3-10-114/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-114 Haldusasi Jaak Tuuksami kaebus Viru õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. märtsi
3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Jaak Tuuksam Vastustaja Viru Vangla Vangla tegevuse RESOLUTSIOON
4. Rahuldada apellatsioonkaebus.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. märtsi
7. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta Jaak Tuuksami kaebus täielikult rahuldamata.
8. Mõista Jaak Tuuksamilt Viru Vangla kasuks välja menetluskulu 15,97 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Jaak Tuuksam esitas
10. jaanuaril 2010 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla osakonna E8 jalutusboksides valju muusika mängimine ajavahemikul
11. august kuni
12. september
13. Kaebuse kohaselt mängis eelnimetatud kuupäevadel Viru Vangla E8 osakonna jalutusboksides, kus käis jalutamas ka J. Tuuksam, vali muusika, mis tekitas stressi, peavalu, heaolu langust ja nördimust. Sellistes tingimustes jalutamine oli piinarikas, kahjustas J. Tuuksami tervist ja alandas inimväärikust. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis J. Tuuksam soovi esitada tulevikus vangla vastu kahju hüvitamise nõue.
14. Tartu Halduskohtu
15. märtsi
16. a otsusega kaebus rahuldati ja tunnistati Viru Vangla tegevus, mis seisnes ajavahemikul
17. august kuni
18. september 2009 jalutusboksides valju muusika mängimises, õigusvastaseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei reguleeri vangistusalased õigusaktid seda, kuidas täpselt jalutuskäigud ja raadiosaadete võimaldamine teostatakse ning kas neid võib ka ühildada, kuid vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 nõuab, et kinnipeetavat koheldaks niisugusel viisil, mis austab tema inimväärikust ega põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevad. Konkreetse isiku maitseeelistustele mittevastava valju muusika mängimine on vaieldamatult ebameeldiv, võib talle põhjustada selliseid kannatusi, mis ei tulene tema staatusest kinnipeetavana ja mõjuda seeläbi tema inimväärikusele. Seega saab vangla vastav tegevus olla vastuolus § 41 lg-st 1 tuleneva kohustusega ja rikkuda kinnipeetava õigusi ka ilma selleta, et oleks tuvastatud kehtestatud norme ületav müratase ja sellest tulenev tervisekahjustus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt on väärikuse alandamine üks võimalikest mittevaralise kahju hüvitamise alustest. Seega saab J. Tuuksam soovi korral tulevikus vastavat nõuet esitada ja see ei pruugi olla ilmtingimata perspektiivitu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
19. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebuse rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole J. Tuuksam endale väidetavalt tekkinud kahju tõendanud, mistõttu on tema väited kahju tekkimise kohta paljasõnalised. Vangla ei kahjustanud oma tegevusega J. Tuuksami inimväärikust, mistõttu ei ole vangla rikkunud VangS § 41 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. Tervisekahjustuste tekkimine J. Tuuksamile ei saanud olla võimalik, sest kõikides jalutusboksides oli müra tase seadistatud piirile, mis ei ole tervistkahjustav. Vangla võis oma tegevusega põhjustada J. Tuuksamile ebamugavusi, kuid igasugune ebameeldivustunde põhjustamine ei ole inimväärikuse rikkumine.
20. J. Tuuksam palub oma vastuses apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt on paljasõnaline vangla väide, et jalutusboksides olev müra ei olnud tervistkahjustav. Muusika oli ebasobiv ja väljakannatamatult vali ning J. Tuuksami inimväärikust solvas ka see, et seda ei lõpetatud kohe, kui kinnipeetavad selle vastu protesti avaldasid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
22. J. Tuuksam on esitanud kaebuse Viru Vangla jalutusboksides
23. augustist kuni
24. septembrini 2009 raadiost liiga valju muusika mängimise õigusvastaseks tunnistamiseks. Tulenevalt HKMS § 7 lg 1 järgi peab sellise kaebuse esitamiseks olema isikul põhjendatud huvi. J. Tuuksam on põhjendatud huvina toonud välja kavatsuse esitada kahju hüvitamise kaebus põhjusel, et raadiost liiga valju muusika mängimine kahjustas tema tervist ja alandas tema väärikust. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et ehkki algset kaebust on võimalik mõista selliselt, et kaebaja soovibki üksnes toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning loeb toimingu õigusvastasuse tuvastamisega talle tekitatud kahju hüvitatuks, järeldub kaebaja hilisematest seisukohtadest siiski, et ta soovib esitada kahju hüvitamise nõude hiljem eraldi (tl 6, 36). 2
25. Riigikohus on leidnud, et ehkki kohus ei tohi tuvastamiskaebuse läbivaatamisel anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta, võib kohus kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse põhjendatud huvina kõrvale jätta, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Sellisel juhul on kohtul õigus kaebus põhjendatud huvi puudumise tõttu kohtuotsusega rahuldamata jätta (Riigikohtu halduskolleegiumi
26. juuni
27. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-10, p 10-11).
28. Ehkki J. Tuuksam on kaebuses väitnud, et liiga vali muusika kahjustas tema tervist, ei ole ta esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Hoopis vastupidi, asja materjalide hulgas on Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja õiend selle kohta, et J. Tuuksam ei esitanud ajavahemikul
29. august –
30. oktoober kaebusi seoses müra või valju muusikaga tekitatud tervisehäiretega (tl 19). Samuti on Viru Vangla viidanud Tervisekaitseinspektsiooni mõõtmistulemustele
31. oktoobril 2008, mille järel seadistati jalutusboksides heli tasemele, mis ei ületa 89 dB(A) (tl 16p, tl 30-34). Selline müramäär ei ületa Vabariigi Valitsuse
32. aprilli
33. a määrusega nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ § 3 lg-s 1 ja 2 sätestatud tasemeid. Selline müratase ei saanud isikute tervist kahjustada. Seega ei ole J. Tuuksamile tervisekahjustuste tekkimine tõendatud, vaid olemas on vastupidised tõendid. Arvestades vaidlusalusest ajaperioodist möödunud aega, ei pea ringkonnakohus tõenäoliseks, et J. Tuuksamil õnnestuks käesoleval ajal talle liiga valju muusika mängimisega tekitatud tervisekahjustust veenvalt tõendada. Kaebajal
34. novembril 2009 väidetavalt diagnoositud raske depressiooni ja sama aasta augustis seitsme päeva jooksul väidetavalt jalutusboksides valjusti mänginud muusika vahel ei ole võimalik näha põhjuslikku seost. Seetõttu peab ringkonnakohus hüvitise nõuet seoses tervise kahjustamisega ilmselgelt perspektiivituks ning leiab, et see tuleb põhjendatud huvina kõrvale jätta.
35. Järgnevalt tuleb kontrollida seda, kas põhjendatud huvina on aktsepteeritav kavatsus esitada kahju hüvitamise nõue väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Siinjuures lähtub ringkonnakohus eeldusest, et muusika mängis jalutusboksides müramõõtmise järgselt seadistatud 89 dB(A) tasemel. Seda põhjusel, et ehkki kaebaja on väitnud, et muusika oli vaidlusalusel perioodil tavapärasest valjem, puuduvad asja materjalides selle kohta igasugused tõendid. Kaebaja on väitnud, et sel ajal mängiti valjemat muusikat Viru Vangla II üksuse peaspetsialist-üksuse juhi käsul. Samas on asja materjalides vanglaametniku kinnitus selle kohta, et jalutusbokside peal kasutatavate kõlarite sisse- ja väljalülitamine ning helitugevuse reguleerimine toimub ainult peavalvekeskusest, ning et peaspetsialist-üksuse juhil puudub volitus sellise toimingu sooritamiseks, mistõttu ei vasta kaebaja väide tõele (tl 18). Lisaks puuduks selliseks käitumiseks vanglaametnikel ka igasugune tõsiseltvõetav motiiv. Asjaolule, et muusika polnud tavapärasest valjem, viitab ringkonnakohtu hinnangul kaudselt ka see, et kui kinnipeetavad juhtisid vangla tähelepanu sellele, et neile ei meeldi jalutuskäikude ajal muusika mängimine, lõpetati muusika mängimine täielikult, mitte ei keeratud seda vaiksemaks (tl 17). Neid asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus usutavaks, et tavapärasest valjemaks sel perioodil muusikat ei keeratud ning ei pea vajalikuks selles küsimuses täiendavaid tõendeid koguda. Ringkonnakohtu hinnangul pole käesoleval ajal selles küsimuses enam täiendavate usaldusväärsete tõendite saamine ka võimalik. Seetõttu tuleb kontrollida, kas Vabariigi Valitsuse määrusega töökeskkonnale kehtestatud müra normtasemeid mitteületav müra võis alandada kaebaja väärikust. 3
36. Ringkonnakohus sellisele seisukohale asumiseks põhjust ei näe. Nõustuda võib halduskohtu seisukohaga, et konkreetse isiku maitseeelistustele mittevastava muusika mängimine võib olla isikule ebameeldiv. Teisalt ei saa nõustuda seisukohaga, et igasugune ebameeldivustunne on kaebaja väärikuse alandamine. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et selleks, et ebamugavustunne kvalifitseeruks väärikuse alandamisena, peavad isiku ebamugavustunne või kannatused olema saavutanud teatud minimaalse tõsidusastme. Vastustaja on apellatsioonkaebusest toonud välja arvukalt viiteid Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, millest nähtuvalt on sealses kohtupraktikas peetud väärikuse alandamiseks märksa tõsisemaid kannatusi (täielik sotsiaalne isolatsioon, halvad sanitaartingimused kogumina, invaliidist kinnipeetava erivajaduste ignoreerimine jne) ning sealjuures arvestatud neid kogumis, võttes arvesse kitsendavate tingimuste kumulatiivset mõju ja nende kohaldamise ajavahemikku. Käesoleval juhul oli tegemist kaebaja maitsele mittevastava muusika mängimisega maksimaalselt ühe tunni jooksul päevas 7 päeva jooksul, mis ei ületanud töökeskkonnale lubatud müra. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist tegevust, arvestades selle tervistkahjustavate tagajärgede puudumist ning selle tegevuse kestvust ühes päevas ning selle perioodi pikkust päevades, lugeda kaebaja inimväärikuse alandamiseks ning seega oleks J. Tuuksami kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu.
37. Lisaks ei tähendaks ka see, kui väidetav rikkumine oleks kvalifitseeritav väärikuse alandamisena, vältimatult seda, et kaebajale kuuluks kahju hüvitamisele rahas. Viru Vangla on kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel muuhulgas vabandanud kaebaja ees muusika mängimisega tekitatud ebamugavuse eest (tl 21). Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et väärikuse alandamisega tekitatud kahju on muuhulgas hüvitatav ka vabandamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi
38. juuni
39. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-30-05). Käesoleval juhul on J. Tuuksami ees vabandatud. J. Tuuksami seisukohtadest (pole algses kaebuses täiendavat rahalist hüvitist oluliseks pidanud, pole vanglale esitatud kahjunõudes määratlenud hüvitise suurust – tl 20p, soovib raha selle saamise korral ära annetada – tl 36) nähtub, et rahaline hüvitis ei ole iseenesest J. Tuuksamile oluline. Seega ei viita miski sellele, et ka juhul, kui rikkumine oleks kvalifitseeritav väärikuse alandamisena, kuuluks lisaks juba toimunud vabandamisele kaebaja kasuks väljamõistmisele täiendav rahasumma.
40. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja põhjendatud huvi nii tervise kahjustamise kui väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb kõrvale jätta, kuna kahjunõue oleks juhtumi asjaolusid arvestades ilmselgelt perspektiivitu. Seetõttu tuleb kaebus põhjendatud huvi puudumise tõttu rahuldamata jätta ilma, et kohus annaks hinnangu vaidlustatud toimingu õiguspärasusele.
41. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja J. Tuuksami kaebus eeltoodud põhjendustel rahuldamata jätta. HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb J. Tuuksamilt Viru Vangla kasuks välja mõista viimase poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, st 15,97 eurot. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene