3-10-449/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-449 Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla 28.08.2009 käskkirja nr 6.-3/2014-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. mai 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. oktoober 2010 Menetlusosalised Kaebaja - Jaak Reinomägi Vastustaja - Viru Vangla, esindaja Jaanika Kõrgmaa RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. mai 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
5. oktoobrist
6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. Viru Vangla 28.08.2009 käskkirjaga nr 6.-3/2014-D karistati kinnipeetav Jaak Reinomäge vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-de 1 ja 2 ning Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristusega ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega. Käskkirja järgi pani J. Reinomägi toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et 29.07.2009 kell 14.00 ei allunud ta vanglaametniku seaduslikule korraldusele minna talle määratud kambrisse nr 8310, segades sellega vanglaametnikke töökorralduste täitmisel. 01.09.2009 esitas J. Reinomägi vaide, milles taotles Viru Vangla 28.08.2009 käskkirja nr 6.-3/2014-D kehtetuks tunnistamist. 04.12.2009 vaideotsusega nr 6-25/583-1 jäeti J. Reinomäe vaie rahuldamata.
8. J. Reinomägi esitas 02.12.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 28.08.2009 käskkirja nr 6-3/2014-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole J. Reinomägi Viru Vangla 28.08.2009 käskkirjas nr 6.-3/2014-D kirjeldatud tegu toime pannud ning karistus on põhjendamatu. Hetkeni, kuni kambri uksele tuli teine kinnipeetav, ei olnud tal midagi kambrisse mineku vastu. Ettekandest ei nähtu, millisele valvuri seaduslikule korraldusele ta ei allunud. Menetlus, mille käigus tuvastati kaebaja süü, polnud kohane ja rikkus erineval moel tema õigusi. Valvuri E. Tuuri ettekandest nr 2997 ei nähtu, et valvur oleks selgitanud kaebajale, millist vangla kodukorra punkti ta rikub, kui ta keeldus talle määratud kambrisse minemisest. Samuti ei nähtu, et valvur oleks andnud kaebajale võimaluse anda selgitusi. Enne haldusakti andmist võeti kaebajalt võimalus distsiplinaarmenetluse protokolli kohta kirjalike vastuväidete esitamiseks. Kaebaja palub anda kohtul seisukoht antud asjas kohustusliku vaidemenetluse läbimise ja vaidele mittevastamise kohta. Kaebaja esitas 01.09.2009 vaide, kuid kuni kohtusse pöördumiseni pole vaidele vastust saanud.
9. Viru Vangla vaidles J. Reinomäe kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on J. Reinomäele distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur E. Tuuri ettekandega nr 2997, J. Reinomäe 29.07.2009 seletuskirjaga ning inspektor-kontaktisik V.N. 27.08.2009 õiendiga. J. Reinomägi tunnistab oma seletuskirjas, et ei allunud korraldusele, kuid põhjendab seda asjaoluga, et enne kambrisse sisenemist tuli tema juurde teine kinnipeetav, kes väitis, et temaga ei ole vangla põhimõtete järgi kõik korras. J. Reinomäel puudus mõjuv põhjus temale määratud kambrisse nr 8310 mitteminemiseks. J. Reinomägi paigutamine kambrisse nr 8310 ei ohustanud kaebaja julgeolekut ning pärast vestlust julgeolekuosakonna teenistujaga nõustus kaebaja kambrisse minema. Kaebaja viibis kambris nr 8310 koos kinnipeetava A.I. kuni 17.08.2009 ning probleeme ei esinenud. Kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus valida endale sobivat kambrit või kambrikaaslast. Kaebajat teavitati 11.08.2009 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. 27.08.2009 tutvustati talle distsiplinaarmenetluse protokolli. Kui kaebaja soovis protokolli kohta märkusi esitada, oli tal võimalus seda teha kohe protokolliga tutvudes, märkides vastuväited protokollile või hiljem eraldi vastuväidete esitamisega. Kaebaja märkis protokollile, et on protokolliga tutvunud ning soovib koopiat, muid märkusi ei esitanud. Kaebaja ei ole esitanud kohtule kaebust vaidemenetlusega seonduvalt, mistõttu tuleb väited, mis puudutavad vaide tähtaegselt mittemenetlemist, jätta tähelepanuta. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis
11. mai 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud käskkiri õiguspärane. Kaebaja poolt 29.07.2009 toime pandud distsiplinaarüleastumine on tõendatud. Vanglaametniku poolt antud korraldus, minna kaebajale määratud kambrisse, oli kohustuslik täita. Kinnipeetaval puudub õigus valida, kas ja millisesse kambrisse ta läheb ning kellega ta soovib ühes kambris olla. Nähtuvalt sündmuse käigust läks kaebaja pärast julgeolekuametnikuga vestlust samasse kambrisse ning oli sama kaaskinnipeetavaga selles kambris ilma probleemideta koos kuni 17.08.
12. Kaebajal puudusid mõjuvad põhjused mitte täita koheselt korraldust talle määratud kambrisse minekuks. Kambrisse minekust keeldumise näol oli tegemist vanglaametniku seadusliku korralduse mittetäitmisega, mis on distsiplinaarkorras karistatav. Ebaõige on kaebaja väide, et talle ei antud võimalust selgituste andmiseks ega teavitatud teda tema rikkumisest. Distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas on J. Reinomäe seletus, mille ta 2 on andnud 29.07.2009 ehk samal päeval, kui rikkumine toimus. Seega oli kaebaja ka teadlik, mille kohta seletust paluti. Distsiplinaarmenetluse protokoll on koostatud 27.08.2009, samal päeval on seda tutvustatud kaebajale allkirja vastu. Kaebaja on protokollis märkinud, et on tutvunud materjalidega ning et soovib koopiad kõigis 6-s punktis välja toodud dokumentidest. Kaebaja ei ole märkinud protokollile, et soovib lisaks varem antud seletusele veel seletust või vastuväiteid esitada ega pole neid ka protokollile lisanud. Kuigi käskkiri kaebaja karistamise osas on tehtud järgmisel päeval, jättes kaebajale minimaalselt aega vastuväidete esitamiseks, ei ole see käskkirja tühistamiseks. Kaebajale oli oma õiguste kaitseks ja vastuväidete esitamiseks õigus esitada vaie vanglale, millist õigust ta ka kasutas, samuti on kaebaja saanud oma selgitused anda kohtumenetluses. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. J. Reinomägi esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
14. mai 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt võib halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 19 lg 8 kohaselt võib kaebuses esitatud taotlust muuta kuni kohtuvaidlusteni. Halduskohus, nähes vastustaja vastuses argumente, mis võivad takistada toimimast õiglasel kohtupidamisel, jättis kaebajalt HKMS § 12 lg 7 kohaselt selle kohta arvamuse nõudmata. Halduskohus pole tähelepanu pööranud asjaolule, et distsiplinaarmenetlust teostatakse kooskõlas haldusmenetluse seadusega (edaspidi HMS) ja kaebaja poolt esitatud materjalidest ei nähtu, kus tema õigused olnuks distsiplinaarmenetluse vältel tagatud. Kaebaja subjektiivseid õigusi rikuti. Distsiplinaarmenetluse protokoll on vastavalt asjaajamiskorra ühtsed alused nõuetele registreerimata. Halduskohtu põhjendused on vastuolus HMS §-dega 36 ja 40 ning VangS § 64 lg-ga
16. Viru Vangla ei nõustu J. Reinomäe apellatsioonkaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on kaebaja viide distsiplinaarmenetluse protokolli registreerimata jätmise kohta asjasse puutumatu. Protokolli registreerimine või mitteregistreerimine ei mõjuta sisuliselt distsiplinaarmenetlust ning kinnipeetavale karistuse määramist. Distsiplinaarmenetluse protokolli distsiplinaarkaristuse käskkirja alusmaterjalina ei registreerita. Menetluse materjalidele on lisatud kaebaja 29.07.2009 esitatud seletuskiri rikkumise kohta, mis tõendab, et kaebajat teavitati ettekandest ning talle anti võimalus seletuste andmiseks. Seega ei ole HMS §-st 40 ja VangS § 64 lg-st 2 tulenevat õigust selgituste andmiseks rikutud. Rikutud ei ole ka HMS §-st 36 tulenevat selgitamiskohustust. Kaebaja ei ole soovinud vastavate selgituste esitamist. J. Reinomäge on ka varasemalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning seega oli ta teadlik distsiplinaarmenetluse läbi viimise korrast, mistõttu puudus vajadus omaalgatuslikult selgitada distsiplinaarmenetluse läbiviimisega seonduvaid õigusi ja kohustusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
18. mai 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kohus on rikkunud seadust sellega, et ei küsinud HKMS § 12 lg 7 kohaselt vastustaja vastusele kirjalikku arvamust. 3 HKMS § 12 lg 7 kohaselt on sellise arvamuse küsimine vajalik, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides. Antud juhul oli kaebajal võimalik esitada oma arvamus vastustaja vastuse kohta suuliselt kohtuistungil. Nagu nähtub kohtuistungi protokollist (tl 43), esitas kaebaja avalduse, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil. Seega võttis kaebaja ise endalt võimaluse esitada kohtuistungil vastuväited vastustaja vastusele. Ringkonnakohus ei näe vastustaja vastuses kaebusele selliseid argumente, mis takistasid õiglast kohtupidamist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et distsiplinaarmenetluse kestel rikuti tema õigusi. 29.07.2009 toimunud intsidendi kohta on J. Reinomägi käest samal päeval võetud seletus (tl 25). 11.08.2009 on kaebajat teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest ja sellest, et tal on võimalus anda täiendavaid selgitusi (tl 27). J. Reinomägi on keeldunud täiendava selgituse andmisest (tl 10). 27.08.2009 on kinnipeetavat tutvustatud kõikide distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalidega ja distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 6-7). J. Reinomägi on oma allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud materjalidega ja märkinud vaid seda, et ta soovib koopiaid kõigist
19. punktis väljatoodud dokumentidest. Kaebaja ei ole esitanud distsiplinaarmenetluse protokollile kirjalikke vastuväiteid. Seega puudub alus väita, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on rikutud VangS § 64 sätteid. Kuidagi ei saanud kaebaja õigusi rikkuda asjaolu, et temal puudusid ka ringkonnakohtu istungil distsiplinaarmenetluse käigus koostatud dokumendid. Kaebajal olid need dokumendid olemas halduskohtule kaebuse esitamisel ja seega oli tal nende alusel võimalik esitada kõik oma vastuväited vaidlustatud käskkirjale. Ringkonnakohtu istungil leidis kaebaja, et vaidlustatud käskkiri kuulub tühistamisele ka seetõttu, et distsiplinaarkaristus on määratud isiku poolt, kellel ei olnud selle määramiseks õigust. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Vanglaametnike otsustuspädevus on reguleeritud VSkE-s ning distsiplinaarkaristuse määramise õigus on VSkE § 15 kohaselt üksuse juhil või vangistusosakonna juhatajal vanglas, kus ei ole üksusi. Antud juhul määras distsiplinaarkaristuse K. Veervald viienda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes. Viru Vangla moodustamise põhimääruse § 4 p 7 alusel vangla direktor annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid suulisi või kirjalikke korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele. Kuna antud juhul oli K. Veervald määratud viienda üksuse juhiks, siis oli tal õigus distsiplinaarkaristuse määramiseks ning ka see asjaolu ei too kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi