KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2091 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja Viru Vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta Romeo Kalda apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2010. a otsus muutmata. 2. Tagastada Romeo Kalda poolt apellatsioonimenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Romeo Kalda esitas 8. juulil 2009 Viru vanglale teabenõude, milles palus muuhulgas väljastada koopiad tema 5. juunil 2009 Viru Vanglale esitatud taotlustest pääseda hamba- ja silmaarsti vastuvõtule. Viru Vangla teatas 15. juuli 2009. a kirjaga nr 2.1-7/27069-1, et vangla ei saa väljastada R. Kalda 5. juuni 2009. a taotlustest koopiaid, kuna neid ei registreeritud dokumendiregistris ning ei säilitatud. R. Kalda esitas 10. augustil 2009 Viru Vanglale vaide, milles taotles tema 5. juuni 2009. a taotluste registreerimata jätmise ja hävitamise õigusvastasuse tuvastamist ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist R. Kalda arsti vastuvõtule pääsemiseks registreerimiseks, säilitamiseks ja nendest koopiate väljastamiseks. esitatud taotluste Viru Vangla tagastas R. Kalda vaide õigusvastasuse tuvastamise taotluse osas ning jättis muus osas vaide rahuldamata. 2. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, millega jäeti registreerimata, säilitamata ja R. Kaldale koopiad väljastamata R. Kalda 5. juuni 2009. a taotlustest pääseda hamba- ja silmaarsti vastuvõtule ning teha Viru Vanglale kohustavad ettekirjutused nimetatud taotluste registreerimiseks, säilitamiseks ja koopiate väljastamiseks ning R. Kalda poolt arsti vastuvõtule esitatud taotluste paberkandjal registreerimiseks ja säilitamiseks. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla rikkunud õigusaktidest tulenevat kohustust registreerida ja säilitada iga R. Kalda esitatud taotlus ning väljastada teabenõude alusel sellest R. Kaldale koopia. 3. Tartu Halduskohus jättis 29. jaanuari 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et R. Kalda 5. juuni 2009. a taotlused registreeriti ja lahendati Viru Vangla poolt kooskõlas Viru Vangla kodukorra p-ga 20.3. R. Kalda taotlused on registreeritud arvutiprogrammis e-kontakt 5. juunil 2009 ja vangla väljastas R. Kaldale sellekohased väljavõtted elektroonilisest andmebaasist. Vanglale R. Kalda poolt soovitud ettekirjutuse tegemise järele puudub vajadus. R. Kalda ei ole esitanud mõistlikku põhjendust selle kohta, miks tema kirjalikud taotlused arsti vastuvõtule saamiseks peab vangla registreerima dokumendihaldusprogrammis, aga samuti need säilitama ja vajadusel väljastama kaebajale nendest koopiad. Antud juhul ei ole R. Kalda subjektiivseid õigusi rikutud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. R. Kalda esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on rikkunud uurimisprintsiipi ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg 2 p-i 3 ja § 19 lg-t 5, kui on jätnud tähelepanuta R. Kalda esitatud taotluse asjas tähtsust omavate dokumentide väljanõudmiseks Viru Vanglalt ning pole selgitanud, miks ta on taotluse rahuldamata jätnud.
- b)Halduskohus leidis ebaõigesti, et Viru Vangla on rahuldanud R. Kalda taotluse kui registreeris ta arsti vastuvõtule. Kaebuses ei olnud probleem arvutiprogrammi e-kontakt kaudu arsti vastuvõtule registreerimises, vaid paluti tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, millega jäeti registreerimata, säilitamata ja R. Kaldale väljastamata koopiad 5. juuni 2009. a taotlustest. Kuna halduskohus jättis kaebuse väidetele Viru Vangla poolsele haldusmenetluse seaduse, avaliku teabe seaduse ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse rikkumise kohta hinnangu andmata, siis on kaebus jäetud halduskohtu poolt sisuliselt lahendamata.
- c)Asjassepuutumatu on halduskohtu viide Viru Vangla kodukorra p-le 20.3. Antud juhul esitas R. Kalda taotlused ning soovis nende registreerimist ja säilitamist ning hiljem soovis taotlustest koopiaid. Viru Vangla R. Kalda taotlusi nõuetekohaselt ei registreerinud ja taotlusi ei säilitanud ega väljastanud neist koopiaid. Märge vangla e-kontaktis ei asenda dokumendi nõuetekohast registreerimist, sest on mõeldud vanglasiseseks kasutamiseks, ei sisalda taotluses kirjeldatut ega oma õiguslikku tähendust. Registreeringu olemasolu e-kontaktis ei tähenda, et vangla võiks kinnipeetava taotluse jätta registreerimata ja selle hävitada. 2
- d)Halduskohus on jätnud tähelepanuta ja hinnangu andmata õiguskantsleri 29. septembri 2008. a ettepanekule nr 7-4/080705/0806709. 5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt ei registreeritud R. Kalda taotlusi silma- ja hambaarsti juurde pääsemiseks dokumendihaldusprogrammis ning ei säilitatud, kuna vangla registreeris taotlused arvutiprogrammis e-kontakt ning selles on salvestatud ka taotluste sisu. Vangla lähtus seda tehes eeldusest, et R. Kalda jaoks oli oluline saada arsti vastuvõtule, mitte taotluste registreerimine dokumendihaldusprogrammis ja nende säilitamine. Asjaolu, et R. Kalda esitas arsti vastuvõtule saamiseks kirjalikud taotlused, ei loo vanglale kohustust neid paberkandjal säilitada. Asjaolu, et taotluste registreerimine arvutiprogrammis e-kontakt R. Kaldat ei rahulda, ei tähenda, et vangla jättis midagi tegemata. R. Kalda viide õiguskantsleri 29. septembri 2008. a ettepanekule on asjakohatu, sest selles tehti ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks seoses asjaoluga, et vangla keeldus vastu võtmast kinnipeetava taotlust arsti juurde saamiseks, kuna see ei olnud esitatud vangla poolt koostatud blanketil. Käesoleval juhul on R. Kalda taotlused vastu võetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. R. Kalda apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on lõppkokkuvõttes õigesti R. Kalda apellatsioonkaebuse rahuldamata jätnud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Nähtuvalt R. Kalda kaebusest ja apellatsioonkaebusest on R. Kalda tuvastamisnõude eesmärgiks see, et tuvastataks tema 5. juunil 2009 hamba- ja silmaarsti vastuvõtule pääsemiseks esitatud avalduse registreerimata jätmise õigusvastasus. Samas ei ole vaidlust selle üle, et R. Kalda avaldust hamba- ja silmaarsti vastuvõtule pääsemiseks menetleti inspektor-kontaktisiku poolt koheselt samal päeval ning et R. Kalda registreeriti 5. juunil 2009 hamba- ja silmaarsti vastuvõtule elektroonilisel teel. Väljavõtted elektroonilisest andmebaasist, millest nähtub, et kaebaja registreeriti 5. juunil 2009 arstide vastuvõtule, väljastati ka kaebajale ning kaebaja seda ei eita. Sama kinnitavad vastustaja poolt esitatud tõendid (tl 32-35). Samuti on vastustaja kinnitanud, et arvutiprogrammis säilib kogu vajalik info. Seega on R. Kalda oma avalduses soovitud eesmärgi saavutanud ning ta soovib üksnes seda, et õigusvastaseks tunnistataks see, et tema avalduse registreerimisel ja säilitamisel ei järgitud R. Kalda arvates õigusaktide nõudeid. Ringkonnakohtu hinnangul puudub R. Kaldal põhjendatud huvi kaebuses näidatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine peab andma kaebajale reaalse eelise ehk õigusliku kasu ning aitama edaspidi kaebajat tema õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. mai 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-09, p 30). 8. R. Kalda on põhjendatud huvina väitnud kaebuses preventiivset eesmärki ning muuhulgas väitnud ka seda, et vaidlustatud toiming piirab kaebaja õigust esitada vajadusel oma taotlustest koopiaid, kui see peaks olema vajalik tema õiguste kaitsel. Ringkonnakohus mõistab R. Kalda põhjendatud huvina neist väidetest tulenevalt seda, et R. Kalda soovib tagada võimalust kasutada oma taotlust koos selle registreerimise märkega vaidluse korral tõendina. Ringkonnakohtu hinnangul saavutaks R. Kalda aga sama eesmärgi ka 3 arvutiprogrammi väljatrükkide abil, millest samuti nähtub kinnipeetava taotluse sisu ja selle põhjendused ning taotluse esitamise aeg (vt tl 33-34). R. Kalda on küll väitnud, et need väljavõtted ei omaks kohtus õiguslikku tähendust, kuid ei ole samas põhjendanud, miks ta sellisel seisukohal on. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks oleks nende väljatrükkide kasutamine tõenditena välistatud. Samuti ei vaidle R. Kalda vastu sellele, et nimetatud väljavõtted on R. Kaldale väljastatud. Seega ei saaks R. Kalda oma kaebuse rahuldamisest mingit õiguslikku eelist ega kasu oma õiguste edasisel kaitsmisel võrreldes selle olukorraga, milles ta on praegu. Neil põhjendustel tuleb R. Kalda tuvastamiskaebus jätta rahuldamata põhjendatud huvi puudumise tõttu ning kohus ei anna seetõttu hinnangut vaidlustatud toimingute õiguspärasusele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-10, p 10). 9. R. Kalda kohustamisnõuded jäävad rahuldamata tuvastamisnõudega samasugustel põhjustel, sest taotluste registreerimata jätmine kaebaja soovitud viisil ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja taotlused on registreeritud elektrooniliselt ning et ta on arstide vastuvõtule registreeritud. Kaebaja poolt viidatud haldusmenetluse seaduse ning teiste õigustloovate aktide sätetest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda nendest sätetest kinnipidamist olukorras, kus kaebaja taotlust on sisuliselt menetletud ning säilitatud on andmed taotluse esitamise kohta. Nende sätete eesmärk on eeskätt haldusorgani asjaajamise sisemise korra reguleerimine ning neist sätetest ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda välja kaitse-eesmärki kaebaja suhtes. Isikul on eeskätt põhiõigus sellele, et tema esitatud taotlusi sisuliselt menetletaks (põhiseaduse § 46) ning see õigus on kaebajale tagatud. Nagu eelnevalt mainitud, on käesoleval juhul tagatud ka võimalus taotluste esitamise fakti tõendamiseks tagantjärgi. Kuna vaidlustatud toimingud ei saa rikkuda R. Kalda õigusi, siis tuleb kaebus rahuldamata jätta ka kohustamisnõuete osas (HKMS § 7 lg 1, vt ka nt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-64-00, p 1). 10. Põhjendamatud on R. Kalda viited uurimispõhimõtte rikkumise kohta halduskohtu poolt. R. Kalda taotles halduskohtult, et asja materjalide juurde nõutaks välja tema teabenõue 5. juuni avalduste koopiate väljanõudmiseks ja Viru Vangla 15. juuli 2009. a vastus sellele teabenõudele. Samas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et selline teabenõue on esitatud ning et sellele on vastatud. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle kirjavahetuse sisu üle. Seega ei ole nende tõendite väljanõudmata jätmisega jäänud välja selgitamata asjas olulised asjaolud ning halduskohtule ei saa menetlusnormide rikkumist ette heita. Kuna neil põhjustel pole ka ringkonnakohtu hinnangul Viru Vangla 15. juuli 2009. a vastuse olemasolu asja materjalide hulgas vajalik, tagastab ringkonnakohus selle vastuse R. Kaldale. Samuti pole asjakohane etteheide R. Kalda vaide ja vaideotsuse väljanõudmata jätmise osas, kuna nimetatud dokumendid on haldusasja toimikus olemas (tl 20-20p, tl 22). R. Kalda poolt esitatud koopiad neist dokumentidest tuleb seetõttu samuti tagastada. 11. Nõustuda ei saa ka apellandi väitega, et halduskohus on asja lahendanud ebaõigesti seoses kaebaja registreerimisega arsti vastuvõtule elektrooniliselt arvutiprogrammi kaudu. Ehkki vaidluse ese on küsimus, kas kaebaja taotluste registreerimata jätmine kaebaja soovitud viisil on õiguspärane, on asja lahendamisel siiski oluline, et kaebaja registreeriti arsti vastuvõtule elektrooniliselt ning selle asjaolu arvesse võtmine ei ole kaebuse esemest kõrvalekaldumine. 4 12. Etteheide õiguskantsleri 29. septembri 2008. a kirja arvestamata jätmise kohta on samuti põhjendamatu. Õiguskantsleri arvamus ei ole käesoleval juhul tõendiks, kuna see ei puuduta käesoleva juhtumi faktilisi asjaolusid. Lisaks on selles kirjas õiguskantsleri poolt antud hinnang hoopis teistsugusele õiguslikule vaidlusele – kas vangla võib keelduda arsti vastuvõtule registreerimisest, kui see ei ole esitatud vangla poolt ettenähtud blanketil. 13. Ülejäänud apellatsioonkaebuse väited kajastavad apellandi hinnangut vaidlusaluste toimingute õigusvastasuse kohta. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata põhjendatud huvi ja õiguste rikkumise (st kaebeõiguse) puudumise tõttu, siis jäävad need väited tähelepanuta. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest oli apellant vabastatud. Apellandi esitatud täiendavad tõendid tagastatakse (vt otsuse p 10). Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene