KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2011, Tartu 3-09-2607 Haldusasja number Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla direktori 6. juuli 2009. a käskkirja nr 6.-3/1595-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17. mai 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Saata haldusasi Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla direktori 6. juuli 2009. a käskkirjaga nr 6.-3/1595-D karistati kinnipeetav Romeo Kaldat distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p-i 1 ja Viru Vangla kodukorra p-i 10.14 nõuete rikkumise eest noomitusega. Käskkirja kohaselt leiti 9. juunil 2009 teostatud läbiotsimise käigus kambrist, kuhu oli paigutatud R. Kalda, veekeeduspiraal, mida oli ise parandatud. R. Kalda esitas käskkirja nr 6.-3/1595-D kehtetuks tunnistamiseks vaide, kuid Justiitsministeerium jättis vaide rahuldamata. 3-09-2607 2. R. Kalda esitas 10. novembril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla direktori 6. juuli 2009. a käskkirja nr 6.-3/1595-D tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikuti distsiplinaarmenetluse algatamisel menetlusnorme, sest menetlus algatati selleks pädevust mitteomava ametniku poolt. Vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigadega ja määratud karistus ebaproportsionaalne. R. Kaldal ei olnud kohustust anda veekeetja enne läbiotsimist välja kui keelatud ese, sest tegemist oli kasutuskõlbmatu või purunenud esemega, mis tuli anda esimesel võimalusel inspektor-kontaktisikule. Esimene võimalus selleks oli aga läbiotsimisele järgnenud päeval. 3. Tartu Halduskohtu 17. mai 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt pani R. Kalda toime distsiplinaarsüüteo, kuna ta ei andnud koheselt ära purunenud elektriseadet, vaid remontis seda ise. R. Kalda on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, mistõttu ta oli teadlik, et elektriseadmete purunemise korral lasub tal kohustus purunenud elektriseade koheselt kambrist ära anda ning et elektriseadmeid on keelatud ise parandada. Iseremonditud elektriseadmete kasutamine võib tekitada rikkeid vangla vooluvõrgus ja sellise elektriseadme kasutamine võib olla ohtlik nii kinnipeetavale endale kui ka vanglaametnikele. R. Kalda karistus on proportsionaalne tema poolt toimepandud süüteoga. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohtu otsus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 nõuetele, kuna halduskohus on jätnud tähelepanuta R. Kalda poolt esitatud tõendid, väited ja põhjendused ega ole põhjendanud, miks ta nõustub Viru Vangla toodud väidetega.
- b)Halduskohus rakendas ebaõigesti VangS § 64 lg-t 1 ja Viru Vangla kodukorra p-i 25.1 leides, et distsiplinaarmenetluse algatamise otsus tehti selleks pädeva isiku poolt. Nimetatud sätete alusel on distsiplinaarmenetluse algatamine Viru Vanglas ainuüksi Viru Vangla direktori pädevuses. Selleks mittepädeva isiku poolt distsiplinaarmenetluse algatamine rikub R. Kalda õigust heale haldusele, õiguspärasele ootusele ja õiguskindlusele.
- c)Halduskohus rikkus TsMS § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 5, kui jättis lahendamata R. Kalda poolt halduskohtu istungil esitatud taotluse Viru Vangla direktori 6. jaanuari 2009. a käskkirja nr 3 tühistamiseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.
- d)Halduskohus on ekslikult leidnud, et Viru Vangla kodukorra p-st 8.19 tulenes R. Kaldale elektriseadme purunemise korral kohustus anda see ese koheselt kambrist ära. Antud sättest tulenes R. Kaldale kohustus selle eseme väljaandmiseks inspektor-kontaktisikule esimesel võimalusel. Et purunenud veekeetja puhul ei olnud tegemist vanglas keelatud esemega, puudus R. Kaldal kohustus anda see ära läbiotsimise alguses, mille tõttu on teda selles osas alusetult karistatud.
- e)Viru Vangla kodukord purunenud asjade äraandmise osas on vastuolus põhiseaduse (PS) § 13 lg-s 2 toodud õigusselguse põhimõttega, kuna ei ole arusaadav, millisest Viru Vangla kodukorra sättest (kas p-st 8.19 või p-st 10.14) tuli R. Kaldal antud olukorras lähtuda.
- f)R. Kaldale distsiplinaarkaristuse määramisel on lähtutud lubamatutest kaalutlustest ja jäetud arvestamata R. Kalda vastutust kergendavad asjaolud. Määratud karistus on ebaproportsionaalne ja rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna varasemalt ei ole vangla sellise teo eest kedagi karistanud. R. Kalda tegu ei ohustanud vangla julgeolekut ning ta on juhtunu pärast vabandust palunud. 2 3-09-2607 5. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Viru Vangla jääb asjas eelnevalt esitatud seisukohtade juurde ja märgib lisaks järgmised põhjendused:
- a)R. Kalda suhtes distsiplinaarmenetluse algatanud vanglaametniku pädevus tulenes Viru Vangla direktori 6. jaanuari 2009. a käskkirjast nr 3. Käskkiri nr 3 ei ole vastuolus Viru Vangla kodukorraga ning halduskohus ei tuvastanud selle vastuolu põhiseadusega.
- b)Asjaolust, et teisi kinnipeetavaid pole iseparandatud veekeeduspiraali eest karistatud, ei tähenda, et R. Kalda karistamine oli õigusvastane.
- c)Antud juhtumi puhul tuleb lähtuda Viru Vangla kodukorra p-st 10.14, mille kohaselt tulnuks R. Kaldal purunenud seade kohe ära anda. Seega ei pidanud R. Kalda ootama inspektor-kontaktisikut, vaid seadme kohe ära andma. Kodukorra p-d 8.19 ja 10.14 ei ole teineteist välistavad ning R. Kalda pidi aru saama, et tal oli kohustus purunenud elektriseade kohe ära anda.
- d)Ebaõige on R. Kalda seisukoht, et tegemist ei olnud vangla julgeolekut ohustava teoga. Iseparandatud elektriseadmete kasutamine on ohtlik ning võib ohustada kellegi elu ja tervist. Karistuse määramisel arvestas vangla kõiki asjaolusid ning määras R. Kaldale kõige leebema distsiplinaarkaristuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. 7. Kaebaja on vaidlustanud endale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Muuhulgas väitis kaebaja, et distsiplinaarmenetluse algatanud ametnikul puudus selle algatamise õigus. Kaebaja arvates oli Viru Vangla direktori 6. jaanuari 2009. a käskkiri nr 3 „Volituste andmine“, millega volitati direktori asetäitjat vangistuse alal vaatama läbi ja suunama täitmiseks vangla teenistujate ettekandeid kinni peetavate isikute ja toimunud intsidentide suhtes, vastuolus Viru Vangla kodukorra p-ga 25.1. Selle sätte kohaselt otsustab distsiplinaarmenetluse algatamise vangla direktor. 8. Sellega seonduvalt esitas kaebaja halduskohtu istungil taotluse, mille kohaselt „juhul, kui kohus leiab, et Viru Vanglal oli volitus vangla 06.01.2009 käskkirja 3 alusel vaidlustatud käskkirja välja anda ja kaebajat karistada, siis kaebaja palub tunnistada käskkiri nr 3 PS-ga vastuolus olevaks, kuna käskkiri 3 on vastuolus vangla kodukorraga.“ (tl 85). Haldusasja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks selle taotluse osas seisukoha võtnud. Halduskohtu otsuses seda taotlust ei käsitleta. Halduskohtu istungi protokollis on pärast kaebaja seda taotlust üksnes märge „Kohus selgitab, et selline taotlus oleks tulnud esitada varem, mitte istungil.“. 9. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja esitatud taotlus on oma olemuselt ebaselge. Sõnastust arvestades on võimalik käsitada seda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlusena. Selline taotlus on käsitatav kaebuse täiendava põhjendamisena kohtuistungil ning ei ole keelatud. Samas eeldab selline taotlus, et tegemist oleks üldaktiga. Teisalt on seda võimalik käsitada õigusvastasuse tuvastamise nõude või tühistamisnõudena. Selle nõude lubatavus eeldab aga seda, et tegemist oleks halduskohtus vaidlustatava haldusaktiga, mille suhtes on järgitud kaebetähtaega ja mille suhtes on kaebajal kaebeõigus. Seega oleks sellise taotluse saamisel pidanud halduskohus kõigepealt välja selgitama, millist nõuet täpselt on kaebaja soovinud esitada. Seejärel oleks tulnud anda hinnang, kas tegemist 3 3-09-2607 on üksnes kaebuse põhjenduste täiendamisega, kaebuse taotluse muutmisega HKMS § 19 lg 8 mõttes või täiesti uue nõude esitamisega, ning kas viimasel juhul oleks sellise nõude esitamine lubatav. Halduskohtu istungi protokollist ei selgu, millise taotlusena halduskohus seda käsitas. Kohtuotsuses ei ole kaebaja seda taotlust üldse käsitletud. Asja materjalides ei ole ka määrust selle taotluse lahendamise kohta. Taotluse lahendamiseks määrusega vastavalt TsMS §-le 464 ei saa pidada protokolli tehtud märget „Kohus selgitab, et selline taotlus oleks tulnud esitada varem, mitte istungil.“. 10. Kuna halduskohus ei ole võtnud seisukohta selle taotluse olemuse ega lubatavuse osas, on ringkonnakohtu arvates tegemist menetlusveaga, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Olenevalt taotluse sisust võib olla tegemist kas ebaõigesti menetlemata jäetud nõudega või otsuses käsitlemata kaebuse argumendiga. Ringkonnakohus ei saa esimese astme kohtuna hakata hindama halduskohus esitatud taotluse olemust ja selle lubatavust ning seda taotlust lubatavuse korral sisuliselt lahendada. Sellisel juhul ei toimiks kohtusüsteemi kolmeastmeline põhimõte. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus tuleb tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 11. Ringkonnakohus märgib, et käesoleva haldusasja halduskohtule uueks läbivaatamist õigustab käesoleval juhul ka see, et halduskohus on rikkunud ka TsMS § 654 lg-t 5, kuna kohus ei ole võtnud seisukohta kõigi kaebaja esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Samuti ei ole otsusest jälgitavad kohtu järeldused (TsMS § 654 lg 4). Näiteks ei nähtu otsusest kohtu analüüsi küsimuses, kas distsiplinaarmenetluse algatamine toimus pädevust ületades või mitte. Halduskohus on selles küsimuses kirjeldanud üksnes seda, et Viru Vangla direktori 6. jaanuari 2009. a käskkirjaga nr 3 volitati direktori asetäitjat läbi vaatama ja täitmisele suunama vanglateenistujate ettekandeid, ja et direktori 19. mai 2009 . a käskkirjaga volitati julgeolekuosakonna juhatajat täitma direktori asetäitja jooksvaid teenistusülesandeid. Mis järeldused kohus sellest kirjeldusest tegi ning kuidas ta lükkas ümber kaebaja seisukoha, et Viru Vangla kodukorra p-st 25.1 tulenevalt ei saanud vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbiviimist edasi volitada, jääb kohtuotsusest arusaamatuks. 12. Jätkuvalt rõhutab ringkonnakohus seda, et halduskohtu otsus on tänu kohtuotsuse tekstis taandridade ja peaaegu igasuguse liigendatuse puudumisele äärmiselt raskesti jälgitav. Selliselt vormistatud kohtulahend ei vasta käesoleval ajal Eestis üldiselt omaksvõetud kohtulahendite vormistamise praktikale. Üldise praktika kohaselt liigendatakse ja vormistatakse ka alama astme kohtute lahendid sarnaselt Riigikohtu lahenditele, vormistades erinevaid küsimusi käsitavad või erinevaid mõttearendusi sisaldavad tekstiosad eraldi lõikudena, mis omakorda on grupeeritud lõikude alguses olevate järjekorranumbrite abil. Ringkonnakohtu arvates ei ole sellist üldist praktikat ignoreeriv ja äärmiselt raskesti jälgitavas vormis ja stiilis kohtulahendite kirjutamine halduskohtu poolt millegagi õigustatud ning kahjustab kohtuvõimu mainet ja raskendab kohtuotsuse suhtes toimuvat edasikaebemenetlust. 13. Kuna halduskohtu otsus tühistatakse esitatud nõude osas seisukoha mittevõtmise ning kohtuotsuse põhjenduste ebapiisavuse tõttu, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta ülejäänud apellatsioonkaebuse väidete osas. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene