KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2698 Haldusasi Vladimir Meshkovi kaebus Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni 12. oktoobri 2009. a otsuse nr 16781 tühistamiseks ja Virumaa Pensioniametile kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2009. a otsus Kohus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebused ja Vladimir Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vladimir Meshkov Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Pensioniamet Meshkovi Virumaa RESOLUTSIOON 1. Jätta Sotsiaalkindlustusameti ja V. Meshkovi apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2009. a otsus muutmata. 2. Jätta apellantide menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Virumaa Pensioniameti 12. oktoobri 2009. a otsusega nr 16781 jäeti rahuldamata Vladimir Meshkovi 26. märtsil 2009 esitatud avaldus rahvapensioni ümberarvestamiseks vandaduspensioniks. 3-09-2698 2. V. Meshkov esitas 19. novembril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Virumaa Pensioniameti pensioni ja toetuste osakonna pensionikomisjoni 12. oktoobri 2009. a otsuse nr 16781 tühistamiseks ja Virumaa Pensioniameti kaebajale vanaduspensioni määramise kohustamiseks alates selle määramise avalduse esitamisest. 3. Tartu Halduskohus rahuldas 28. detsembri 2009. a otsusega kaebuse ja tühistas Virumaa Pensioniameti 12. oktoobri 2009. a otsuse ning kohustas Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniametit Vladimir Meshkovi pensioni määramise avaldust uuesti läbi vaatama. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 4 lg 3 kohaselt juhul, kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks sellest seadusest erinevaid sätteid, kohaldada välislepingut. Seega kuulub V. Meshkovi pensioniõigusliku staaži määratlemisel kohaldamisele 16. oktoobril 2007 jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vaheline pensionilise kindlustamise alane koostöökokkulepe (Koostöökokkulepe). Koostöökokkuleppe art 4 kohaselt võetakse pensioniõiguse määramisel pensioniõigusliku staaži hulgas arvesse lisaks poolte territooriumil omandatud staažile ka pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise poole territooriumil. Koostöökokkuleppe ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjas märgitu kohaselt on Vene Föderatsioon ennast tunnustanud NSV Liidu õigusjärglasena, arvestab selle riigi territooriumil omandatud pensionistaažiga ning ka Eesti Vabariigile tuleneb Koostöökokkuleppest kohustus võtta pensioni määramisel arvesse endise NSV Liidu territooriumil kuni aastani 1991 omandatud pensioniõiguslik staaž. Virumaa Pensioniameti pensionikomisjon on põhjendamatult keeldunud arvestamast Valgevene NSV-s töötamist V. Meshkovi pensioni määramisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta V. Meshkovi kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)V. Meshkovil puudub tööstaaž Vene Föderatsiooni territooriumil, mistõttu on tema puhul täitmata Koostöökokkuleppe kohaldamise aluseks olev ühe poole territooriumilt teise poole territooriumile ümberasumise nõue, mistõttu V. Meshkovile Koostöökokkulepe ei laiene.
- b)Vene Föderatsioon tunnustab V. Meshkovi Valgevene NSV-s töötatud aega läbi 13. märtsil 1992 Venemaa ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) vahel sõlmitud pensionilise kindlustamise alase kokkuleppe (SRÜ pensionileping). Vene Föderatsiooni tööpensionide seadus ei sätesta, et Vene Föderatsioon tunnustab väljaspool Vene Föderatsiooni territooriumit toimunud NSV Liidus töötamise aega pensioniõigusliku staažina tulenevalt Vene Föderatsiooni siseriiklikust regulatsioonist. Asjaolu, et Venemaa maksab nendes riikides omandatud staaži eest pensioni vastavalt SRÜ pensionilepingule, ei seo Eesti Vabariiki Koostöökokkuleppe raames SRÜ pensionilepingu täitmise kohustusega. Vene Föderatsiooni poolt sõlmitud välisleping ei saa tuua kohustusi Eesti Vabariigile.
- c)Põhjendamatu on halduskohtu väide, et Vene Föderatsioon on ennast tunnustanud NSV Liidu õigusjärglasena ja sellest tuleneb Eesti Vabariigile Koostöökokkuleppest kohustus võtta pensioni määramisel arvesse endise NSV Liidu territooriumil kuni aastani 1991 omandatud pensioniõiguslik staaž. Vene Föderatsioon ei ole NSV Liidu õigusjärglane ja puuduvad vastupidist tõendavad dokumendid. Vene Föderatsioon nimetab end NSV Liidu poolt sõlmitud välislepingute osas riik-jätkajaks, mitte õigusjärglaseks.
- d)Koostöökokkuleppe ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjas on üheselt väljendatud mõte, et NSV Liidu periood arvatakse pensionistaaži hulka 2 3-09-2698 RPKS § 28 lg 4 alusel koosmõjus Koostöökokkuleppega ehk 15-aastase nõutava Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud pensionistaaži olemasolu korral. Seega tuleb V. Meshkovi pensioni määramisel Koostöökokkuleppe alusel arvestada pensioniõiguse tekkimisel lisaks Eestis omandatud pensioniõiguslikule staažile ka Vene Föderatsiooni poolt tunnustatud pensioniõiguslikku staaži ning riikliku vanaduspensioni määramiseks on nõutav vähemalt 15 aastase Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud pensionistaaži olemasolu, mis omakorda annab õiguse arvestada pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil. V. Meshkov on Vene Föderatsiooni kodanik ja Eestis omandatud pensionistaaži on tal 4 aastat 7 kuud ja 1 päev. Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud pensionistaaž tal puudub. Seega puudub V. Meshkovil Koostöökokkuleppe alusel vanaduspensioni määramiseks nõutav Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud 15-aastane pensionistaaž, mistõttu tema Valgevene NSV-s töötamise osas ei kuulu kohaldamisele RPKS § 28 lg 4.
- e)Koostöökokkuleppe preambula kohaselt lähtuvad pooled ühe poole kodanike võrdsusest teise poole kodanikega pensionilise kindlustamise alal, st et Koostöökokkuleppe pool lähtub põhimõttest kohelda teise poole kodanikke pensionilise kindlustamise alal võrdselt enda kodanikega. Seega on selgelt väljendatud seisukoht, et Koostöökokkulepe ei näe ette põhimõtet seada koostöökokkuleppe subjektid eelistatud olukorda võrreldes teiste sama poole siseriiklike õigusaktide alusel vanaduspensioni saavate isikutega. Halduskohtu tõlgenduse rakendamisel tekiks olukord, kus Eesti Vabariigis elavaid ja riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni taotlevaid/saavaid isikuid koheldakse alusetult erinevalt. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kodanikele arvestatakse pensioni määramiseks nõutava 15-aastase pensionistaaži hulka tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumidel, mis ei kuulu praegu Vene Föderatsiooni koosseisu. Samas ülejäänud isikutel – Läti, Leedu, Ukraina kodanikud, kodakondsuseta isikud jt, kes elavad alaliselt või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis – arvestatakse tegevuse aeg endisel NSV Liidu territooriumil pensionistaaži hulka ainult tingimusel, kui neil on omandatud 15-aastane pensionistaaž Eestis. 5. V. Meshkov vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu järgmiste põhjendustega:
- a)Sotsiaalkindlustusameti Koostöökokkuleppe tõlgendus on ebaloogiline ja suunatud pensioni määramisega viivitamisele.
- b)Ekslik on Sotsiaalkindlustusameti väide, et Koostöökokkulepe on kohaldatav ainult poolte kodanikele, kes on ühe poole territooriumilt ümber asunud teise poole territooriumile. Vastavalt Koostöökokkuleppe art-le 1 laieneb lepe poolte kodanikele ja nende perekondadele. V. Meshkov on Venemaa kodanik ja seega Koostöökokkuleppe subjekt.
- c)Ekslik on Sotsiaalkindlustusameti väide, et Vene Föderatsioon ei tunnusta Valgevene NSV-s töötamist pensionistaažina tulenevalt oma siseriiklikust seadusandlusest, vaid arvab selle pensioniõigusliku staaži hulka tulenevalt välislepingust. Vene Föderatsioon tunnustab kogu NSV Liidus töötamise aega pensioniõigusliku staažina tulenevalt sellest, et Vene Föderatsioon on NSV Liidu riik-jätkaja.
- d)Ebaõige on Sotsiaalkindlustusameti väide, et pensioni määramise tingimused määrab antud juhul siseriiklik õigus ja selle määramiseks on vajalik 15-aastane pensionistaaž Eestis ja/või Vene Föderatsioonis. Koostöökokkuleppe artiklitest 1 ja 6 ei järeldu, et Koostöökokkulepe jätab vanaduspensioni saamise tingimused täiel määral pensionit maksva lepingupoole siseriikliku õiguse määrata. Taolise tõlgenduse korral muutuksid Koostöökokkuleppe ülejäänud sätted mõttetuks, kuna iga riik otsustab pensionide maksmise alused ja korra nii või teisiti oma siseriikliku õiguse alusel ja selle kinnitamiseks poleks vaja sõlmida rahvusvahelist lepingut. Koostöökokkuleppe art 4 on erinorm Koostöökokkuleppe artiklite 1 ja 6 suhtes, millega kooskõlas kohustuvad Koostöökokkuleppe pooled tunnistama kogu pensioniõiguslikku staaži, mida tunnustatakse ühe või teise poole territooriumil. Et Valgevene 3 3-09-2698 NSV-s töötamine võetakse Vene Föderatsiooni poolt pensioniõigusliku staaži hulka, siis peab Eesti samuti tunnistama Valgevene NSV-s töötamist pensioniõigusliku staažina. Vastasel juhul rikutakse põhiseaduse § 123 lg-t 2 ja RPKS § 4 lg-t 3. Asjakohatud on SKA apellatsioonkaebuses toodud väited kodanike ebavõrdsest kohtlemisest. Kui Koostöökokkulepe ei ole õiglane teiste riikide kodanike suhtes, ei tähenda see, et selline ebaõiglus tuleb laiendada ka Vene Föderatsiooni kodanikele. 6. V. Meshkovi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2009. a otsus osas, milles kaebust ei rahuldatud ning teha Virumaa Pensioniametile ettekirjutus, millega kohustada teda apellandile vanaduspensioni määramiseks alates sellekohase avalduse esitamisest. 7. Sotsiaalkindlustusameti kirjalikus vastuses V. Meshkovi apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuses nõustutakse halduskohtu seisukohtadega kaebuse osalise rahuldamata jätmise osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebuse (osa I) ning seejärel V. Meshkovi apellatsioonkaebuse (osa II). I 9. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti seisukohaga, et kuna V. Meshkovil puudub tööstaaž Vene Föderatsiooni territooriumil, on tema puhul täitmata Koostöökokkuleppe kohaldamise eelduseks olev ühe poole territooriumilt teise poole territooriumile ümberasumise nõue, mistõttu talle Koostöökokkulepe ei laiene. Koostöökokkuleppe preambulast tuleneb, et lepe on sõlmitud lähtudes ühe lepingupoole võrdsusest teise lepingupoole kodanikega pensionilise kindlustamise alal. Poolte kodanikele viitab ka Koostöökokkuleppe art 1, mõistet kodanik kasutatakse ka artiklites 2, 6 ja 12. Seega kohaldub kokkulepe poolte kodanikele, kes elavad mitte oma kodakondsusjärgse riigi territooriumil, vaid teise lepingupoole territooriumil. Erinevalt Sotsiaalkindlustusametist leiab ringkonnakohus, et samasugusele seisukohale asus ka Riigikohtu halduskolleegium 18. märtsi 2009. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-4-09 (p 11). Koostöökokkuleppe art 6 ja 7 reguleerivad üksnes pensioni suuruse arvutamist ja maksmist isiku ümberasumise korral ühe lepingupoole territooriumilt teise territooriumile ning neist artiklitest ei saa teha järeldust, et Koostöökokkuleppe eelduseks oleks ümberasumisele eelnev töötamine teise lepingupoole territooriumil. 10. Ka ülejäänud osas on käesolev haldusasi sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi poolt lahendatud haldusasjaga nr 3-3-1-4-09. Selles haldusasjas oli keeldutud vanaduspensioni määramisest isikule, kes oli põhiosa oma tööstaažist omandanud Kasahhi NSV-s ja kellel oli lisaks tööstaaži Vene Föderatsioonis pisut üle kolme aasta ning kes ei olnud Eestis tööstaaži üldse omandanud. Käesoleval juhul puudub V. Meshkovil küll tööstaaž Vene Föderatsiooni territooriumil, kuid tal on Vene Föderatsiooni poolt tunnustatavat tööstaaži endises Valgevene NSV-s 1. juunist 12. augustini 1960, 19. augustist 1960 kuni 8. märtsini 1961, 20, märtsist 1961 kuni 24. aprillini 1962, 7. maist 1962 kuni 30. augustini 1962, 8. juunist 1967 kuni 24. 4 3-09-2698 aprillini 1969 ja 2. veebruarist 1970 kuni 5. veebruarini 1970. Tööstaaži Eestis on tal 4 aastat 7 kuud ja 1 päev (tl 4). 11. Viidatud haldusasjas nr 3-3-1-4-09 nõustus Riigikohus halduskohtu ja ringkonnakohtuga selles, et pensioni määramisest keeldumine oli õigusvastane. Riigikohus leidis, et kohaldamisele kuulub Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahel sõlmitud Koostöökokkulepe art 4, mis näeb ette, et pensioniõiguse määramisel, sh pensionideks soodustustingimustel ja väljateenitud aastate eest, võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise Poole territooriumil. Riigikohus leidis selle sätte tõlgendamisel, et arvestada tuleb mitte ainult lepingupoole enda poolt tunnustatavat staaži, vaid ka vastastikku teise poole tunnustatavat staaži. Riigikohus põhjendas seda seisukohta otsuse p-s 15 järgnevalt: „Samas ilmneb Koostöökokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjast, et Vene Föderatsioon on ennast tunnustanud NSV Liidu õigusjärglasena. Sellest tulenevalt tunnustas ta ka kuni kokkuleppe ratifitseerimiseni ühepoolselt pensionistaaži, mis oli omandatud endise Eesti NSV territooriumil kuni 1991. aastani. Veel märgitakse seletuskirjas, et Eesti Vabariik võtab endale kokkuleppega kohustuse arvestada pensioni määramisel staaži endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aastani. Koostöökokkuleppe art 9 ja Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe (25.06.1993) muutmise protokolli art 3 sätestavad: "Koostöökokkuleppe rakendamisega seotud küsimuste lahendamiseks sõlmivad poolte pädevad keskasutused rakendusleppe. Rakendusleppes lahendamata küsimused lahendavad pooled läbirääkimiste teel." Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe rakenduslepe Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi vahel näeb art 3 lg-s 2 ette: "Poolte pädevad asutused tõendavad järelepärimiste alusel poolte territooriumil täitunud tööstaaži pikkust ning kummagi poole territooriumil tunnustatud tööstaaži pikkust." Kassaatori arvates on rakenduslepe vaid korralduslikke küsimusi sätestav akt, mida ei saa välislepingu tõlgendamisel esmatähtsaks pidada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et see säte kinnitab arusaama, et Koostöökokkuleppe poolte tahe on arvestada ka vastastikku teise poole tunnustatavat staaži.“ 12. Tsiteeritud seisukohas on seega Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et Koostöökokkuleppe järgi tuleb arvesse võtta ka staaži, mida teise Koostöökokkuleppe pool tunnustab. Vaidlust ei ole selles, et Vene Föderatsioon tunnustab V. Meshkovi tööstaaži Valgevene NSV-s (tl 4). Tulenevalt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohast on ka ringkonnakohus seisukohal, et V. Meshkovi poolt omandatud tööstaaži tuleb talle pensioni määramisel arvesse võtta. 5 3-09-2698 13. Ringkonnakohus möönab, et Koostöökokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjast on võimalik aru saada erinevalt ning et selle erinevad lõigud ei ole päris ühtemoodi mõistetavad. Samas ei pea ringkonnakohus võimalikuks asuda käesoleva asja lahendamisel Riigikohtu halduskolleegiumist erinevale seisukohale. Riigikohus on andnud Koostöökokkuleppe artiklile 4 selge tõlgenduse ning käesolevas haldusasjas ei esine selliseid uusi asjaolusid, mis võimaldaksid sellest kõrvale kalduda. 14. Samuti on Sotsiaalkindlustusamet oma apellatsioonkaebuses välja toonud selle, et Vene Föderatsioon ei tunnusta väljaspool Vene Föderatsiooni territooriumit NSVL-i alal töötamist mitte siseriikliku regulatsiooni alusel, vaid 13. märtsil 1992 Venemaa ja SRÜ vahel sõlmitud SRÜ pensionilepingu alusel. Lisaks leitakse, et halduskohtu tõlgenduse korral tekiks isikute ebavõrdne kohtlemine. Ringkonnakohus osundab, et samasugused väited on Sotsiaalkindlustusamet esitanud ka kassatsioonkaebuses, mis esitati ülalviidatud Riigikohtu poolt lahendatud haldusasjas nr 3-31-4-09. Neist väidetest hoolimata asus Riigikohtu halduskolleegium Sotsiaalkindlustusametist erinevale seisukohale. Ka ringkonnakohus ei pea võimalikuks neist väidetest tulenevalt Sotsiaalkindlustusameti seisukohtadega nõustuda. Ringkonnakohus märgib vaid, et Sotsiaalkindlustusamet ei ole viidanud, millisest normist või Koostöökokkuleppe selgesõnalisest sättest tulenevalt on ta seisukohal, et Eesti peab arvestama üksnes seda staaži, mida Venemaa tunnustab oma siseriikliku õiguse alusel ning arvestama ei pea staaži, mida Venemaa tunnustab enda poolt sõlmitud välislepingu alusel. Ringkonnakohus sellist selgesõnalist reservatsiooni sätestavat normi ei näe. Samuti ei leia ringkonnakohus, et Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus tuleks rahuldada väidetud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu. Isikute erinevaks kohtlemiseks on olemas õiguslik alus – Koostöökokkulepe. Samuti ei ole väide, et sarnast välislepingut ei ole sõlmitud teiste riikidega ja mille tõttu on neis riikides staaži omandanud isikud halvemas olukorras kui Koostöökokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvad isikud, aluseks Koostöölepinguga hõlmatud isikutelt Koostöölepingust tuleneva soodustuse äravõtmiseks. 15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebuse rahuldamata. II 16. V. Meshkovi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebust ei olnud rahuldatud ning teha Virumaa Pensioniametile ettekirjutus, millega kohustada teda apellandile vanaduspensioni määramiseks alates sellekohase avalduse esitamisest. V. Meshkovi apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Asja materjalidest ei ilmne, kas V. Meshkovi poolt omandatud tööstaaž on nõuetekohaselt tõendatud. Pensioniameti vaidlustatud otsuses on loetletud üksnes ajavahemikud, millises ulatuses tunnustab Vene Föderatsioon V. Meshkovi tööstaaži ning samuti nenditud, et toimikus olevate dokumentide alusel on V. Meshkovil Eesti tööstaaži 4 aastat 7 kuud ja 1 päev. Sellises olukorras ei ole haldusorgani diskretsioon redutseerunud nullini, mistõttu kohus ei saa teha otsustust haldusorgani eest. Ebaselge on, kas staaž on tõendatud nõuetekohaselt ning kas enne pensioni ümberarvestamisest keeldumist on vastustaja lahendanud kõik muud pensioni määramisel tähtsust omavad küsimused. 6 3-09-2698 17. Seega on halduskohus õigesti kohustanud vastustajat pensioni määramise avalduse uueks läbivaatamiseks. V. Meshkovi apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata. Maili Lokk Agu Timmi 7 Einar Vene