3-10-521/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Ivo Pilving, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-521 Haldusasi Oleg Fomini kaebus Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni 27.11.2009 otsuse nr 19168 tühistamiseks ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. aprilli 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Oleg Fomini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Oleg Fomin Vastustaja - Sotsiaalkindlustusamet RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. aprilli 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 28 lg 2 p 2 alusel arvati 27.11.2009 Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni otsusega nr 19168 Oleg Fomini pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg alates 16.11.1962 kuni 23.10.1965 ning ei arvestatud üleajateenistuses viibitud aega alates 23.08.1967 kuni 29.10.
6. 01.03.2010 esitas O. Fomin Tartu Halduskohtule kaebuse ning palus Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe (edaspidi Koostöökokkuleppe) art-le 4 tuginedes, et halduskohus tühistaks pensionikomisjoni 27.11.2009 otsuse ja teeks vastustajale ettekirjutuse arvata kogu sõjaväeteenistuses viibitud aeg alates Koostöökokkuleppe jõustumisest tema pensioniõigusliku staaži hulka.
7. Sotsiaalkindlustusamet kaebusega ei nõustutud ja leidis, et vaidlustatud pensionikomisjoni otsus on õige. Koostöökokkuleppe art-le 1, 4 ja 6, RPKS § 4 lg-le 3 ja § 28 lgle 1 ja § 28 lg 2 p-le 2 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 4 lg-le 1 viidates märkis vastustaja, et üleajateenimine Nõukogude armees pole tegevus, mis kuulub koosmõjus Koostöökokkuleppega arvamisele pensioniõigusliku staaži hulka. HALDUSKOHTU LAHEND
8. Tartu Halduskohus jättis
9. aprilli 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on O. Fomin Eestis elav Vene Föderatsiooni kodanik, kes kutsuti kohustuslikku sõjaväeteenistusse Venemaalt ja seega ei võimalda Eesti Vabariigi pensionikindlustuse alased õigusaktid arvestada tema sõjaväes teenitud aega pensioniõigusliku staaži hulka. Haldusasja nr 3-3-1-92-09 kohtuotsuses on Riigikohus põhjalikult käsitlenud Koostöökokkuleppe kohaldamise küsimusi ning asunud seisukohale, et kuna selle art-d 2 ja 8 välistavad Koostöökokkuleppega hõlmatud isikute ringist kõik endise NSV Liidu relvajõudude sõjaväelased, pole Koostöökokkulepe kohaldatav ka üleajateenijate ja kohustuslikus ajateenistuses viibinud isikute suhtes. See seisukoht on kohaldatav ka O. Fomini kaebuse lahendamisel ja seega on Virumaa Pensioniameti pensionikomisjon toiminud õiguspäraselt, kui pole üleajateenistuses oldud aega kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvanud. Asjaolu, milliseid konkreetseid põhjendusi on seejuures vastavas otsuses kasutatud, ei oma kaebaja õiguste seisukohalt olulist tähendust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10. O. Fomin esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
11. aprilli 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud kohtumenetluse normi. Riigikohtu seisukoht asja nr 3-3-1-92-09 lahendis on ekslik, kuna ta tõlgendas Koostöökokkuleppe art-t 8 valesti. Art 8 avab vaid Koostöökokkuleppe subjektide koosseisu ning seal ei räägita staaži arvestuse korrast. Vastastikuse staaži arvestamise korra määrab Koostöökokkuleppe art
12. Seega Nõukogude armees teenimisaja vanaduspensioni staažis arvestamata jätmine kujutab endast välislepingu vale tõlgendamist, mis rikub ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) art 6 lg-t 1, samuti õigusselguse põhimõtet. Pensionistaaži hulka mitme aasta arvestamata jätmine tekitab kaebajale varalise kahju konventsiooni protokolli 1 art 1 lg 1 mõistes. Kui ükskõik mis rahvusest Nõukogude armees ajateenistust läbinud pensionär ei hakka saama pensioni Nõukogude armeesse Eestist ajateenistusse kutsutud pensionäridega võrdsetel alustel, jääb eksisteerima diskrimineerimine, mis on vastuolus konventsiooni art-ga
13. Kaebajale keeldutakse staaži arvestama põhjusel, et ta kutsuti Nõukogude armeesse aega teenima väljaspool Eestit. Sarnastes asjades leidis Euroopa Kohus, et selline kohtlemise erinevus ei oma objektiivset ja küllaldast alust (Koua Poirrez v France).
14. Sotsiaalkindlustusamet palub jätta O. Fomini apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
16. aprilli 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning O. Fomini apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Käesoleval juhul taotles Eestis elav Eesti kodanik N. Kovaltšuk Tartu Pensioniametilt talle määratud vanaduspensioni ümberarvutamist kooskõlas Koostöökokkuleppega ja kaebaja endise NSV Liidu relvajõududes üleajateenistuse aja 23.08.1967-29.10.1973 arvestamist pensioniõigusliku staaži hulka. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Vene Föderatsioon arvestab eelpoolviidatud perioodi kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka kuuluvaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Koostöökokkuleppe art 4 kohaselt võetakse pensioniõiguse määramisel, sh pensionideks soodustingimustel ja väljateenitud aastate eest, arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise Poole territooriumil. Samas ütleb Koostöökokkuleppe art 8, et Poolte territooriumitel relvajõudude, riikliku julgeoleku organite ja sisevägede endiste sõjaväelaste, Siseministeeriumi ametkondade juhtiv- ning reakoosseisu endiste töötajate, teiste sõjaväeformeeringute esindajate ning nende perekonnaliikmete pensioniline kindlustamine teise Poole territooriumil reguleeritakse erikokkuleppega. Riigikohtu halduskolleegium on 22.04.2010 teinud käesoleva asjaga analoogses asjas nr 3-3-1-92-09 lotsuse, mille p-s 16 märgitakse, et: „Koostöökokkulepe laieneb üksnes koostöökokkuleppe poolte kodanikele. Seejuures tuleb koostöökokkulepet mõista nii, et see ei puuduta Eestis elavaid Eesti Vabariigi kodanikke ja Vene Föderatsioonis elavaid Vene Föderatsiooni kodanikke. Koostöökokkulepet ei saa mõista selliselt, et Eesti Vabariik on Vene Föderatsiooni ees võtnud kohustuse võtta Eestis elavatele Eesti Vabariigi kodanikele pensioneerimisel arvesse artiklis 4 nimetatud pensioniõiguslikku staaži. Sama otsuse p-s 41 on märgitud, et: „Koostöökokkuleppe artikli 2 järgi laieneb koostöökokkulepe kõikidele kodanike pensionilise kindlustamise liikidele, mis on määratud või määratakse poolte seadusandlusega, välja arvatud kokkuleppe artiklis 8 ette nähtud juhtudel.“ Riigikohtu viidatud otsuse p-des 44 ja 45 selgitab kohus täiendavalt, et: „Artiklist 8 saab järeldada, et selles nimetatud isikute pensioniline kindlustamine kõigis koostöökokkuleppega hõlmatud aspektides reguleeritakse erikokkuleppega ning koostöökokkulepe pole nimetatud isikute suhtes kohaldatav. Koostöökokkuleppejärgne pensioniline kindlustamine hõlmab ka vanaduspensioni määramisel ja ümberarvutamisel koostöökokkuleppe artiklis 4 nimetatud pensioniõigusliku staaži arvessevõtmist. See, et koostöökokkulepe ei laiene artiklis 8 nimetatud isikutele, tähendab seda, et need isikud ei saa artiklis 8 nimetatud staatusele tuginevalt taotleda koostöökokkuleppega sätestatud õiguste kasutamist, sh taotleda artikliga 8 hõlmatud isikuna teenistuses oldud aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka. Isik, keda on nimetatud artiklis 8, saab aga taotleda muu tegevusperioodi arvamist pensioniõigusliku staaži hulka artikli 4 alusel, tuginemata artikli 8 järgsele staatusele. Koostöökokkuleppe artiklis 8 kõneldakse relvajõudude sõjaväelastest. Endise NSVL relvajõudude sõjaväelaste hulka kuulusid mitte ainult ohvitserid, lipnikud, mitšmanid ja üleajateenijad, vaid ka rea-, seersant- ja vanemkoosseisu ajateenijad. Seega kuuluvad kõik nimetatud isikud artikli 8 toimealasse ja neile ei laiene koostöökokkulepe. Tulenevalt artikli 8 sõnastusest ei laiene koostöökokkulepe ka Vene Föderatsiooni relvajõudude 3 sõjaväelastele. Sõjaväeteenistuse aega ei saa koostöökokkuleppe alusel arvata pensioniõigusliku staaži hulka sõltumata sellest, kas sõjaväeteenistuses oldi koostöökokkuleppe poole territooriumil, samuti sõltumata sellest, kas koostöökokkuleppe pool pensioneerimisel tunnustab pensioniõigusliku staažina sõjaväeteenistuse aega.“ Kuna O. Fomin kuulub Koostöökokkuleppe artiklis 8 nimetatud isikute hulka, kellele Koostöökokkulepe ei laiene, siis puuduvad tal käesolevas vaidluses Koostöökokkuleppest tulenevad õigused ja pensionikomisjoni vaidlustatud otsus on oma lõppjäreldustes õige ning ei riku kaebaja õigusi. RPKS § 28 lg 5 kohaselt pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. Käesoleval juhul suunati O. Fomin sõjaväeteenistusse Venemaalt, kus ta enne kohustuslikku sõjaväeteenistusse suunamist ka elas ja töötas. Seega puudub O. Fominil puhul võimalus pensioni ümberarvutamisel arvesse võtta tema üleajateenistuse aega endise NSVL relvajõududes. Alusetu on kaebaja viide ebavõrdsele kohtlemisele, kuna kaebajaga samas olukorras on kõik Nõukogude armees üleajateenistuses viibinud isikud, sh Eestist endise NSVL relvajõududesse ajateenistusse kutsutud pensionärid. Einar Vene Ivo Pilving 4 Agu Timmi