KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-498 Haldusasi

) ega ka üheski teises õigusaktis ei ole sätestatud kinnipeetava subjektiivset õigust saada endale uuringuid või ravi vastavalt kinnipeetava enda soovidele, uuringute läbiviimise ja eriarstiabi osutaja juurde saatmise vajaduse otsustab arst. Meditsiinilise õiendi kohaselt on T. Lundenil 2003 aastal psühhiaatri poolt diagnoositud hüpohondriline neuroos. Sama haigus on diagnoositud psühhiaatri poolt ka käesoleva aasta septembrikuus. Hüpohondria on psüühikahäire, mis on tingitud kindlast veendumusest, et esineb mingi kehaline haigus, millega võivad kaasneda ka psüühiliselt tekitatud haiguse sümptomid ehk enesele väljamõeldud tervisehäired. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. T. Lunden esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub võimaldada talle pulmonoloogi vastuvõttu. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole õigusaktides küll kirjas, et kinnipeetaval on õigus eriarsti juures käia aga samas pole ka kirjas, et kinnipeetaval sellist õigust ei ole. Kaebaja on esitanud Tartu Vangla
2. juuni
3. a „Vastuse pöördumisele“ nr V1-3144, millega kaebaja on lubatud pulmonoloogi konsultatsioonile
4. juulil 2007, kuid pulmonoloogi konsultatsioonile kaebaja siis ei saanud. Kaebajal on bronhiaalastma tunnused ja üldarst ei ole seda pädev avastama ja ravima, kuna selle haiguse varajaseks avastamiseks, mil seda on võimalik edukalt ravida, on vajalikud spetsiaalsed teadmised. Kaebaja ei olnud haldusasja lahendamisel võrdses seisus vanglaga, sest talle ei võimaldatud esindajaks advokaati ning kohtusse ei kutsutud pulmonoloogi, kes oleks võinud tema huvide eest seista. Tartu Vanglat aga esindasid kohtus nii üldarst kui jurist.
5. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt on halduskohus vaidlustatud otsuses õigesti kohaldanud nii materiaalkui menetlusõiguse norme ning tõendeid õigesti hinnanud. Kohtumenetluse käigus on tõendatud, et T. Lundenile on osutatud piisavalt temale vajalikku arstabi, tehtud on vajalikud uuringud nii Tartu Vanglas kui ka Tallinna Vangla Tervishoiuosakonnas. Teostatud uuringute analüüside tulemuste põhjal puudub näidustus T. Lundeni suunamiseks pulmonoloogi vastuvõtule. Vangistusseaduses ega ka üheski teises õigusaktis ei ole sätestatud kinnipeetava subjektiivset õigust nõuda endale uuringuid või ravi vastavalt kinnipeetava enda soovile.

§ 52

lg 2 kohaselt on vanglal kohustus jälgida kinnipeetavate terviseseisundit, ravida neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunata ravile asjakohase eriarstiabi 2 osutaja juurde. T. Lundenil ei ole avastatud ühtegi sellist meditsiinilist näidustust, mis tingiks eriarstiabi vajaduse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et T. Lundeni apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. T. Lundeni kaebuse eesmärgiks on see, et tema suhtes viidaks läbi tervisekontroll pulmonoloogi poolt.

§ 53

lg 2 sätestab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.

§ 52

lg 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Ringkonnakohus on seisukohal, et ehkki nimetatud sätted reguleerivad eeskätt meditsiinilise raviga seonduvat, on need kohaldatavad ka meditsiiniliste uuringute suhtes. Neist sätetest tuleneb, et kinnipeetaval ei ole õigust nõuda enda suhtes meditsiiniliste uuringute läbiviimist vastavalt enda soovile ja äranägemisele. Kinnipeetava suhtes meditsiinilise ravi ja uuringute läbiviimise vajaduse otsustab arst, kui kinnipeetaval esinevad selleks vajalikud näidustused. Seega oleks T. Lundeni õigusi rikutud ja kaebus kuuluks rahuldamisele üksnes juhul, kui ilmneks, et T. Lundeni suhtes ei teostatud vangistusseaduse eeltoodud sätetest tulenevat tervisealast järelevalvet või et tuvastati näidustused eriarsti kontrollile saatmiseks, kuid eriarsti juurde teda sellest hoolimata ei saadetud.

1. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et niisuguseid asjaolusid ei ole võimalik haldusasja materjalide põhjal tuvastada.
2. T. Lundeni meditsiinilise kaardist (tl 25-137) nähtuvalt on ta alates
3. aastast pöördunud arstide poole korduvalt. Sealjuures on korduvalt kontrollitud ka tema kaebusi kopsu- ja hingamisteede haigustega seonduvalt, kuid tema kahtlustused võimaliku kopsuhaigusega seoses ei ole leidnud kinnitamist ning põhjusi eriarsti juurde saatmiseks ei ole tuvastatud (vt nt tl 111-112, 124, 129-130, 137). Kaebajat on korduvalt kontrollitud röntgeni ning muude meditsiiniliste seadmete abil (tl 4, 11, 13). Halduskohtu istungil on Tartu Vangla spetsialistüldarst kinnitanud, et kaebuse esitajal ei ole kopsuhaigusele viitavaid sümptomeid (tl 146). Seega on T. Lundeni tervislikku seisundit pidevalt tema kaebuste alusel kontrollitud ning vastustaja on seega

§ 52lg-s 2 sätestatud kontrolli- ja ravikohustuse täitnud.

Näidustusi kaebaja pulmonoloogi kontrollile saatmiseks leitud ei ole. Seega ei ole T. Lundeni õigusi rikutud ning kaebus rahuldamisele ei kuulu.

1. Seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega, kus vaidlustatakse arstide pädevus ja seisukohad, märgib ringkonnakohus, et halduskohtu pädevuses ei ole tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe ja reguleeritud võlaõigusseaduse §-des 758-773, mistõttu ei allu selle raames toimuv halduskohtulikule kontrollile (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. aprilli
3. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-1609). Kuna võlaõiguslike, st eraõiguslike vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ei saa halduskohus kontrollida arstide otsustuste sisulist õigsust. 3
4. Halduskohus on põhjendatult osundanud asjaolule, et T. Lundenil on korduvalt diagnoositud hüpohondria (tl 13, 148).
5. Vastuseks T. Lundeni apellatsioonkaebuse väitele, et kuigi õigusaktides pole kirjas kinnipeetava õigust eriarsti vastuvõtule saada, ei ole seal kirjas ka seda, et kinnipeetavatel sellist õigust pole, märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohtusse esitatud kohustamiskaebus kuulub rahuldamisele üksnes juhul, kui haldusorgani keeldumine toimingu sooritamisest rikub kaebajale kuuluvat ja kehtivast õigusest tulenevat subjektiivset õigust. Kuna õigusaktidest ei tulene, et kinnipeetavatel oleks õigus nõuda enda suhtes tervisekontrolli läbiviimist vastavalt oma soovidele, siis kaebajal sellist subjektiivset nõudeõigust tervisekontrolli läbiviimiseks ei ole. Seetõttu ei kuulu ka tema kaebus rahuldamisele.
6. Asjaolu, et
7. juulil 2007 algselt toimuma pidanud pulmonoloogi konsultatsiooni ei toimunud, ei tähenda, et kaebajal oleks õigus nõuda pulmonoloogi konsultatsiooni käesoleva kohtuvaidluse raames. Pulmonoloogi konsultatsiooni asemel viibis T. Lunden
8. juulist kuni
9. juulini 2007 ravil Tallinna Vangla haiglas, kus kontrolliti tema kaebusi ning leiti, et kopsupatoloogiat käesoleval ajal ei esine (tl 137). Seega leiti täiendaval kontrollil, et vajadus pulmonoloogi vastuvõtuks siiski puudus.
10. See, et haldusasja lahendamisel ei võimaldatud T. Lundenile riigi õigusabi ja kohtusse ei kutsutud pulmonoloogi, ei võinud ringkonnakohtu hinnangul halduskohut viia vale otsuse tegemiseni. T. Lundeni seisukohad ja väited on kohtutele olnud arusaadavad.
11. T. Lundeni apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vaidlustatud halduskohtu otsus muutmata. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene