. VangS § 52 lg 2 kohaselt on vanglas arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olemas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. J. Kolesnikov ei ole väitnud, et teda ei ole vanglas ravitud ning selle tagajärjel on temale tekkinud tervisekahjustus. Tartu Vangla arst on kaebaja tervisekaardi sissekannete kohaselt olnud teadlik J. Kolesnikovi tervislikust seisukorrast ning ravi on ta saanud. Kaebaja tervisekaardi kannetest ei nähtu, et perioodil 29.01.2009 - 08.09.2009 puuvillase teki all magamisest või sellest, et J. Kolesnikovi kambrikaaslasel oli villane tekk, tekkis J. Kolesnikovil tervisekahjustus või sagenesid tema astma- või allergiahood. Toimikus olevast tervisekaardi koopiast (tl 46-47) nähtub, et J. Kolesnikovil on juba
24. a Murru Vanglas olles diagnoositud astma ning õhupuuduse üle kaebas J. Kolesnikov juba
25. a. Samast kandest nähtub, et ka
26. a olid kaebaja astmahood sagedased ning nende raviks on talle määratud hormoonravi ja bronholüütikuid. Olenemata sellest, et
27. a on peetud vajalikuks väljastada kaebajale tekikott põhjendusega, et J. Kolesnikovil on villaallergia (tl 49), ei nähtu kaebaja tervisekaardist, millel selline seisukoht põhineb ning kes ja millal on kaebajal villaallergia diagnoosinud. Samas on Tartu Vangla
28. a õiendi kohaselt (tl 51) juhul, kui villase teki materjal isegi on kaebaja astma suhtes allergeeniks, võimalik astmahooge ära hoida pigem sellega, et vahetatakse kaebaja tekk puuvillase teki vastu, mitte aga sellega, et kaebajale antakse lisaks tekikott. Sama õiendi kohaselt on arst aga leidnud, et pigem jääb J. Kolesnikovi tervisekaardist silma astmahoo seos psüühilise ärritusega (konflikt ametnikega vms), s. o tegemist on pigem stressisituatsioonis tekkiva hüperventilatsiooniga, mitte võimalikust allergiast põhjustatud astmahooga. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt (tl 56) on ta 17.03.2009 viibinud psühhiaatri vastuvõtul seoses eraeluliste probleemidega, seostades seal ise astmahoogude teket närvipingega. Psühhiaatri diagnoosiks on olnud mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomitega. J. Kolesnikov sai 06.02.2009 kambrisse uue puuvillase allergiavaba teki ja sellest hoolimata on tervisekaardi väljavõtte kohaselt tema astmahood jätkunud ning jätkunud sealhulgas ka pärast 08.09.2009, kui nii talle kui ka tema kambrikaaslasele väljastati puuvillased varem pestud tekid, mis väidetavalt on veel allergiavabamad kui uued puuvillased tekid (tl 57-58). Seega ei ole tõendamist leidnud, et kaebajale
29. a algul villasele tekile tekikoti andmata jätmine ning selle asemel talle
30. a veebruaris uue puuvillase teki andmine või ka kaebaja kambrikaaslasel endiselt villase teki kasutamise lubamine oleks toonud kaasa J. Kolesnikovi tervise halvenemise astmahoogude sagenemise näol. Halduskohus on seega jätnud J. Kolesnikovi kahju hüvitamise kaebuse õigesti rahuldamata, sest Tartu Vangla toimingutega perioodil 29.01.2009 - 08.09.2009 ei ole kaebajale põhjustatud selliseid tervisega seotud täiendavaid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega ning temal juba
31. a alates diagnoositud kroonilise haigusega (astma) paratamatult kaasnevate kannatuste määra.
32. Mis puudutab kaebaja väiteid, et seoses oma haigustega sai ta Tartu Vanglas ka liiga palju rohtusid ja süste, siis selles osas on halduskohus samuti õigesti viidanud sellele, et halduskohtu pädevuses ei ole tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe ja reguleeritud võlaõigusseaduse §-des 758-773, mistõttu ei 5 allu selle raames toimuv halduskohtulikule kontrollile (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
33. aprilli
34. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-16-09). Kuna võlaõiguslike, st eraõiguslike vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ei saa halduskohus kontrollida arstide poolt kaebaja haiguste ravimisel tehtud otsustuste, s. h ravimite ja nende hulga määramise otsuste, sisulist õigsust. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk