KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2009, Tartu 3-10-100 Haldusasja number Haldusasi Johannes Raidla kaebus AS Ühisteenused 2. novembri 2009. a viivistasu otsuse nr TA-068371 ja Tartu Linnavalitsuse 1. detsembri 2009. a korralduse nr 987 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS-i Ühisteenused apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 22. september 2010 Kaebaja Johannes Raidla Vastustajad AS Ühisteenused, esindaja Siim Avi ja Tartu Linnavalitsus, esindaja Kaidi Tarros Menetlusosalised ja Tartu Linnavalitsuse RESOLUTSIOON 1. Jätta AS-i Ühisteenused ja Tartu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2010. a otsus muutmata. 2. Jätta apellantide riigilõivud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 11. novembrini 2010. 1. AS Ühisteenused 2. novembri 2009. a viivistasu otsusega nr TA-068371 määrati Johannes Raidlale parkimistasu maksmata jätmise tõttu viivistasu summas 480 kr. Viivistasu otsuse kohaselt parkis sõiduauto Opel riikliku reg nr-ga XXX 2. novembril 2009 kell 16.46 VäikeTuru 2 Sadamaturu parklas parkimistasu maksmata (mitte üheselt mõistetav parkimisaja algus). J. Raidla esitas 5. novembril 2009 Tartu Linnavalitsusele viivistasu otsuse peale vaide. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 1. detsembri 2009. a korraldusega nr 987 jäeti vaie rahuldamata. 3-10-100 2. J. Raidla esitas 13. jaanuaril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus AS Ühisteenused 2. novembri 2009. a viivistasu otsus nr TA-068371 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 1. detsembri 2009. a korraldus nr 987 tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli parkimisaja algus märgitud nõuetekohaselt ning J. Raidlal polnud kohustust parkimise eest maksta, mistõttu on viivistasu nõudmine ebaõiglane ja ebaseaduslik. 3. Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2010. a otsusega rahuldati kaebus ning tühistati AS Ühisteenused 2. novembri 2009. a viivistasu otsus nr TA-068371 ja Tartu Linnavalitsuse linnamjanduse osakonna 1. detsembri 2009. a korraldus nr 987. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võib J. Raidla poolt fikseeritud parkimise algusajaks lugeda kell 16.30 vaatamata sellele, et kellaosutid ei olnud fikseeritud täpselt mehhaanilise kella tööpõhimõtte järgi. Kui tekib kahtlus asja kahtepidi tõlgendamisel (antud juhul kellaosutite asetuse tõlgendus), tuleb asjaolud hea halduse tavast tuleneva põhimõtte kohaselt tõlgendada kodaniku kasuks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. AS Ühisteenused ja Tartu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja jätta J. Raidla kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kuigi kellaosutid ei olnud fikseeritud mehhaanilise kella tööpõhimõtte täpsusega, võib kaebaja poolt fikseeritud parkimise algusajaks lugeda 16.30. Osutitega parkimiskella abil parkimisaja alguse fikseerimisel tuleb lähtuda mehhaanilise kella tööpõhimõtetest ning kella osutite tavapärasest asetusest kellal. Antud juhul ei saanud parkimiskella väikese osuti asend suure osuti suhtes üheselt mõistetavalt tähistada kellaaega 16.30. Vaidluse all oleva parkimiskella näidu puhul on ilmne, et parkimiskell ei kajasta parkimise algusaega täpselt mehaanilise kella seierite omavahelist suhet kajastades, kuna selline osutite omavaheline asend pole tavalise kella puhul võimalik.
- b)Tartu Halduskohus on vääralt sisustanud liiklusseaduse (LS) § 501 lg-t 4 ja Tartu Linnavolikogu 7. detsembri 2006. a määruse nr 47 "Parkimistasu" § 5 lg-t 4. Käesoleval juhul oli sõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskella uurides selgelt tuvastatav, et parkimiskellal märgitud kellaaeg ei olnud fikseeritud vastavalt LS § 501 lg 4 teises lauses ja määruse nr 47 § 5 lg-s 4 sätestatud nõuetele, mille tulemusena tekkis parkimistasu maksmise kohustus koheselt parkimise alustamise hetkest. 5. J. Raidla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandid on segi ajanud mehaanilise kella töötamise ja kellaaja lugemise põhimõtted. Parkimiskellal oli kellaaeg märgitud arusaadavalt ning hoolika lugemisega oli võimalik tuvastada parkimisaja alguseks 16.30. Foto parkimiskellast on tehtud nurga alt ja näitab osutite asetust moonutatult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on lõppkokkuvõttes jõudnud õigele lahendusele. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 7. Parkimise algusaja tähistamist ja parkimisnõuete rikkumise puhul viivistasu määramist reguleeritakse liiklusseadusega ning käesoleval juhul, kuna parkimine leidis aset Tartu linnas, ka Tartu Linnavolikogu 7. detsembri 2006. a määrusega nr 47 „Parkimistasu“. LS § 501 lg 4 sätestab: „Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või 2 3-10-100 parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.“ Tartu Linnavolikogu määruse nr 47 § 5 lg 4 sätestab: „Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Kirjalik teade või parkimiskell peab olema paigaldatud sõiduki sisse esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt oleks võimalik tuvastada teate sisu või parkimiskella näit. Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise algusaega nõuetekohaselt teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest.“ 8. Neist sätetest tulenevalt peab isik, kes soovib ettenähtud ulatuses kasutada tasuta parkimisõigust, määrama kirjaliku teate või parkimiskella abil loetavalt ja arusaadavalt kindlaks oma parkimise algusaja ning selle nähtavaks tegema. Sellest regulatsioonist ei tulene kohustust paigutada parkimiskella osuteid täpselt mehaanilise kella tööpõhimõtet arvestades, kuid samas tuleb arvestada, et parkimiskell ise kajastab mehaanilise kella tööpõhimõtet ning sellega fikseeritud parkimise algusaja kindlaksmääramisel lähtub keskmine, mõistlikult käituv inimene samuti eeldusest, et parkimiskell kajastab parkimise algusaega ligilähedaselt samasuguse seierite asetusega nagu teeks seda mehaaniline kell. 9. Käesoleval juhul nõustub ringkonnakohus, et J. Raidla ei olnud kajastanud parkimisaja algust 16.30 parkimiskellal selliselt, nagu nähtuks see aeg mehaanilisel kellal. Mehaaniline kell näitaks seda aega üldteadaolevalt selliselt, et suur seier asetseks numbril 6 ja väike seier numbrite 4 ja 5 vahepeal, nende keskel ja kummastki numbrist võrdsel kaugusel. Nähtuvalt parkimiskella fotost (tl 53) oli J. Raidla parkimiskellal asetatud suur seier küll numbrile 6, kuid väike seier ei ole 4 ja 5 vahepeal, nende keskel, vaid praktiliselt numbri 5 peal, jäädes sellest vaid veidi numbri 4 suunas (tl 53). Kuna päriselus mehaanilisel kellal sellist seierite asetust kunagi ei esine, siis nõustub ringkonnakohus apellantidega selles, et kellaaeg oli tähistatud esmapilgul üheselt mittemõistetavalt. Sellisel juhul on ilmne, et vähemalt üks seieritest on ebatäpses asendis. Eeldades seieri asukoha veaks siiski mõistliku eksimispiiri (mõned minutivahed), saab järeldada, et mõnevõrra on eksitud väikse seieri (tunniosuti) asetusega. Eeldades, et eksitud on vaid väikse seieri asetusega mingis mõistlikus ulatuses, saaks järeldada, et kellaajana oli mõeldud kas kellaaega 16.30 või kellaaega 17.30, kuna enam-vähem tegeliku kella osutite asendile vastava osutite asendi sellise kellaaja puhul saavutanuks parkimiskell siis, kui nihutada väikest seierit ühepalju ükskõik kummas suunas. See tähendab, et enam-vähem korrektsest osutite asetusest jääks nii kellaaja 16.30 kui 17.30 puhul puudu praktiliselt ühepalju maad. 10. Samas tuleb arvestada seda, et vea võimalust arvestades alternatiivselt loetav kellaaeg 17.30 oli parkimiskella paigutamise hetkel tulevikus saabuv kellaaeg. Ka parkimiskella kontrollimise hetkel kell 16.45 (vt tl 53) ei olnud see kellaaeg veel saabunud. Ringkonnakohtu arvates on ebamõistlik eeldada, et inimene märgib parkimiskellale tulevikus saabuva kellaaja, kuna õigusaktidest tulenevalt tuleb tähistada just parkimise algusaeg. Isegi asjaolu, et seda on vastustajate väitel aeg-ajalt juhtunud, ei anna alust tõlgendada isiku käitumist kahtluse korral sellisel viisil ebamõistlikuna. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuna vea eelduse korral parkimiskellalt alternatiivselt loetav kellaaeg oli käesoleval juhul parkimiskella kontrollimise 3 3-10-100 hetkel veel saabumata, saanuks kella kontrollija ühe võimaliku kellaaja - 17.30 - seega hõlpsalt välistada. Tänu sellele asjaolule ei saa ringkonnakohtu arvates parkimiskella näitu pidada selle kontrollimise hetkel üheselt mittemõistetavaks. Allesjääv kellaaeg, mida võidi parkimiskellal kajastada ja mida tegelikult sellel üritatigi kajastada, oli möödunud kontrollimise hetkel alles 15 minuti eest. 11. Ringkonnakohus möönab, et väga täpse vaatluse korral saab käesoleval juhul ka aru, et kella väiksem osuti vastab rohkem kellaajale 16.30 kui 17.30. Selles mõttes erineb käesolev vaidlus ringkonnakohtu poolt 29. oktoobril 2009 haldusasjas nr 3-09-992 olnud vaidlusest, kus seal kasutatud parkimiskella eripärast ning osutite asetusest tulenevalt oli tegelikult märkida soovitud kellaaja tuvastamine märksa keerulisem. Kuid põhiline erinevus selle ja käesoleva haldusasja vahel seisneb selles, et asjas nr 3-09-992 oli soovitud parkimisajaks märkida 13.59, kuid väikse osuti ebaselge asukoha tõttu (numbrite 1 ja 2 vahepeal, nende keskel) oli väikese seieri vea eelduse korral võimalik kellaajaks lugeda ka 12.59. Seega olid mõlemad võimalikud kellajad parkimise kontrollimise hetkeks juba möödunud ning üht kellaaega ei olnud võimalik sellisel viisil välistada nagu käesolevas asjas. 12. Teisalt ei nõustu ringkonnakohus J. Raidla väidetest läbikumava arusaamaga, et mehaanilise kella tööpõhimõtet kajastaval parkimiskellal piisab tunniaja õigeks lugemiseks juba sellest, kui minutiseier on kahe numbri vahel ükskõik millises asukohas. Selline kella lugemise põhimõte vastab pigem digitaalse kella kellaja näidu lugemise põhimõttele. Mehaanilise kella puhul võib sellise arusaama järgi kellaaja kajastamine tekitada arusaamatusi ja mitmetimõistetavusi ning võib teatud kellaaegade puhul võimaldada parkimisaja alguse märkimist selliselt, et üht osutite näitu saaks lugeda samaväärselt kahe kellaajana. Nii saaks näiteks hetkel, kui kellaaeg on pisut enne täistundi, paigutada suure osuti vahetult enne numbrit 12 ja väikese osuti pisut üle täistundi kajastava numbri ning väita, et eksiti pisut väikese osutiga ning tegelikult on kellaaeg märgitud korrektselt. Pärast tunni aja möödumist saaks aga sama osutite asetuse puhul väita digitaalse kella lugemise põhimõttele tuginedes, et parkimiskell näitab juba käesoleva hetke kellaaega, sest väike seier on möödunud täistunni juba ületanud. Kokkuvõttes võiks isik saavutada ühetunnise tasuta parkimisaja asemel kaks tundi tasuta parkimisaega. Seetõttu jääb ringkonnakohus jätkuvalt oma seisukoha juurde, et mehaanilise parkimiskella puhul on oluline mõlema seieri asukoht ning mõlemad seierid koos peavad üheselt mõistetavalt peegeldama seda, millisel kellaajal parkimist alustati. 13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Tartu Linnavalitsuse ja AS-i Ühisteenused apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivud jäävad apellantide kanda. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene