← Eesti

3-10-283/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-283 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 21.10.2009 haldusakti nr 6-20.3/36307-1 ja Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. septembri
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Romeo Kalda Vastustaja - Viru Vangla
  4. Rahuldada apellatsioonkaebus.
  5. Tühistada Tartu Halduskohtu
  6. septembri
  7. a otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  8. Kinnipeetav Romeo Kalda esitas 29.09.2009 Viru Vanglale taotluse, milles palus muuta temale kinnitatud päevakava selliselt, et ta saaks E-8 osakonnas liikuda ka aegadel, kui teised kambrid on avatud. Kaebuse kohaselt käib R. Kalda koolis ja on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega, kuid tal ei võimaldata praeguse päevakava alusel liikuda osakonnas vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSE) § 8 lg 1 alusel vähemalt neli tundi. Viru Vangla jättis
  9. oktoobri
  10. a otsusega nr 6-20.3/36307-1 R. Kalda taotluse rahuldamata leides, et kui R. Kaldale selline õppevorm ning selle võimaldamise tingimused ei sobi, on tal võimalus esitada avaldus õppetööst loobumiseks. R. Kalda esitas 17.11.2009 Viru Vangla direktorile vaide vangla
  11. oktoobri
  12. a otsuse peale. Viru Vangla direktori
  13. detsembri
  14. a vaideotsusega nr 6-25/756-1 jäeti vaie rahuldamata.
  15. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
  16. oktoobri
  17. a haldusakti nr 6-20.3/36307-1 tühistamiseks, Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja palus võimaldada lisaks praegusele eraldi päevakorrale liikuda oma osakonnas vabalt ka koos teiste kinnipeetavatega aegadel, mis on sätestatud Viru Vangla kodukorra p-s 6.
  18. Kaebajat koheldakse ebavõrdselt võrreldes teiste õppivate kinnipeetavatega, kuna piiratakse tema liikumisõigust. Kaebaja ebavõrdne kohtlemine on vastuolus põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga
  19. Vangla on kohustatud tagama kinnipeetavatele igapäevaselt nelja tunni vältel liikumise oma osakonna piires sõltumata sellest, kas nad on õppetööga hõivatud või mitte. Kaebaja palus kohtul tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, millega ei tagatud talle alates 08.09.2009 kuni 22.01.2010 (tööpäevadel) oma osakonnas liikumiseks ette nähtud vaba aega vähemalt neli tundi. Kaebajal on subjektiivne õigus liikuda vähemalt neli tundi igapäevaselt oma osakonnas, mida aga ei ole võimaldatud, sest tööpäeviti alates 08.09.2009 kuni 22.01.2010 toimusid vabal ajal koolitunnid. Kaebaja põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks seisneb tulevikus Viru Vanglale kahjunõude esitamises ja preventiivses eesmärgis, et vältida õigusrikkumiste kordumist. Liikumisõiguse piiramine alandab kaebaja inimväärikust (PS § 10, vangistusseaduse § 41 lg 1). HALDUSKOHTU LAHEND
  20. Tartu Halduskohus jättis
  21. septembri
  22. a otsusega R. Kalda kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võimaldatakse E-8 sektsioonis õppivatele kinnipeetavatele oma osakonnas liikumiseks ette nähtud vaba aega maksimaalselt neli tundi. Seega kaebajat ja teisi samas sektsioonis asuvaid taasühiskonnastava tegevusega hõivatud kinnipeetavaid koheldakse võrdselt. Vastustaja on võimaldanud kaebajal õppida, kuid hariduse omandamine ei anna kaebajale alust nõuda tema erikohtlemist. Vastustaja vastusest nähtub, et kaebajale kehtis alates 11.08.2009 kuni 05.10.2009 individuaalne päevakava. Alates 05.10.2009 kuni 17.12.2009 kehtis tema suhtes Viru Vangla kodukorra p-s 6.15 sätestatud E-osakonna päevakava ning alates 17.12.2009 Viru Vangla
  23. detsembri
  24. a käskkirjaga nr 1.1-1/345 sätestatud E-8

(1)päevakava. Ajavahemikul alates 11.08.2009 kuni 05.10.2009 kehtinud individuaalse päevakava rakendamisel lähtuti kaebaja poolt pakutud kellaaegadest. Kaebaja õppetöö ei toimunud kambris, vaid selleks ette nähtud ruumis. Isegi kui õppetöö kattus osaliselt osakonna kambrite lahtioleku ajaga, siis ei ole kaebaja õigusi rikutud, sest kaebaja ei viibinud õppetöö ajal kambris ja seda ka ajal, mil E-8 osakonna kambrite uksed on lukustatud ning kinnipeetavad, kes ei ole hõivatud taasühiskonnastava tegevusega, viibisid oma kambrites. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et juhul, kui kaebaja leiab, et ta ei saa õppimise tõttu kasutada soovitud määral vaba aega, tuleb tal otsustada, kas eelistada vaba aega või õppetööd. Vastustaja ei sundinud kaebajat õppetöös osalema ja selle tõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et vangla piiras tema liikumisõigust. Kaebajal oli ja on ka edaspidi võimalus loobuda õppetöös osalemisest. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et õppetöö osaline kattumine kambrite lahtioleku ajaga on inimväärikust alandav. Vastustaja märgib, et oluline on ka tähelepanu juhtimine sellele, et iga ebameeldivustunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  1. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  2. septembri
  3. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 2 Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus tähelepanuta, et kaebaja täpsustas oma nõudeid kohtuistungil ning lahendas asja sellest hoolimata esialgse kaebuse nõuete pinnalt. Kaebaja muutis kohtuistungil osaliselt oma taotlust ja loobus tühistamis- ning kohustamisnõudest. Nende nõuete asemel palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla
  4. oktoobri
  5. a haldusakti nr 6-20.3/36307-1 ja Viru Vangla toimingu, millega ei tagatud kaebajale õppeaastal 2009/2010 võrdsetel alustel teiste Viru Vanglas õppivate kinnipeetavatega oma osakonnas liikumist äratusest öörahuni. Halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks menetlenud kaebaja ühte tuvastamisnõuet ning läbi vaatamata on jäetud ka kaebaja tuvastamisnõue vangla
  6. oktoobri
  7. a haldusakti suhtes. Halduskohus asus ekslikult seisukohale, et kaebajat ja teisi samas sektsioonis asuvaid taasühiskonnastava tegevusega hõivatud kinnipeetavaid koheldakse võrdselt. Kuna peale kaebaja keegi teine samast osakonnast ei käinud koolis, siis ei ole võimalik võrrelda kaebajat sama osakonna isikutega. Kaebajat tuleb võrrelda teiste vanglas õppivate kinnipeetavatega. Vastustaja ei taganud kaebajale võrdselt S-hoones asuvate õppivate kinnipeetavatega liikumisõigust oma osakonnas äratusest öörahuni. Kodukord sätestab õppivatele kinnipeetavatele vaba aja kellaaegadel 8.00-12.00, 13.00-17.00 ja 18.00-20.
  9. Viru Vangla vaidles R. Kalda apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudub R. Kaldal toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi preventiivsel eesmärgil, kuna kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud ta enam õppiv kinnipeetav. Põhjendatud huvina hilisema kahjunõude esitamise soov võib arvesse tulla perioodil 09.09.2009-22.01.2010 tööpäeviti oma osakonnas nelja tunni vaba aja mittevõimaldamisega seoses. Ülejäänud nõuete osas R. Kaldal põhjendatud huvi puudub. Viru Vangla vastas R. Kalda taotlusele 21.10.2009, s.o ajal, mil individuaalse päevakava rakendamine oli lõpetatud. Taasühiskonnastav tegevus ei ole üksnes õppimine, vaid ka tööhõive, sotsiaalprogrammides ja huviringides osalemine vms. R. Kaldat koheldi oma osakonna taasühiskonnastava tegevusega hõivatud kinnipeetavatega võrdselt. Kaebaja tõlgendus VSE § 8 lg-s 1 sätestatust on väär, kuna sel juhul kaotaks VangS § 8 lg 1 teine ja kolmas lause mõtte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu
  11. septembri
  12. a otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
  13. Esitatud kaebusest nähtuvalt (tl 7) sisaldas see kolme nõuet - Viru Vangla
  14. oktoobri
  15. a haldusakti tühistamise nõuet, Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõuet uue päevakava koostamiseks ning Viru Vangla toimingu, millega ei tagatud kaebajale alates 08.09.2009 kuni 22.01.2010 tööpäeviti oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega vähemalt 4 tundi, õigusvastaseks tunnistamise nõuet. 13.09.2010 toimunud kohtuistungil (tl 56 pöördel, 58-59) muutis R. Kalda osaliselt esialgses kaebuses esitatud taotlusi ja palus tunnistada õigusvastaseks selle, et kaebajale ei tagatud alates 08.09.2009 kuni 22.01.2010 tööpäeviti oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega vähemalt neli tundi ja, et 2009/2010 õppeaastal ei tagatud vanglas võrdselt teiste õppivate kinnipeetavatega oma osakonnas kaebajale liikumist äratusest öörahuni. Samuti palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla
  16. oktoobri
  17. a vastuse R. Kalda 29.09.2009 taotlusele. Istungiprotokollist nähtuvalt on Viru Vangla esindaja olnud kaebuse taotluste osalise muutmisega nõus. Protokollis ei ole märget selle kohta, et halduskohus ei pidanud kaebuse muutmist otstarbekaks või pidas seda lubamatuks. 3 Seega muutis R. Kalda 13.09.2010 osaliselt kaebuses esitatud taotlusi, loobudes tühistamisja kohustamisnõudest ning esitades nende asemel kaks tuvastamisnõuet.
  18. HKMS § 19 lg 7 järgi vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. HKMS § 25 lg-te 3 ja 4 järgi juhul, kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning kohus ei või otsust teha nõuete kohta, mida ei ole esitatud. Vaidlustatud otsuse kirjeldava ja põhjendava osa kohaselt on halduskohus otsuse teinud siiski algselt kaebuses esitatud tühistamis-, kohustamis- ja tuvastamisnõude osas, arvestamata seda, et R. Kalda loobus 13.09.2010 algselt esitatud tühistamis- ja kohustamisnõudest ning esitas nende asemel kaks tuvastamisnõuet.
  19. Lisaks eeltoodule ei nähtu vaidlustatud otsusest selgelt ka see, milliste menetlusosaliste poolt esitatud tõendite ning väidete analüüsi ja nendest tulenevate kohtu põhjenduste alusel on halduskohus tühistamis-, kohustamis- ja tuvastamisnõude rahuldamata jätnud. Kohtuotsuse põhjendav osa ei ole kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8, sest antud juhul koosneb see üksnes kaebuses esitatud taotluste ja toimunu kirjelduse kordamisest ning Viru Vangla 29.03.
  20. a kirjalikes vastuväidetes toodud seisukohtadest. Igasugune kohtuniku enda poolne analüüs ja põhjendused selles otsuses praktiliselt puuduvad. Sisuliselt on rohkem kui lehekülje pikkusest põhjendusest vaid paar lauset käsitatavad kohtu seisukohana ning neiski väljendab kohus üksnes vastustaja poolt väljaöeldud seisukohaga nõustumist.
  21. Jätkuvalt rõhutab ringkonnakohus seda, et vaidlusalune halduskohtu otsus on tänu kohtuotsuse tekstis taandridade ja peaaegu igasuguse liigendatuse puudumisele äärmiselt raskesti jälgitav ning et selliselt vormistatud kohtulahend ei vasta käesoleval ajal Eestis üldiselt omaksvõetud kohtulahendite vormistamise praktikale. Ringkonnakohtu arvates ei ole sellist üldist praktikat ignoreeriv ja äärmiselt raskesti jälgitavas vormis ja stiilis kohtulahendite kirjutamine halduskohtu poolt millegagi õigustatud ning kahjustab kohtuvõimu mainet ja raskendab kohtuotsuse suhtes toimuvat edasikaebemenetlust.
  22. Kuna halduskohus on vaidlustatud otsusest nähtuvalt 13.09.2010 esitatud tuvastamisnõuded otsusega täielikult läbi vaatamata ja lahendamata jätnud, ega ole seega kontrollinud ka nende lubatavust HKMS § 7 lg 1 mõttes, tuleb halduskohtu otsus tervikuna tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Tehes otsuse nõuete kohta, mida ei olnud esitatud (millest oli loobutud) ja jättes kaebaja poolt nende asemel esitatud nõuded sisuliselt läbi vaatamata, on halduskohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis võisid viia ka asja ebaõigele otsustamisele ja sellist rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Arvestades seda, et kõik esitatud tuvastamisnõuded on omavahel seotud ja puudutavad VSE § 8 lg 1 tõlgendamise küsimust, ei pea ringkonnakohus otstarbekaks teha ise käesoleva otsusega lõplikku otsustust selle tuvastamisnõude osas, mis oli esitatud juba algses kaebuses ja mida R. Kalda ei muutnud ka 13.09.2010 kohtuistungil. Einar Vene Agu Timmi 4 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.