Obsah (16)
§ 100§ 42§ 38§ 82§ 84§ 94§ 95§ 60§ 61§ 70§ 96§ 97§ 99§ 101§ 102§ 163VIRU MAAKOHUS Hagi õigeksvõtul põhinev KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-10-49769 14. juulil 2011, Narva Kohtuasi A S ha
§ 100lg 4).
- Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. MENETLUSKULUDE JAOTUS
- Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-49769 jätta poolte endi kanda.
- Vabastada kostjat menetluskulude riigilõivu näol riigituludesse kohustusest. tasumise EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna Tsiviilasi nr 2-10-49769 apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 11.10.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled A I, edaspidi Hageja ja D N, edaspidi Kostja ei olnud omavahel abielus. XXX.a sündis poeg M I (isikukood XXX) mille kohta 10 märtsil 2003 a. koostati sünniakt Ida-Perekonnaseisuosakonnas, akt nr
- Lapse sünniregistreerimise ajal kostja ei soovinud vabatahtlikult oma isadus tuvastada ja selle tõttu lapse sünnitunnistuses lahtris „isa“ Kostja ei ole määratud. Laps on M I täielikult Hageja ülalpidamisel. Hageja majanduslik seisund on halb. Hagejale määratud lapsetoetus summas 600 krooni igakuiselt. Hageja on töötuna arvele võetud alates 12.06.2009.a. Kostja keeldub vabatahtlikul täitmast lapse M I ülalpidamiskohustust. Lapse rahaline ülalpidamine koosneb järgmistest kulutustest: Kulud söögile: Kulud täisväärtuslikule söögile moodustavad kuni umbes 80 krooni päevas. Kokku 80.00 x 30 päeva = 2 400.00 krooni kuus. Kulud riietele: Minimaalsed kulud riiete ostmiseks ühel aastal on: Särgid 250 krooni x 4 tk. = 1000.00 krooni aastal. Teksapüksid 500 krooni x 3 tk. = 1500.00 krooni aastal. Sviiter 250 krooni x 2 tk.= 500.00 krooni aastal. Joped (talv ja sügis) 500 krooni x 2 tk.= 1000.00 krooni aastal. Jalatsid 500 krooni x 4 p.= 2000.00 krooni aastal. Aluspesu 1000.00 krooni aastal. Kokku on Hageja riiete kulud aastas 6 000 krooni ehk 500 krooni kuus. Kommunaalteenuste kulud: Eluruumi, kus elavad Hageja ja laps M I, ülalpidamiskuulud on võetud kahest inimesest koosneva perekonna arvestusega. Kommunaalteenuste kuulud on keskmiselt 1 300 krooni kuus ehk 650 krooni perekonnaliikme kohta. Arvestades kõiki nimetatud kulusid hageja ülalpidamiseks, on hageja ülalpidamiskulud kogusumma: 2 400 krooni- kulud söögile + 500 krooni- kulud riietele + 650 kroonikommunaalteenuste kulud + 500 krooni muud kulud = 4050.00 krooni kuus. Ülaltoodu alusel ja juhindudes Perekonnaseaduse sättele Hageja palub Kohtult: tuvastada D N (isikukood XXX) isadus lapse M I (isikukood XXX) suhtes. Mõista välja Kostjalt igakuine elatis 2
(5)Tsiviilasi nr 2-10-49769 lapse M I ülalpidamisele 2175 krooni kuus, kuni tema täisealiseks saamiseni Hageja kasuks alates hagi esitamisest. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hagi on esitatud põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 132 lg 1 järgi mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni (hagi esitamise hetkel), mis teeb 1 597,79 eurot. Põlvnemise tuvastamise nõue on mittevaraline nõue. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis ühele lapsele summas 2 175 krooni ehk 139,01 eurot ja tuvastada lapse põlvnemist kostjast, seega antud asja hagihind moodustab 1 736,80 eurot /(139,01 eurot * 9 kuud) + 1 597,79 eurot/. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja sai hagimaterjalid koos vastuse nõudega kätte, kuid hagi vastuse ei esitanud. KOHTUISTUNG Hageja jäi oma nõuete ja nende põhjenduste juurde, elatis palus ta mõista välja alates hagi esitamisest. Kostja tunnistas hagi täies ulatuses. Kostja tunnistas, et M I on tema poeg ja nõustus tasuma elatis summas 139,01 eurot lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõude osas on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (
) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus. Enne 01.07.2010 kehtinud
§ 42
lg 1 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Tulenevalt
§ 38lg 3 laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. 3
(5)Tsiviilasi nr 2-10-49769 Alates 01.07.2010 kehtima hakanud
§ 82
kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Vastavalt
§ 84lg 1 lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.
Loetakse, et lapse on eostanud mees kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus (punkt 1); kes on isaduse omaks võtnud (punkt 2) või kelle isaduse on tuvastanud kohus (punkt 3).
§ 94
lg-st 1 tuleneb, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Vastavalt
§ 95
esimesele lausele isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kostja võttis kohtuistungil lapse põlvnemise temast õigeks. Kuna hagiavaldus (elatise nõude osas) oli esitatud enne uue
jõustumist, kohaldatakse menetlusele vana
(kehtis kuni 01.07.2010.a). Vana
järgi esitas hagi kohtusse õigustatud isiku (alaealise lapse) nimel tema vanem (hageja). Hagi esitamisel kehtinud
§ 60
lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt
§ 61
lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
§ 70lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
Uue
§ 96
kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt
§ 97p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
Tulenevalt
§ 99
lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 101
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk 139,01 eurot.
§ 100
lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
§ 102
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva 4
(5)Tsiviilasi nr 2-10-49769 seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja nõuab lapsele elatist summas 139,01 eurot alates hagi esitamise päevast. Kostja võttis hagi õigeks ka elatise väljamõistmise osas. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Sama paragrahvi lg 4 esimesest lausest tulenevalt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kostja võttis kohtuistungil hagi lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes õigeks. Kohus ei näe põhjust sellega mitte arvestada. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostjat sunniti tunnistada oma isadust lapse suhtes. Seega on see kostja tegelik tahe. Kohus rahuldab hagi lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes kostja poolt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
§ 163
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 17.11.2010 määrusega hagejat vabastati riigilõivu summas 5 000 krooni tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Sama paragrahvi lg-st 7 tuleneb, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja võttis hagi põlvnemise tuvastamise osas õigeks ning et kostjal on tekkis elatise võlgnevus, leiab kohus õiglaseks vabastada kostjat menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 5
(5)