KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Ivo Pilving, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-337 Haldusasi V

) § 20 lg 5 alusel määratakse toitjakaotuspension, kui toitja on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning politsei ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul. Põhja Politseiprefektuuri menetluses on kriminaalasjad nr 02231701457, nr 04730000185 ja nr 08260104097, millest kahes esimeses on V.E. (Golubkov) alates 26.11.2003 kuulutatud tagaotsitavaks. 21.09.2009 Põhja Politseiprefektuuri vastuses järelepärimisele teatati, et 07.10.2004 alustati kriminaalasjas nr 04730000185 menetlust seoses V.E. kõrvalehoidumisega Tallinna Linnakohtu 14.03.1994 otsuse nr 2-3021/94 täitmisest. Nimetatud kohtuotsusega kohustati V.E. oma laste ülalpidamiseks tasuma elatist Irina Golubkova (Božoni) kasuks. 29.08.2007 kuulutati kahtlustatav V.E. kriminaalasjas tagaotsitavaks kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 140 alusel ning 31.08.2007 alustati KrMS § 140 lg 1 ja jälitustegevuse seaduse § 9 lg 1 p 2 alusel jälitusmenetlust isiku tagaotsimiseks. Toitjakaotuspensioni makstakse juhul, kui toitja on jäänud teadmata kadunuks, mitte juhul kui ta hoiab kõrvale kriminaalmenetlusest. Riik ei võta üle ka vanema kohustust maksta elatist, kui vanem sellest kõrvale hoiab. Toitjakaotuspensioni mõte on hüvitada saamata jäänud elatis lapsele, kelle toitja eeldatavalt täidaks oma ülalpidamiskohustust, kuid on jäänud teadmata kadunuks temast mitteolenevatel põhjustel. Toitjakaotuspension määratakse vaid nendel juhtudel, mil tagaotsitaval on perekonnaliikmeid, kel on õigus toitjakaotuspensionile. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis
2. aprilli 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatav otsus seaduslik ja põhjendatud. Põhja Prefektuuri 22.02.2010 vastuse kohaselt on V.E. (Golubkov) alates 26.11.2003 kuulutatud tagaotsitavaks KrMS § 140 alusel, s. o isikuna, kes hoidub kõrvale kohtueelsest menetlusest ning kelle asukoht ei ole teada. Põhja Prefektuur teavitas, et neil puudub võimalus V.E. (Golubkovi) suhtes alustada paralleelselt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlust, kuna vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirja nr 50 „Isikute otsimise ja seire ning tundmatute isikute ja laipade tuvastamise korra“ p-le 20 loetakse teadmata kadunuks isik, kelle kadumise asjaolud viitavad sellele, et tema kadumise on põhjustanud kuritegu või õnnetusjuhtum, samuti oma elukohast lahkunud isik, kes oma tervisliku seisundi või vanuse tõttu või muudel 2 põhjustel ei suuda anda tõeseid andmeid oma isiku kohta, samuti raviasutusest lahkunud vaimuhaige. Kuna Põhja Prefektuuril puuduvad sellised andmed ning neid ei ole esitanud ka V.E. (Golubkovi) lähedased, ei ole võimalik teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlust alustada. V.E. (Golubkov) ei ole teadmata kadunud isik

§ 20

lg 5 mõistes ning kuna politsei ei ole algatanud tema suhtes teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlust, ei ole pensioniametil alust toitjakaotuspensioni määramiseks. Antud juhul ei ole kohaldatavad tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 17 sätted, kuna alust on arvata, et isik viibib kodustest eemal seonduvalt kriminaalasjadega. Asja materjalide põhjal on võimalik tuvastada, et V.E. (Golubkov) on hoidunud kõrvale oma laste ülalpidamiskohustustest, teda on kahes kriminaalasjas kuulutatud tagaotsitavaks. V.E. (Golubkovi) ei saa pidada teadmata kadunuks ning politsei ei ole algatanud tema suhtes teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlust. Toitjakaotuspensioni makstakse juhul, kui toitja on jäänud teadmata kadunuks, kuid mitte juhul, kui ta hoidub kõrvale kriminaalmenetlusest, mis on algatatud seonduvalt elatisraha võlgnevusega. Toitjakaotuspensioni mõte on hüvitada saamata jäänud elatis lapsele, kelle toitja eeldatavalt täidaks oma ülalpidamiskohustust, kuid on jäänud teadmata kadunuks temast mitteolenevatel põhjustel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. V. E esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohtu otsus õige, kuna kohus andis asjaoludele ebaõige hinnangu ning kohaldas vääralt seadust. Kohus jättis põhjendamata, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega, rikkudes sellega menetlusnormi. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja väited, et

§ 20

lg 1 mõtte järgi on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel ka siis, kui toitja on olnud politsei poolt tagaotsitav üle 12 kuu. Seadus ei täpsusta, milles seisneb teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus. TsÜS üldosa ei käsitle korda, kuidas isikut teadmata kadunud isikuks tunnistada. Politsei ja piirivalve seaduse §-st 3, mis sätestab politsei ülesanded, ei nähtu, mil viisil oleks kehtestatud kord isiku teadmata kadunuks tunnistamiseks. Jälitustegevuse seaduse §-st 9 tulenevalt algatatakse jälitusmenetlus, mille üheks ajendiks võib olla isiku teadmata kadunuks jäämine.

§ 20

lg 1 kohaselt peab politsei olema algatanud mitte jälitusmenetluse, vaid teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, mis ei ole üks ja sama menetlus. Pensioniamet ei saanud keelduda toitjakaotuspensioni määramisest põhjusel, et politsei ei ole algatanud jälitustegevust. Põhja Politseiprefektuur on väljendanud seisukohta, et kuna isik on alates 26.11.2003 kuulutatud tagaotsitavaks, siis puudub võimalus alustada paralleelselt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlust. V.E. (G.) on olnud tagaotsitav 7 aastat, mille kestel ei ole isikut õnnestunud politseil leida. Sellise isiku asukoht on teadmata ehk isik on teadmata kadunud TsÜS § 17 mõttes. Antud olukord on kaebajale õigusriigi kodanikuna arusaamatu. Kaebaja on töötuna 2 lapse kasvatamisel raskes seisus. V.E. laste isana ei ole elatist üle 7 aasta maksnud, tema asukoht on ka täitemenetluses kohtutäiturile teadmata. Politsei otsingud on pikkade aastate jooksul olnud tagajärjetud. Pensioniameti seisukoha järgi isiku tagaotsimise ajal lastele riiklikku toetust ette nähtud ei ole. Politsei ei rahuldanud kaebaja taotlust V.E. suhtes teadmata kadunuks tunnistamise menetluse alustamiseks, sest paralleelselt kahte menetlust ei aeta. Kaebaja on seotud riigiasutuste tegevuse (tegevusetuse) tulemustega 3 ega saa täiendavalt ise midagi ette võtta. Selles olukorras peab riik isikut toetama ja seadus seda ka võimaldab. Riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse ja teiste sotsiaalkindlustushüvitiste ning sotsiaaltoetusi käsitlevate seaduste muutmise seaduse eelnõu järgi on

§ 20

lg 5 sõnastusest tulenevalt selge seadusandja tahe, et toitjakaotuspensioni määramine olukorras, kus isik on teadmata kadunud, on oluline, et toitja on politsei poolt tagaotsitav ja tema asukohta ei ole suudetud kindlaks teha 12 kuu jooksul. Võib kahtluseta väita, et V.E. on teadmata kadunud, sest politsei ei ole suutnud teda 7 aasta kestel leida ega tema viibimiskohta tuvastada. Tulenevalt seaduseelnõust on seaduse mõtte kohaselt isiku otsimine pandud politsei kanda, sest seaduse eesmärk on parandada nende inimeste toimetulekut, kelle toitjat politsei taga otsib. Seadus pidi muutma olukorda ja tagama isikutele ühetaolise ja arusaadava süsteemi, kuivõrd isikud tunnistab tagaotsitavaks politsei, kellel on selleks vastav praktika ja oskused. Kaebaja soovib toitjakaotuspensioni määramist alates isiku politsei poolt tagaotsitavaks kuulutamise päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist s.o alates 28.08.

2. Sotsiaalkindlustusamet leiab, et V. E apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb 12.03.2010 halduskohtule antud kirjalike seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu 30.04.2010 kohtuotsuses toodud seisukohtadega osas, millega jäeti kaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
4. aprilli 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning V.E. apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohtadega

§ 20lg 5 tõlgenduse osas.

Seaduse eelnõu esialgses sõnastuses oli, et toitjakaotuspension määratakse siis, kui toitja on politsei poolt tagaotsitav ja tema asukohta ei ole suudetud kindlaks teha 12 kuu jooksul. Seaduseelnõu teisel lugemisel 15.10.2008 täpsustati eelnõu ja sätestati, et toitjakaotuspensioni makstakse juhul, kui toitja on teadmata kadunud ja tema suhtes on politsei poolt algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus ning politsei ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul. Sellises redaktsioonis võetu ka seadus vastu. Seaduses muudatuse tegemise tingis selle teisel lugemisel asjaolu, et terminiga „politsei poolt tagaotsitav“ hõlmatud isikute ring erineb terminiga „teadmata kadunute“ isikute ringist. Ringkonnakohus leiab, et seaduseandja tahe oli suunatud toitjakaotuspensioni maksmisele nendele isikutele, kelle toitja on teadmata kadunud. Teadmata kadunud isiku mõiste määratlemisel tuleb lähtuda TsÜS-e regulatsioonist. TsÜS § 17 alusel loetakse teadmata kadunuks isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. V.E. (Golubkov) on Põhja Politseiprefektuuri 26.08.2009 õiendi nr PHJ 2.1120.5/564 kuulutatud tagaotsitavaks alates 26.11.2003 (tl 19) ja praeguseks momendiks ei ole tema asukohta suudetud tuvastada. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et antud juhul on V.E. (Golubkov) teadmata kadunud isik TsÜS § 17 mõttes. Kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaksid 4 alust kahelda tema elusolekus. Teda ei ole seaduses sätestatud korras teadmata kadunud isikuks tunnistatud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, nagu ei oleks

§ 20

lg-5 ja jälitustegevuse seaduse § 9 lg 1 p-s 4 vaadeldav menetlus samastatavad.

§ 20

lg-s 5 räägitakse teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlusest, jälitustegevuse seaduse § 9 lg 1 p-s mainitakse isiku teadmata kadunuks jäämist. Sisuliselt on tegemist samade menetlustega, kuna mõlema menetluse eesmärgiks on kadunud isiku asukoha tuvastamine. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Antud juhul on selgesti eristatavad kaks isikute gruppi – grupp, kelle toitjaks on teadmata kadunud isik ja kelle puhul on alust eeldada, et ta ei ole enam elus ning teine grupp, kelle toitja on kuulutatud politsei poolt tagaotsitavaks ja kelle asukohta ei ole suudetud tuvastada. Politsei poolt tagaotsitava isiku puhul puudub alus eeldada, et ta ei ole enam elus. Isik võib olla elus, kuid hoiduda kõrvale kriminaalmenetlusest. Kuna toitjakaotuspensioni eesmärk on osutada abi toitja surma korral, siis on põhjendatud eristada kadunud isikuid, kelle puhul on alust eeldada, et nad on surnud, kadunud isikutest, kelle puhul seda alust ei ole.. Asjaolu, et isikut ei ole suudetud leida kriminaalmenetluse raames, ei anna alust eeldada, et ta on surnud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebajal on võimalus TsMS § 475 lg 1 p 3 alusel taotleda kohtult isiku surnuks tunnistamist. Selle taotluse rahuldamise puhul on V.E. lastel õigus toitjakaotuspensionile

§ 20lg 1 alusel.

Seda lahendust on aktsepteerinud kaebaja ka ise, kuna Tartu Maakohtu 23.11.2009 määrusega on talle antud riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja menetlemisel.

§ 20

lg 1 alusel on õigus toitjakaotuspensionile tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Seega on õigus toitjakaotuspensionile XXX sündinud V.E. ja XXX sündinud R.E.. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebus on esitatud V.E. ja R.E. poolt. Kaebaja esindaja on taotlenud 2160 krooni väljamõistmist riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on põhjendatud taotlusega ja see kuulub rahuldamisele. Einar Vene Ivo Pilving 5 Agu Timmi