) § 79 lg 1 p 2 alusel osas millega kinnipeetav taotles 27.05.2009 üldkorralduse nr 1.1-4/44 kehtetuks tunnistamist. Ülejäänud osas jäeti vaie rahuldamata. R. Kalda esitas 23.10.2009 vaide, milles taotles Viru Vangla direktori 23.09.2009 vaideotsuse tühistamist ning ettekirjutuse tegemist tema 10.07.2009 esitatud vaide edastamist koos materjalidega Justiitsministeeriumile lahendamiseks. Viru Vangla direktori 21.01.2010 kirjaga nr 6-25/714-1 tagastati R. Kaldale
lg 1 p 1 alusel vaie, kuna isikul ei ole vaidemenetluses õigust taotleda vaideotsuse tühistamist ning Justiitsministeeriumile edastamiseks kohustamist. 2. 26.02.2010 esitas R. Kalda Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 23.09.2009 vaideotsus ja 21.01.2010 vaide tagastamine. Kaebuse kohaselt ei olnud Viru Vangla direktoril õigust jätta rahuldamata ja talle tagastada 10.07.2009 esitatud vaiet. Vaide esitamise hetkel tulenes vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 1¹ lg-st 5 ja 6, et vaide vaatab läbi Justiitsministeerium ning vangla on kohustatud vaide edastama ka juhul, kui vangla leiab, et vaie tuleks tagastada
alusel.
lg 5 järgi juhul, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Kuna vaideotsus on antud pädevust ületades, siis ei vasta see
§-st 54 tulenevatele nõuetele ning on õigusvastane. Kuna kaebaja vaidlustas ka Viru Vangla üldkorralduse ning vangla direktori 07.07.2009 kirja, siis ei tulene ka alates 24.07.2009 kehtima hakanud uuest VangS § 1¹ redaktsioonist vangla direktorile õigust enda poolt välja antud haldusaktide osas vaidemenetlust läbi viia, kuna jätkuvalt vaatab vangla direktori poolt antud haldusaktidele või toimingutele esitatud vaided läbi Justiitsministeerium. Seadused ei keela esitada vangla direktori vaideotsuse peale vaiet haldusorganile, kes teostab haldusakti (vaideotsuse) andnud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Tuvastamiskaebuse lahendamisel on kaebaja põhjendatud huviks preventiivne eesmärk, et edaspidi vangla edastaks vaided analoogsetes küsimustes Justiitsministeeriumile lahendamiseks tähtaegselt ning et vangla direktori haldusaktide peale esitatud vaideid ei vaataks läbi direktor, vaid järelvalveorgan. Kaebaja sooviks on edaspidi vältida vaiete edastamata jätmist ning pädevust ületades antud vaideotsuste tegemist. Samuti soovib kaebaja esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude. Rikutud on kaebaja põhiseaduslikke ja VangS-s sätestatud õigusi. Vaiete edastamata jätmine ning nende ebaseaduslik rahuldamata jätmine vaideotsusega, mis on antud pädevust ületades, riivab oluliselt kaebaja inimväärikust. 2 3. Viru Vangla leidis, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 5 ja § 23 lg 3 p 1 alusel, kuna R. Kaldal puudub põhjendatud huvi. 23.10.2010 vaie tagastati kaebajale
lg 1 p-s 1 sätestatu alusel ja vanglal ei olnud kohustust seda edastada Justiitsministeeriumile.
ei sätesta, et vaide tagastamise õigus on vaid haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostaval haldusorganil. Kuni 23.07.2009 kehtinud VangS § 11 lg 6 sätestas erinormi, mille kohaselt oli vaide tagastamise õigus antud vaid Justiitsministeeriumile. Kuna see säte kaotas alates 24.07.2009 kehtivuse, ei olnud vanglal kohustust tagastamisele kuuluvaid vaideid edastada Justiitsministeeriumile. Seega on kaebajale vaie õigesti tagastatud. Juhul, kui kaebaja leidis, et Viru Vangla direktori 23.09.2009 vaideotsusega nr 6-25/447-2 eksiti VangS § 11 lg 41 sätestatu vastu, oli kaebajal võimalik vaidlustada haldusakt vastavalt HKMS § 9 lg-s 1 sätestatule. Kui kaebaja ei nõustunud vangla õigusaktidega, oli tal võimalik neid kohases menetluses vaidlustada. Iseenesest asjaolu, et vangla jättis vaide rahuldamata või tagastas vaide, ei ole tõlgendatav inimväärikuse riivamisena. HALDUSKOHTU LAHEND 4. Tartu Halduskohus tuvastas 10.06.2010 otsusega Viru Vangla 23.09.2009 vaideotsuse ja 21.01.2010 vaide tagastamise õigusvastasuse. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei olnud Viru Vangla direktoril õigust jätta rahuldamata ja tagastada R. Kalda 10.07.2009 vaiet. Vaide esitamise hetkel tulenes VangS § 1¹ lg-st 5 ja 6, et vaided vaatab läbi Justiitsministeerium ning vangla on kohustatud vaide edastama ka juhul, kui vangla leiab, et vaie tuleks tagastada
Kuna R. Kalda vaidlustas Viru Vangla üldkorralduse s. o Viru Vangla direktori 27.05.2009 korralduse nr 1.1-4/44 ja 07.07.2009 taotluse rahuldamata jätmise, siis ei tulene ka alates 24.07.2009 kehtima hakanud uuest VangS § 1¹ redaktsioonist direktorile õigust vaidemenetluses jätta selline vaie ise rahuldamata, kuna vangla direktori antud haldusaktide ja toimingute peale esitatud vaided vaatab läbi Justiitsministeerium. Kaebaja taotles 23.10.2009 vaides Viru Vangla direktori 23.09.2009 vaideotsuse nr 6-25/447-2 tühistamist ning ettekirjutuse tegemist 10.07.2009 esitatud vaide koos materjalidega edastamiseks Justiitsministeeriumile. Viru Vangla tagastas 21.01.2010 õigusvastaselt vaide nr 6-25/714-1 kaebajale põhjendusega, et kaebajal puudub õigus vaiet esitada. Seadused ei keela esitada vangla direktori vaideotsuse kui haldusakti peale vaiet haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Riigikohus asus 25.02.2010 lahendi nr 3-3-1-100-09 p-s 18 seisukohale, et põhjendatud huvina on tunnustatav ka preventiivne huvi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
-s sätestatud korras pöörduda kaebusega halduskohtusse, mitte esitada vaideotsuse peale uuesti vaie. 6. R. Kalda vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on ekslik vangla seisukoht, et efektiivsem õiguskaitsevahend oleks olnud pöördumine halduskohtu poole. Vaidega Justiitsministeeriumi poole pöördumine on kiirem ja ökonoomsem menetlus kui kohtusse pöördumine. Alusetu on vangla väide, et kaebaja jättis kasutamata vaideotsuse vaidlustamiseks tühistamisnõude esitamise ning pöördus alles 22.02.2010 halduskohtusse tuvastamiskaebusega. Kaebaja pöördus halduskohtusse pärast seda, kui oli esitanud 23.10.2009 vaide, mida vangla seadusevastaselt kinni hoidis ega kavatsenud Justiitsministeeriumisse saata. Ebaõige on vangla käsitlus, et õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust esitada vangla direktori vaideotsuse peale vaiet. Vangla direktori vaideotsus on haldusakt ning seadus ei keela esitada vaiet Justiitsministeeriumile, kes teostab
-st tulenevalt haldusakti andnud haldusorgani üle teenistuslikku järelvalvet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 p 2 alusel osas, millega kinnipeetav taotles Viru Vangla direktori 27.05.2009 korralduse 4 nr 1.1-4/44 kehtetuks tunnistamist ja Viru Vangla ametniku 11.06.2009 kirja „Taotlusele vastamine“ osas vaide rahuldamata jätmist. Asja materjalidest nähtuvalt registreeris Viru Vangla R. Kalda 10.07.2009 esitatud vaide 13.07.2009 (tl 20). 11.09.2009 andis vangla R. Kaldale tähtaja vaides puuduste kõrvaldamiseks. Viru Vangla tegi vaideotsuse 23.09.2009.
lg 1 alusel esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu, kes viib esitatud vaide suhtes läbi ka eelmenetluse (
§-d 78-79), kontrollides muuhulgas ka seda, kas vaide esitanud isikul üldse on õigus vaiet esitada. Käesoleval juhul oli selliseks haldusorganiks, kelle kaudu vaie Justiitsministeeriumile esitati, Viru Vangla.
lg 3 kohaselt peab haldusorgani pädevuse muutumisel asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule. 11.09.2009 ja ka vaideotsuse tegemise aja seisuga oli Viru Vanglal olemas pädevus esitatud vaide suhtes eelmenetlus läbi viia, sest enam ei kehtinud VangS § 11 lg 6 (kui vangla leiab, et vaie tuleks tagastada vastavalt
§-le 79, edastatakse vaie koos vangla seisukohaga Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium vaatab vaide läbi, kui vaide tagastamise alused puuduvad). Seega võis Viru Vangla ka 10.07.2009 esitatud vaide osas
-st tulenevat eelmenetluse ise läbi viia ja juhul, kui vangla leidis, et vaide esitaja ei ole vaides esinenud puudusi kõrvaldanud, selle ka
S § 11 lg 41 sõnastuses, et Justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid ja Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Arvestades
lg-s 3 märgitut, oli 23.09.2009 Viru Vanglal õigus ise läbi vaadata vaie osas, mis oli esitatud Viru Vangla ametniku 11.06.2009 kirja „Taotlusele vastamine“ kehtetuks tunnistamiseks. 10. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et Viru Vangla tagastas 21.01.2010 vaide nr 6-25/714-1 kaebajale õigusvastaselt põhjendusega, et kaebajal puudub õigus vaiet esitada, kuna seadused ei keela esitada vangla direktori vaideotsuse kui haldusakti peale haldusorganile vaiet. Käesoleval juhul esitas R. Kalda 23.10.2009 Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide Viru Vangla direktori 23.09.2009 vaideotsusele. Viru Vangla tagastas 21.01.2010 vaideotsusele esitatud vaide viitega
§-le 79 lg 1 p 1, mille kohaselt vaie tagastatakse, kui isikul puudub õigus vaiet esitada. Ringkonnakohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, sest R. Kaldal puudus õigus esitada uuesti vaiet Viru Vangla 23.09.2009 vaideotsusele olenemata sellest, et vaideotsus on oma olemuselt haldusakt. Nimelt sätestab
edasikaebamise korra juhuks, kui isiku vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kui isiku õigusi on vaidemenetluses rikutud. Sama paragrahvi lõige 2 näeb sellisel juhul ette, et isik esitab vaides vaidlustatud haldusakti või toimingu peale kaebuse halduskohtule või vaidlustab halduskohtus ka vaideotsuse juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.
lg 1 alusel esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu, kes viib esitatud vaide suhtes läbi ka eelmenetluse (
§-d 78-79), kontrollides muuhulgas ka seda, kas vaide esitanud isikul üldse on õigus vaiet esitada. Käesoleval juhul oli selliseks haldusorganiks, kelle kaudu vaie Justiitsministeeriumile esitati, Viru Vangla. Seega oli Viru Vanglal õigus enne vaide edastamist kontrollida, kas R. Kaldal üldse on õigus sellist vaiet esitada. Kui eelmenetlust teostav haldusorgan leidis, et isikul selline õigus puudub, võis ta esitatud vaide ka
lg 1 p 1 alusel tagastada.
lg 1 järgi edastatakse vaie teenistuslikku järelevalvet teostavale haldusorganile alles peale seda, kui on selge, et tegemist on vaidega, mis vastab
-s sätestatud nõuetele, s. o on ka lubatav. 11. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleks HKMS § 92 lg 2 alusel osa Viru Vangla poolt apellatsioonkaebuse esitamisel kantud menetluskuludest (riigilõiv 250 krooni) R. Kaldalt vangla kasuks välja mõista. Arvestades seda, et R. Kalda oli esimese astme kohtus vabastatud riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu, jätab ringkonnakohus Viru Vangla 5 poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud HKMS § 92 lg 10 alusel Viru Vangla enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.