3-09-2389/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2011, Tartu Haldusasja number 3-09-2389 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 29. aprilli 2009. a otsuse nr 6-20.1/6307-4 tühistamiseks, Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26. aprilli 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 26. aprilli 2010. a otsus. 3. Teha uus otsus, millega rahuldada Romeo Kalda kaebus osaliselt. Tühistada Viru Vangla 29. aprilli 2009. a otsus nr 6-20.1/6307-4. Kohustada Viru Vanglat Romeo Kalda 11. veebruari 2009. a taotlust sülearvuti, TV-kaardi, mälupulga ja printeri kambrisse lubamiseks uuesti läbi vaatama. 4. Jätta Romeo Kalda kaebus Viru Vangla poolt taotlusele vastamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamise osas rahuldamata. 5. Mõista vastustajalt apellandi kasuks välja menetluskulu summas 10,65 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-09-2389 1. Romeo Kalda esitas 11. veebruaril 2009 Viru Vangla direktorile taotluse, milles taotles luba kasutada kambris sülearvutit koos TV-kaardi ja mälupulgaga, printerit ning CDraadioamakki koos kõrvaklappidega. Viru Vangla direktori asetäitja R. Annusvere kirjutas taotlusele 19. veebruaril 2009 „Keeldun“ ja märkis, et keeldumise põhjused esitatakse eraldi. Viru Vangla 11. märtsi 2009. a teatisega nr 6-20.1/6307-1 teavitati R. Kaldat, et seoses vajadusega kontrollida kambrisse taotletud sülearvutit ja mälupulka, pikendati tema taotlusele vastamise tähtaega kahe kuuni. Ühtlasi paluti R. Kaldalt luba kontrollida sülearvutit ja mälupulka. R. Kalda nõustus 13. märtsi 2009. a kirjaga esemete kontrollimisega. Viru Vangla 9. aprilli 2009. a otsusega nr 6-20.1/6307-2 keelduti CD-raadioamaki kambris kasutamise loa andmisest ning kohustati R. Kaldat muuhulgas teatama, kas ta soovib haldusmenetluses sülearvuti, mälupulga ja TV-kaardi kontrollimiseks eksperdi kaasamist ja nõustub sellega kaasnevate kulude kandmisega. R. Kalda leidis 14. aprilli 2009. a vastuses muuhulgas, et vangla nõuded eksperdi kaasamiseks menetlusse ja eksperdi kulude kandmiseks nõusoleku andmiseks on alusetud ja põhjendamata ning ebaproportsionaalsed, kuna R. Kalda on oma 11. veebruari 2009. a taotluses toonud välja asjaolud, et tema arvuti, TV-kaart ja mälupulk on kontrollitud ja nendega ei ole võimalik infot edastada ja vastu võtta Justiitsministri 30. novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p 10 mõistes. Samuti märkis R. Kalda, et ta ei ole vastu eksperdi kaasamiseks vangla taotlusel ja et eksperdikulud peab hüvitama vangla. 2. Viru Vangla 29. aprilli 2009. a otsusega nr 6-20.1/6307-4 jäeti R. Kalda 11. veebruari 2009. a taotlus arvuti, TV-kaardi, mälupulga ja printeri kambrisse lubamiseks rahuldamata. Otsuse kohaselt ei tulene R. Kalda taotluses märgitud tõenditest, et kambrisse taotletud sülearvuti, TV-kaardi ja mälupulga puhul ei ole tegemist VSkE § 641 p-s 10 sätestatud esemetega, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta ning vanglal puudub veendumus, et taotletud esemete kasutamine kambris ei lähe vastuollu õiguskorra kaitsmise huvidega. R. Kalda esitas otsusele vaide, kuid Justiitsministeerium jättis vaide rahuldamata. 3. R. Kalda esitas 22. oktoobril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 29. aprilli 2009. a otsuse nr 6-20.1/6307-4 tühistamiseks, Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks R. Kalda taotluse uueks lahendamiseks ja Viru Vangla poolt R. Kalda taotluse tähtaegse lahendamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt puuduvad otsuses nr 620.1/6307-4 asjakohased kaalutlused ja see on motiveerimata. Vangla jättis ebaõigesti R. Kalda taotluse rahuldamata ja on põhjendanud keeldumist alusetult sellega, et taotletud esemed kuuluvad VSkE § 641 p-s 10 nimetatud keelatud esemete hulka. Samuti on vangla R. Kalda taotluse lahendamisega õigusvastaselt viivitanud. Vangla poolt taotluse lahendamise menetluse pikendamise tähtaja teated olid ebavajalikud ja nendega püüti õigustada taotluse lahendamisega venitamist. Tuvastamisnõude esitamise põhjendatud huviks märkis R. Kalda preventiivse eesmärgi ning soovi esitada vanglale kahju hüvitamise nõue. 4. Tartu Halduskohtu 26. aprilli 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole Viru Vangla rikkunud R. Kalda subjektiivseid õigusi. R. Kalda esitatud tõenditest ei tulene, et sülearvuti, TV-kaardi või mälupulga vahendusel ei ole 2 3-09-2389 võimalik infot edastada ja vastu võtta. Vangla tegi kõik endast oleneva, et rahuldada R. Kalda taotlus sülearvuti, TV-kaardi, mälupulga ja printeri kambrisse lubamiseks, kuid R. Kalda keeldus ekspertiisikulude kandmisest ega võimaldanud sellega vanglal taotlust lahendada. Käesoleval juhul oli tegemist R. Kalda poolt esitatud taotluse alusel algatatud haldusmenetlusega ja seega oli tal ka kohustus kanda elektriseadme kontrollimist teostanud eksperdi kulud. Vanglal ei ole kohustust kanda ebamõistlikke kulutusi kinnipeetavale soodustuse tegemiseks. R. Kalda taotlusele vastamise tähtaja pikendamine oli põhjendatud, sest vangla püüdis välja selgitada, kas taotletud esemete puhul ei ole tegemist keelatud esemetega VSkE § 641 p 10 mõistes. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1. a)Halduskohus rikkus uurimisprintsiipi ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, kui jättis R. Kalda poolt taotletud tõendid välja nõudmata ja hindamata ning ei ole R. Kalda tõendite kogumise ja hindamise taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud.
2. b)Halduskohtu seisukoht R. Kalda taotlusele vastamise tähtaegsuse osas ei ole piisavalt põhjendatud. Et vanglal puudus spetsialist, kes taotletud esemeid kontrolliks, siis oli vangla tegevus R. Kalda taotluse menetlemise tähtaja pikendamisel põhjendamatu ja suunatud taotluse lahendamisega venitamisele. R. Kalda taotluse tähtaegselt menetlemata jätmisega rikkus Viru Vangla põhiseaduse (PS) §-i 14, haldusmenetluse seaduse (HMS) §-e 5 ja 6 ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) §-i 6.
3. c)Ebaõiged on halduskohtu seisukohad, et R. Kalda keeldus asjasse eksperdi kaasamisest ning et R. Kaldal oli kohustus kanda elektriseadme kontrollimist teostanud eksperdi kulud. R. Kalda ei olnud eksperdi kaasamisele vastu ning eksperdi kulud pidi HMS § 39 lg 6 alusel kandma Viru Vangla kui ekspertiisi taotleja. R. Kalda oli teatanud vanglale, kus asuvad tõendid selle kohta, et vaidlusalused esemed ei kuulu VSkE § 641 p-s 10 nimetatud keelatud esemete hulka, kuid Viru Vangla jättis esitatud tõendid kontrollimata ja asus põhjendamatult nõudma eksperdi kaasamist.
4. d)Viru Vangla 29. aprilli 2009. a otsus nr 6-20.1/6307-4 ei ole õiguspärane, sest ei vasta HMS § 54-56 nõuetele. Vanglal puudus õigus taotletud esemete kambrisse mittelubamiseks. R. Kalda poolt viidatud kohtuotsustes on mitmeid kordi leitud, et kuni pole vastupidist tõendatud, ei saa R. Kalda kasutuses olevat arvutit pidada keelatud esemeks VSkE § 641 p-s 10 mõttes, samuti ei anna taotletud esemete kambrisse lubamisest keeldumiseks alust see, et vanglal puudub spetsialist, kes oleks võimeline arvutit kontrollima. Halduskohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei ole haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel lähtunud R. Kalda poolt viidatud Riigikohtu ja ringkonnakohtu praktikast. 6. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Viru Vangla nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist:
5. a)Viru Vangla on 29. aprilli 2009. a otsuse nr 6-20.1/6307-4 tegemisel arvestanud kõiki R. Kalda poolt viidatud tõendeid, mistõttu on R. Kalda seisukoht asjaolude välja selgitamata jätmise kohta alusetu. Ebaõige on R. Kalda väide, et Viru Vangla 29. aprilli 2009. a otsus nr 6-20.1/6307-4 ei vasta HMS § 54-56 nõuetele. Asjaolu, et R. Kalda ei nõustu haldusakti sisuga, ei tähenda, et selle koostamisel on rikutud haldusmenetluse seaduse nõudeid.
6. b)Viru Vangla pikendas R. Kalda taotlusele vastamise tähtaega õiguspäraselt. Vajadust välja selgitada, kas R. Kalda poolt taotletud esemete puhul võib tegemist olla vanglas keelatud 3 3-09-2389 esemetega, tuleb pidada keerukaks asjaoluks, mille korral on taotlusele vastamise tähtaja pikendamine põhjendatud.
7. c)R. Kalda väljendas 14. aprilli 2009. a vastuses vangla päringule sõnaselgelt seisukohta, et eksperdi kaasamiseks vajadus puudub ja tema poolt viidatud kohtulahenditega on tõendatud, et taotletud esemete puhul ei ole tegemist vanglas keelatud esemetega.
8. d)Ebaõige on R. Kalda seisukoht, et eksperdi kaasamise taotlejaks oli ja eksperdi kulud pidi tasuma vangla. Et taotluse vaba aja veetmise vahendite kambrisse lubamiseks esitas R. Kalda, oli tegemist tema poolt esitatud taotluse alusel algatatud haldusmenetlusega tema jaoks positiivse otsuse saamiseks ja seega pidi R. Kalda kandma elektriseadme üle kontrolli teostamiseks eksperdi kaasamise kulud. Vanglal ei ole kohustust kanda ebamõistlikke kulutusi tagamaks kinnipeetavale soodustava otsuse tegemine.
9. e)R. Kalda väited sülearvuti kasutamise lubamise kohta Tartu Vangla arvutiklassis on asjakohatud. Käesolevas asjas taotles R. Kalda sülearvuti lubamist kambrisse ning asjaolu, et Tartu Vanglas võimaldati R. Kaldal sülearvutit kasutada, ei tähenda õigust ega loo õigustatud ootust samalaadsele soodustusele Viru Vanglas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kaebus tuleb rahuldada osas, milles taotleti Viru Vangla 29. aprilli 2009. a otsuse, millega keelduti loa andmisest sülearvuti jt seadmete kasutamiseks, tühistamist ja taotleti asja uueks lahendamiseks kohustamist. Kaebus ei kuulu rahuldamisele osas, milles taotleti Viru Vangla toimingu, millega jäeti 11. veebruari 2009. a taotlusele tähtaegselt vastamata, õigusvastasuse tuvastamist. 8. Kaebaja soovis luba kasutada kambris sülearvutit, TV-kaarti, mälupulka ja printerit. VsKE 641 lg 1 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Sellest regulatsioonist tuleneb, et arvutid ei ole kinnipeetavale tingimusteta keelatud. Arvuti omamise keeld kehtib kinnipeetava suhtes üksnes juhul, kui sellise arvutiga on võimalik infot edastada ja vastu võtta. 9. Seega tuleb arvuti kasutamise loast keeldumisel eelnevalt tuvastada, et kinnipeetava arvutiga saab infot edastada või vastu võtta. Samas nähtub asja materjalidest, et vastustaja keeldus 29. aprillil 2009 loa andmisest eeskätt põhjendusel, et R. Kalda esitatud tõendid seadmete info edastamise võimatuse kohta ei ole piisavad, et Viru Vanglas puudub seadmete kontrollimiseks vastav spetsialist ja et selles osas oli vanglat abistamast keeldunud ka Registrite ja Infosüsteemide Keskus, ning et taotleja keeldus eksperdi kaasamise eest tasumast. 10. Ringkonnakohus ei saa nõustuda vastustaja seisukohaga tõendamiskoormise jaotuse kohta haldusmenetluses. Kõigepealt vajab rõhutamist asjaolu, et HMS §-st 6 tulenevalt kehtib haldusmenetluses uurimisprintsiip, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Uurimisprintsiipi ei muuda olematuks HMS § 38 lg 1 ja 3, mis annavad haldusorganile õiguse nõuda menetlusosaliselt nende käsutuses olevate vajalike tõendite ja andmete esitamist, ja panevad menetlusosalisele kohustuse selliseid tõendeid ja andmeid esitada. Käesoleval juhul on R. Kaldat kohustatud esitama tõendid selle kohta, et tema poolt 4 3-09-2389 kasutamiseks soovitud seadmetega ei ole võimalik infot edastada ja vastu võtta ning küsitud nõusolekut eksperdikulude kandmiseks (tl 26p). Vastustaja ei ole ära näidanud, millised täiendavad spetsiifilised andmed arvuti info edastamise ja vastuvõtmise võimaluste kohta pidid R. Kalda käsutuses olema. Seega ei saa R. Kaldale ette heita HMS § 38 lg-s 3 sätestatud kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmist ning puudus alus tema taotluse läbivaatamata jätmiseks. 11. Nõustuda ei saa ka seisukohaga, et taotlus kuulus lahendamata jätmisele seetõttu, et R. Kalda ei olnud nõus ekspertiisikulude kandmisega. HMS § 39 lg 6 kohaselt kannab eksperdi kaasamise kulud isik või haldusorgan, kelle taotlusel tunnistaja või ekspert kaasati. Nagu eelnevalt märgitud, on VsKE § 641 lg 1 p-st 10 ja uurimisprintsiibist haldusorganil kohustus kindlaks teha, kas taotleja arvutiga on võimalik infot edastada ja vastu võtta või mitte. Käesoleval juhul ei nähtu, et vastustaja oleks ise kindlaks teinud fakti, et taotletud seadmetega on info edastamine võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb VsKE § 641 lg 1 p-st 10, HMS §-st 6 ning HMS §-st 39 nende koostoimes, et kõigepealt peab taotlust lahendav haldusorgan ise kindlaks tegema, kas vaidlusaluse arvuti kaudu on info edastamine võimalik. Alles seejärel, kui haldusorgan selle tuvastab, ja isik sellega ei nõustu, on isikul võimalik taotleda enda kulul eksperdi kaasamist haldusmenetluses vastavalt HMS § 39 lg-le 6, kes looks täiendava tõendi haldusmenetluses, mille arvessevõtmist saab isik nõuda. 12. Keeldumist ei muuda õiguspäraseks ka vastustaja selgitused, et Viru Vangla koosseisus puudub spetsialist, kes saanuks kindlaks teha, kas kaebaja soovitud seadmete abil on võimalik infovahetus, ja et selles küsimuses abistamisest keeldus ka Registrite- ja Infosüsteemide Keskus. Riigi suutmatus tagada Viru Vanglas selle funktsioonide täitmiseks vajalikku kaadrit ei muuda vastustaja õigusvastast toimingut – asja lahendamiseks vajaliku asjaolu (kas R. Kalda poolt soovitud seadmed võimaldasid infovahetust või mitte) tuvastamata jätmist õiguspäraseks. Ka Riigikohus ei ole lugenud sarnases vaidluses, kus vangla põhjendas oma seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist kaadri- ja muude vahendite puudusega, vangla tegevust õiguspäraseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-73-06). 13. Kuna Viru Vangla ei ole tuvastanud R. Kalda taotluse lahendamiseks vajalikku asjaolu – kas soovitud arvutiga oli võimalik infot edastada ja vastu võtta või mitte – siis on Viru Vangla 29. aprilli 2009. a keeldumine arvuti jt seadmete kasutamiseks loa andmisest õigusvastane. 14. Lisaks on R. Kalda taotlenud seda, et tunnistataks õigusvastaseks viivitus R. Kalda 11. veebruari 2009. a taotluse lahendamisel. Selles osas kaebuse rahuldamiseks alust ei ole. R. Kaldale on 11. märtsil 2009 vastatud, et vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse §-le 6 pikendatakse seoses vajadusega kontrollida kaebaja poolt kambrisse taotletud sülearvutit ja mälupulka kuni kahe kuuni arvates taotluse registreerimisest. Ühtlasi paluti R. Kaldalt luba kontrollida sülearvutit ja mälupulka (tl 24). Seega järgis vastustaja taotlusele vastamise osas seaduses sätestatud tähtaja pikendamise võimalust. 9. aprillil 2009 andis vastustaja R. Kaldale võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks seoses arvuti infoedastamisvõimalustega, ning samuti seisukoha andmiseks eksperdi kaasamiseks ja kulude kandmiseks (tl 26-26p). Ehkki nimetatud menetlustoiming viis materiaalselt ebaõigele tulemusele, ei saa seda pidada õigusvastaseks menetlustoiminguks, sest see menetlustoiming oli kantud eesmärgist saada 5 3-09-2389 asja lahendamiseks vajalikku teavet. Lõplikult keelduti R. Kalda taotluse rahuldamisest 29. aprillil 2009 (tl 49). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kirjeldatud menetluses õigusvastast viivitust. Ka taotlusele vastamise tähtaja pikendamist ja R. Kaldale võimaluse andmist täiendavate tõendite andmiseks ei saa pidada õigusvastaseks. Menetlus ei olnud ebamõistlikult pikk ka kokkuvõttes. Asjaolu, et R. Kalda taotlusele elektriseadmete kasutamiseks oli juba 19. veebruaril 2009 kirjutatud peale „Keeldun.“ (tl 21), ei tähenda hilisemate menetlustoimingute õigusvastasust. See märge ei omanud regulatiivset jõudu. Lõplik keeldumine otsustati alles 29. aprillil 2009 ning seega omas regulatiivset mõju kaebaja suhtes alles see otsustus. Asjaolule, et Viru Vangla üritas enne 29. aprilli 2009 vajalikke tõendeid ise koguda, viitab veenvalt asjaolu, et 8. aprillil 2009 toimus meilivahetus Viru Vangla ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vahel arvuti kontrollimise võimalikkuse osas (tl 51). Seega üritas Viru Vangla enne 29. aprilli 2009 ise asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid tuvastada ning andis täiendava võimaluse R. Kaldale asjakohaste tõendite esitamiseks. Neil põhjustel ei saa R. Kalda taotluse lahendamise kestust pidada õigusvastaseks ja kaebus tuleb selles osas rahuldamata jätta. 15. Eeltoodust tulenevalt tuleb R. Kalda apellatsioonkaebus rahuldada. Halduskohtu otsus tühistatakse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab R. Kalda kaebuse tühistamisja kohustamisnõude osas. Ringkonnakohus tühistab Viru Vangla 29. aprill 2009. a otsuse nr 6-20.1/6307 ning teeb ettekirjutuse R. Kalda taotluse uueks lahendamiseks. Kuna kaebus rahuldatakse, ei käsitle ringkonnakohus otsuses apellandi kõiki väiteid. Menetlusega viivitamise õigusvastasuseks tunnistamise osas jääb R. Kalda kaebus rahuldamata. Kuna halduskohus ei ole selles osas kaebuse rahuldamata jätmist üldse motiveerinud, siis ei pea ringkonnakohus otstarbekaks halduskohtu otsust osaliselt tühistada, vaid tühistab halduskohtu otsuse täies ulatuses ja teeb uue otsuse, millega jätab selles osas kaebuse rahuldamata. 16. Kuna R. Kalda kaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb vastavalt HKMS § 92 lg-le 2 mõista kaebaja kasuks välja menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Ringkonnakohus hindab kaebuse rahuldatud osa – tühistamis- ja kohustamisnõude - tähendust kaebajale märksa olulisemaks, kui rahuldamata jääva tuvastamiskaebuse tähendust. Proportsionaalselt leiab ringkonnakohus, et kaebus rahuldatakse ca 2/3 osas. R. Kalda menetluskuludeks on kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 500 krooni. Halduskohtu menetluses ei esitanud R. Kalda taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik esitada apellatsioonimenetluses ka menetluslikke nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud (vrdl HKMS § 34 lg 3), ning seetõttu ei saa ringkonnakohus halduskohtus tasutud riigilõivu osas seisukohta võtta. Sama põhimõte tuleneb HKMS § 93 lg-st 1. Apellatsioonkaebuse esitamisel on R. Kalda eest tasutud riigilõivu 250 krooni. Sellest 2/3 moodustab 166,67 krooni ehk 10,65 eurot. See summa tuleb kaebaja kasuks välja mõista. Agu Timmi Maili Lokk 6 Einar Vene