KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1226 Haldusasi Setotalo OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 16. aprilli 2010. a kirjas nr 131/4118 nimetatud toimingu ja vaideotsuse tegemisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 26. aprilli 2010. a käskkirja nr 13-6/752 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22. juuni 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Setotalo OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. jaanuar 2011 Menetlusosalised Kaebaja Setotalo OÜ Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Setotalo OÜ apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 22. juuni 2010. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks Setotalo OÜ 5. märtsi 2010. a vaide lahendamise peatamine ning sellest tingitud viivitus vaide lahendamisel. 3. Mõista PRIA-lt Setotalo OÜ kasuks välja menetluskulu summas 798,90 eurot. 4. Võtta asja materjalide juurde Põhja Ringkonnaprokuratuuri 24. mai 2010. a teade kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Tagastada ülejäänud apellatsioonimenetluses esitatud tõendid kaebajale. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 3. märtsini 2011. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-10-1226 1. Setotalo OÜ taotles põllumajandusministri 12. märtsi 2008. a määruse nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ raames toetust summas 1 564 660 krooni XXX valda XXX külla puhkemaja ehitamiseks. PRIA peadirektori 3. veebruari 2010. a käskkirjaga nr 13-6/199 jäeti Setotalo OÜ taotlus rahuldamata põhjusel, et taotleja esitas taotluses valeandmeid. Setotaolo OÜ esitas 4. märtsil 2010 PRIA-le käskkirja nr 13-6/199 peale vaide, milles palus käskkiri kehtetuks tunnistada ja teha antud asjas uus otsus. PRIA teavitas Setotalo OÜ-d 16. aprilli 2010. a kirjaga nr 13-1/4118, et PRIA pöördub avaldusega Lõuna Ringkonnaprokuratuuri, tegemaks kindlaks, kas toetuse saaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, ning peatab seoses sellega Setotalo OÜ taotluse menetluse kuni vastava otsuse saamiseni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt. PRIA peadirektori 26. aprilli 2010. a käskkirjaga nr 13-6/752 kästi teha Setotalo OÜ taotluse suhtes vaideotsus ja sellest tulenevalt ka taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus uurimistulemuste selgumisel, ning kästi maaelu investeeringute bürool esitada uurimisorganitele avaldus, kas tegemist on tahtliku valeandmete esitamisega toetuse saamiseks. PRIA 3. juuni 2010. a vaideotsusega nr 13-4/82 jäeti Setotalo OÜ vaie rahuldamata. 2. Setotalo OÜ esitas 12. mail 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 16. aprilli 2010. a kirjas nr 13-1/4118 nimetatud toimingu (Setotalo OÜ taotluse menetluse peatamine) ja vaideotsuse tegemisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning PRIA peadirektori 26. aprilli 2010. a käskkirja nr 13-6/752 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on PRIA 16. aprilli 2010. a kirjas nr 13-1/4118 märgitud menetluse peatamise toiming õigusvastane, kuna antud asjas oli Setotalo OÜ taotluse menetlus lõppenud PRIA peadirektori 3. veebruari 2010. a käskkirja nr 13-6/199 andmisega. PRIA peadirektori 26. aprilli 2010. a käskkiri nr 136/752 on õigusvastane ja tuleb tühistada põhjusel, et käskkirjas toodud vaidlustamisviide on ebaõige ning vaidemenetluse peatamiseks puudub alus, sest kehtiv õigus ei näe vaidemenetluse peatamist ette. Isegi kui vaidemenetluse peatamine oleks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 41 alusel võimalik, on PRIA jätnud täitmata selle sätte kohaldamise eelduse, sest ei ole teatanud haldusakti andmise tõenäolist aega. PRIA on Setotalo OÜ 4. märtsi 2010. a vaide lahendamisega õigusvastaselt viivitanud, millega on rikkunud Setotalo OÜ põhiseaduslikku õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja kiire haldusmenetluse põhimõtet. Süüteomenetluse alustamine ei saa olla aluseks PRIA poolt vaidemenetluse lõpule viimata jätmisele ja asjas vaideotsuse tegemise sõltuvusse seadmine süüteomenetluse tulemustest, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Põhjendatud huviks õigusvastasuse tuvastamisel märkis Setotalo OÜ preventiivse huvi, et PRIA tulevastes menetlustes ei rikuks õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. 3. Tartu Halduskohtu 22. juuni 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)Ebaõige on Setotalo OÜ seisukoht, et tema taotluse menetlus lõppes PRIA peadirektori poolt 3. veebruari 2010. a käskkirja nr 13-6/199 andmisega. Toetustaotluse rahuldamata jätmise korral lõpeb haldusmenetlus taotluse rahuldamata jätmise otsusega juhul, kui taotleja 2 3-10-1226 taotluse rahuldamata jätmist ei vaidlusta. Otsuse vaidlustamise korral jätkub taotluse menetlemine vaidemenetluses ja lõpeb kas vaide rahuldamise või rahuldamata jätmisega. Seega käesoleval juhul Setotalo OÜ toetustaotluse menetlus ei lõppenud käskkirja nr 136/199 väljaandmisega, vaid jätkus vaidemenetluses.
- b)Taotluse menetluse peatamine ei saanud rikkuda iseenesest Setotalo OÜ õigusi ja vaidemenetluse toimingute edasilükkamine ei olnud sellise otsustuse tegemise hetkel õigusvastane. PRIA oli põhimõtteliselt õigustatud ootama enne vaideotsuse tegemist ära uurimistulemused tingimusel, et need esitatakse PRIA-le mõistliku aja jooksul, sest tegemist oli olulise informatsiooniga Setotalo OÜ taotluse lahendamisel.
- c)Kaebusest ei nähtu piisava selgusega, milles seisneb Setotalo OÜ põhjendatud huvi menetluse peatamise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel võivad olla preventiivsed eesmärgid, kuid pelgalt teoreetiline võimalus, et kaebaja õigusi rikkunud toiming võib korduda, ei anna selleks alust. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamisel peab kaebaja kartus toimingu kordumise suhtes tuginema mingilegi objektiivsele alusele, kuid käesoleval juhul ei anna miski alust seda eeldada, kuna vaidlustatud toiming on vaideotsuse tegemisega lõpetatud.
- d)OÜ Setotalo vaide lahendamisega viivitust ei saa lugeda õigusvastaseks, kuna PRIA tegi vaideotsuse mõistliku aja jooksul, rikkumata Setotalo OÜ põhiseaduslikku õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Setotalo OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et Setotalo OÜ taotluse menetlemine ei olnud PRIA peadirektori 3. veebruari 2010. a käskkirjaga nr 13-6/199 lõppenud.
- b)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et PRIA-l puudus kohustus vaidemenetlust jätkata enne prokuratuuri uurimistulemuste selgumist. PRIA oleks pidanud vajaliku informatsiooni ise koguma taotluse menetluse käigus, mitte vaidemenetluses ning PRIA-l ei olnud õigust vaidemenetlust peatada ja anda ilma eelnevalt uurimata poolikut informatsiooni prokuratuuri. PRIA peadirektori 26. aprilli 2010. a käskkirjas nr 13-6/752 puudub vaidemenetluse peatamise nii formaalne kui materiaalne alus. Kehtiv õigus ei näe ette võimalust vaidemenetluse peatamiseks.
- c)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et taotluse menetlemise peatamine ei saanud rikkuda Setotaolo OÜ õigusi ja et vaidemenetluse toimingute edasilükkamine ei olnud sellise otsuse tegemise hetkel õigusvastane.
- d)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et Setotalo OÜ-l puudub põhjendatud huvi menetluse peatamise õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna esineb vaid teoreetiline võimalus, et tema õigusi rikkunud tegevus võib korduda ja kuna vaidlustatud toiming on vaideotsuse tegemisega lõpetatud. PRIA tegevuse korduvus ja määramatus ei ole pelgalt teoreetiline, sest PRIA on käesoleval ajal ka mitmete teiste äriühingute osas vaidemenetluse peatanud.
- e)Ebaõige on halduskohtu väide, et kuna vaideotsus oli tehtud mõistliku aja jooksul, siis ei saa viivitust lugeda õigusvastaseks. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 98 lg 3 kohaselt tuli vaie lahendada 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest alates. PRIA ei teinud vaideotsust ettenähtud kuupäevaks ning viivitus vaide lahendamisel rikub Setotalo OÜ põhiseaduslikku õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, samuti on viivitus vastuolus kiire haldusmenetluse põhimõttega. 5. PRIA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 3 3-10-1226
- a)Taotluse ja selle rahuldamata jätmise peale esitatud vaide menetlemine ei ole kaks erinevat protsessi.
- b)Vaidemenetluse peatamine ei olnud õigusvastane. PRIA on vaidemenetluse peatamisel lähtunud HMS §-st 41 ja järginud vaidemenetluse peatamisel antud sätte nõudeid. PRIA tegi vaideotsuse mõistliku aja jooksul pärast ringkonnaprokuratuurilt teate saamist kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kaebaja ei ole vaidlustanud toetuse määramata jätmist, vaid erinevad menetlustoimingud vaidemenetluse kestel. Selguse huvides määrab ringkonnakohus kõigepealt vaidluse eseme käesolevas asjas. 7. Esiteks on vaidlustatud PRIA 16. aprilli 2010. a kiri kui toiming. Kaebaja taotleb selle toimingu õigusvastasuse tuvastamist. See kiri on pealkirjastatud kui „Teavitus menetluse peatamisest“ ning kirjas on märgitud, et „Tegemaks kindlaks, kas toetuse saaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, pöördub PRIA vastavasisulise avaldusega Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Sellest tulenevalt teavitame Teid taotluse menetluse peatamisest kuni vastava otsuse saamiseni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt.“ (tl 9). Teiseks on vaidlustatud PRIA peadirektori 26. aprilli 2010. a käskkiri. Kaebaja taotleb selle tühistamist. Käskkiri on pealkirjastatud kui „Menetlustoimingu peatamine“ ning selles märgitakse, et „… tuleb kindlaks teha, kas taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid, esitades vastavasisulise avalduse uurimisorganitele. Kuni sellekohase vastuse saamiseni ei ole võimalik Setotalo OÜ-le toetust määrata st taotlust rahuldada või rahuldamata jätta.“ Käskkirjas viidatakse õigusliku alusena HMS §-le 41 ning märgitakse resolutsioonina, et „teha Setotalo OÜ /…/ suhtes vaideotsus ja sellest tulenevalt ka taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus uurimistulemuste selgumisel. /…/ esitada vastavasisuline avaldus (kas on tegemist tahtliku valeandmete esitamisega toetuse saamiseks) uurimisorganitele.“ (tl 5-5p). 8. Kaebaja on määratlenud 16. aprilli 2010. a kirja toiminguna ning 26. aprilli 2010. a käskkirja haldusaktina, kuna ta on taotlenud esimese kirja õigusvastasuse tuvastamist ja teise tühistamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluse peatamine tuleb lugeda menetlustoiminguks. Menetluse peatamisega ei otsustata isiku õiguste üle, st taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise üle, vaid peatatakse menetlus kuni haldusakti andmiseks vajalike asjaolude selgumiseni. Menetluse peatamine ei oma seega haldusmenetluse esemeks olevate isiku õiguste suhtes regulatiivset toimet. Haldusmenetluse peatamise menetlustoiminguks lugemine on kooskõlas ka Riigikohtu halduskolleegiumi praktikaga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08, p 8). Tähtsust ei oma sealjuures see, et 26. aprillil 2010 vormistati menetluse peatamine käskkirjaga. Haldustegevuse liigi määratlemisel tuleb lähtuda selle olemusest, mitte vormist. 9. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et menetluse peatamine toimus ühel korral ja samal põhjusel (kahtlus valeandmete esitamises) hoolimata sellest, et menetluse peatamisest teavitati kaebajat kahe erineva kirjaga 16. ja 26. aprillil 2010. Ka menetluse peatamise lõpp oli määratletud sama ajahetkega – uurimisorganitelt vastuse saamisega. Seetõttu tuleb Setotalo 4 3-10-1226 OÜ kaebust tõlgendada selliselt, et kaebus on esitatud tervikuna menetluse peatamise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. 10. Kuna kaebaja on menetluse peatamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist niikuinii ise taotlenud, puudub menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ringkonnakohtul vajadus küsida kaebaja seisukohta tühistamiskaebuse tõlgendamiseks tuvastamiskaebusena, kuna ilmselgelt on kaebaja tahe suunatud sellele, et tuvastataks menetluse peatamise õigusvastasus. 11. Lisaks on kaebaja esitanud taotluse vaide lahendamisel viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks vaideotsuse tegemiseks. Menetluse peatamisest tekkiv viivitus võib olla õigusvastane ka siis, kui menetluse peatamine ise on õiguspärane. Seda juhul, kui vahepeal on ära langenud menetluse peatamist tingivad asjaolud, kuid menetlusega ei jätkata (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08, p 12). Seega tuleb üldjuhul kontrollida nii seda, kas menetluse peatamine oli õiguspärane, kui ka seda, kas peatamise õiguspärasuse korral ei viivitatud menetluse jätkamisega õigusvastaselt pärast peatamise aluste äralangemist. Kui õigusvastaseks osutub kohe menetluse peatamine, on õigusvastane ka sellest tingitud viivitus ning viivituse jätkumise õiguspärasuse kontrollimiseks puudub vajadus. 12. Samuti on kaebaja esitanud kohustamisnõude vaideotsuse tegemiseks kohustamiseks, kuid on sellest halduskohtumenetluses seoses vaideotsuse tegemisega loobunud (tl 33). Seega tuleb käesoleva kaebuse lahendamisel menetleda nõudeid vaidemenetluse peatamise ja sellega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks. 13. Tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on HKMS § 7 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud huvi olemasolu. Kaebaja on motiveerinud oma põhjendatud huvi vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivset laadi huviga – et tulevikus ei toimiks PRIA vaide lahendamisel enam sellisel viisil. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et põhjendatud huvina on käsitatav kaebaja eesmärk vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Kolleegium on asunud seisukohale, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamisekaebuse esitamiseks piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (nt Riigikohtu 29. septembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-10, p 13). Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud tõendeid ega viidatud faktiliste asjaolude muutumisele, mis võiksid välistada selle, et kaebajal on tulevikus vajalik uuesti esitada PRIA haldusakti peale vaie. Seetõttu peab ringkonnakohus nentima, et eelviidatud Riigikohtu seisukohta arvestades tuleb lugeda, et kaebajal on põhjendatud huvi PRIA menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks olemas. Kahju hüvitamise taotlemise kavatsusega ei ole kaebaja oma põhjendatud huvi halduskohtus motiveerinud ning seetõttu ei võta ringkonnakohus selles osas seisukohta, sest vastasel juhul ei funktsioneeriks Eesti kohtusüsteemi kolmeastmelisuse põhimõte. 14. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidemenetluse peatamine pole üldse võimalik. Vaidemenetlus on olemuselt haldusmenetluse eriliik, kuna see on suunatud haldusakti (vaideotsuse) väljaandmisele (HMS § 2 lg 1). Haldusmenetluse peatamise võimalus tuleneb HMS §-st 41. Haldusmenetluse peatamist on pidanud lubatavaks ka 5 3-10-1226 Riigikohtu halduskolleegium, märkides, et menetluse peatamine on kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustuse (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 33-1-62-08, p 9). 15. Samas tuleb nõustuda kaebaja seisukohaga, et vaidemenetluse peatamine käesoleval juhul oli õigusvastane. Oma 16. aprilli 2010. a kirjas ja 26. aprilli 2010. a käskkirjas põhjendas PRIA menetluse peatamist sellega, et Euroopa Komisjoni määruse nr 1975/2006 art 31 p 2 näeb ette, et juhul, „Kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse alt välja ning mis tahes selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme alusel toetuse saamisest kõnealusel EAFRD aastal ning sellele järgneval EAFRD aastal.“. Selle põhjendusega seoses tuleb esmalt märkida, et viidet Euroopa Komisjoni määrusele ei saa pidada asjakohaseks. Vaidluse all ei olnud küsimus selle regulatsiooni alusel toetuse tagasinõudmisest või kaebaja väljaarvamisest toetuse saajate ringist. Vaidemenetluses oli vaidluse all küsimus, kas toetuse määramisest kaebajale keelduti 3. veebruari 2010. a käskkirjaga õiguspäraselt. Keeldumisel viidati eeskätt kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 456 lg 2, mis sätestas, et kui taotluses on esitatud valeandmeid, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Seetõttu ei saa asjassepuutuvaks pidada viidet toetuse tagasinõudmise regulatsioonile, kuna vaidemenetluses ei olnud vaidlustatud toetuse tagasinõudmist. 16. Teiseks tuleb osundada asjaolule, et toetusetaotluse rahuldamata jätmise aluseks oli valeandmete esitamise fakt. Haldusmenetluses on HMS §-st 6 tulenevalt kohustus tuvastada asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud haldusorganil, kelle pädevuses vastava haldusakti andmine on. Seega oli ka PRIA-l pädevus välja selgitada, kas kaebaja esitas toetuse taotlemisel valeandmeid või mitte. PRIA-l on tõenditena võimalik kasutada vastavalt HMS § 38 lg-le 2 menetlusosalise seletusi, dokumentaalseid tõendeid, asitõendeid, paikvaatlust, tunnistaja ütlust ning eksperdi arvamust. PRIA ei ole viidanud õigusaktile, millest tuleneks, et uurimisorganite või prokuratuuri seisukohad oleksid käsitatavad tõenditena haldusmenetluses. Veelgi enam, nähtuvalt PRIA taotlusest Lõuna Ringkonnaprokuratuurile oli avaldus esitatud kriminaalmenetluse alustamiseks ning paluti võtta seisukoht kaebaja poolt soodustuskelmuse, dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumendi kasutamise, st karistusseadustiku §-des 210, 344 ja 345 sätestatud süütegude tunnuste ilmnemise osas (tl 25). Seega ei nähtu sellest kirjast, et PRIA eesmärk olnuks eksperthinnangule sarnase tõendi saamine, vaid pigem kriminaalmenetluse algatamiseks info andmine. Lisaks on vastustaja 3. veebruari 2010. a käskkirjas, millega toetustaotlus rahuldamata jäeti, tuvastanud iseseisvalt selle, et kaebaja on esitanud valeandmeid (tl 8). Ka 3. juuni 2010. a vaideotsuses, millega otsustati kaebaja vaie rahuldamata jätta, põhjendati vaide rahuldamata jätmist ja valeandmete esitamise fakti juurde jätmist üksnes PRIA poolt kogutud andmetega ja tehtud järeldustega (tl 30-30p). Seega puudus PRIA-l tegelikult vajadus prokuratuuri seisukoha saamiseks. 17. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et PRIA-l ei olnud alust vaidemenetluse peatamiseks. PRIA-l oli käesoleval juhul võimalus ja kohustus võtta seisukoht küsimuses, kas kaebaja oli esitanud valeandmeid või mitte, ise, ilma prokuratuuri poole pöördumata. Seetõttu oli menetluse peatamine ning sellest tingitud viivitus vaide lahendamisel õigusvastane. Neil 6 3-10-1226 põhjustel tuleb kaebus rahuldada. Kuna kaebus rahuldatakse, ei võta ringkonnakohus seisukohta ülejäänud kaebaja põhjenduste osas, mis kaebaja arvates vaidlustatud menetlustoimingute õigusvastasuse tingivad. 18. Kuna kaebus rahuldatakse, tuleb Setotalo OÜ kasuks HKMS § 92 lg 1 alusel välja mõista viimase poolt kantud menetluskulud. Halduskohtus koosnesid kaebaja menetluskulud riigilõivust summas 250 krooni ja õigusabikuludest summas 19 200 krooni (tl 34). Apellatsioonimenetluses tasus kaebaja riigilõivu 250 krooni (tl 50). Täiendavaid menetluskulude väljamõistmise taotlusi apellatsioonimenetluses kaebaja ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjaolu, et halduskohtus lahendati asi kirjalikus menetluses, samuti seda, et tegemist ei olnud mahuka ega silmapaistvalt keerulise asjaga, on halduskohtus kantud õigusabikulud põhjendamatult suured ning neid tuleb HKMS § 93 lg 5 alusel vähendada 12 000 kroonini. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista seega 12 500 krooni ehk 798,90 eurot. 19. Apellatsioonimenetluses kaebaja poolt esitatud tõenditest tuleb asja juurde võtta Põhja Ringkonnaprokuratuuri 24. mai 2010. a teade kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Ülejäänud tõendid tuleb tagastada, kuna need on kas asja materjalide hulgas olemas või ei omanud need asja lahendamisel tähtsust. Agu Timmi Maili Lokk 7 Einar Vene