KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Ivo Pilving ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 1. september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2594 Haldusasi Vladimir Luite kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 29. juuli 2009. a käskkirja nr 1-3.13-7/805 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vladimir Luite apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vladimir Luite, esindaja v. adv Kersti Kägi Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) RESOLUTSIOON 1. Jätta Vladimir Luite apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2009. a otsus muutmata. 2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Vladimir Luite esitas 19. jaanuaril 2009 PRIA-le investeeringutoetuse taotluse kiviaia rajamise ja taastamise toetuse saamiseks segatüüpi kiviaia taastamiseks XXX külas. 2. PRIA peadirektori 29. juuli 2009. a käskkirjaga nr 1-3.13-7/805 otsustati V. Luite taotlus rahuldamata jätta. Käskkirja põhjenduste kohaselt oli käesoleva vooru eelarve 20 miljonit krooni ning põllumajandusministri 17. novembri 2008. a määruse nr 110 „Kiviaia rajamise ja taastamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ 3-09-2594 (määrus nr 110) § 10 lg 2 alusel rahuldati hindepunktide alusel 150 parimat taotlust. Paremusjärjestuse kohaselt kuulusid rahuldamisele taotlused kiviaia taastamise eest ning kiviaia taastamise ja rajamise eest toetuse saamiseks esitatud taotlused kiviaia taastamise osas, millel oli minimaalselt 1,64 punkti. V. Luite esitas käskkirjale vaide, kuid PRIA peadirektori 2. oktoobri 2009. a vaideotsusega nr 13-48/94 jäeti vaie rahuldamata. 3. V. Luite esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 29. juuli 2009. a käskkirja nr 1-3.137/805 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks V. Luite taotluse uueks läbivaatamiseks ja taotluse rahuldamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlustatud käskkiri selge ega mõistetav ning taotluse rahuldamata jätmine on motiveerimata, mistõttu on käskkiri vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 54. V. Luitel puudub vaidlustatud käskkirja alusel võimalus tuvastada investeeringutoetuse taotluse hindamiskriteeriumeid ja hindamise korda. Käskkirjast ei selgu, kas taotlust hinnati vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 456 lg-s 4 sätestatud tingimustele ning käskkirja lisaks olevast tabelist, kus on märgitud, et kaebuse esitaja projekt sai vaid 1 punkti, ei nähtu, mille alusel ja kuidas esitatud projekte hinnati. 4. Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tähenda asjaolu, et vaidlustatud käskkirjas ja määruses nr 110 ei ole nende vastuvõtmisel viidatud ELÜPS § 456 lg-le 4, et toetuse taotluse hindamiskriteeriumeid ja taotluse hindamise korda ei ole kehtestatud ning PRIA ei saanud neid rakendada. Taotluste hindamist ja taotluste paremusjärjestuse moodustamist reguleerib määruse nr 110 § 8 ning taotluste hindamise kriteeriumid on välja toodud sama määruse §-s 9. Põhjendamatu on kaebuses toodud seisukoht, et vaidlustatud käskkiri ei ole selge ega mõistetav ning on vastuolus HMS §-ga 54. Käskkirjas on ära toodud nii selle väljaandmise õiguslik kui faktiline alus ning rahuldamisele kuuluvate taotluste arv ja minimaalne punktisumma. Käskkirjas on märgitud, et iga konkreetse taotleja projekti punktide summa on avaldatud PRIA kodulehel, näidates ära ka kodulehe andmed. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. V. Luite apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Ebaõige on halduskohtu järeldus, et vaidlustatud käskkirjas ELÜPS § 456 lg-le 4 viitamata jätmine ei tähenda, et maaelu arengu toetuse taotluse hindamiskriteeriumeid ning taotluse hindamise korda ei ole kehtestatud ja PRIA ei saanud neid rakendada ning et taotluste hindamist ja taotluste paremusjärjestuse moodustamist reguleerib määruse nr 110 § 8 ning taotluste hindamise kriteeriumid on välja toodud sama määruse §-s 9. Kuna ELÜPS § 456 lg 4 alusel ei ole maaelu arengu toetuse taotluse hindamiskriteeriume ja taotluse hindamise korda vastu võetud, ei saanud PRIA V. Luite taotluse rahuldamata jätmisel neid ka rakendada.
- b)Ebaõige on halduskohtu järeldus, et vaidlustatud käskkiri ei ole vastuolus HMS §-ga 54 ning et haldusakti motiveerimisnõudeid ei ole rikutud. Vaidlustatud käskkirja lisaks olevast Exceli tabelist ei nähtu, mille alusel ning kuidas konkreetseid projekte hinnati ning kuidas taotluste hindepunktide summa kujunes. PRIA ei ole taotluste rahuldamata jätmist motiveerinud. Vaidlustatud käskkiri on seetõttu vastuolus HMS §-dega 54, 55 ja 56. 6. PRIA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 2 3-09-2594
- a)Ebaõige on apellatsioonkaebuses toodud väide, et kuna ELÜPS § 456 lg 4 alusel ei ole maaelu arengu toetuse taotluse hindamiskriteeriume ja taotluse hindamise korda eraldi vastu võetud, ei saagi taotlusi hinnata. Taotluste hindamiskriteeriumid ja taotluste hindamise kord on kehtestatud määruses nr 110, mingit eraldi korda selleks olema ei pea.
- b)Vaidlustatud käskkirja andmisel ei ole menetlusnõudeid rikutud, käskkiri on nõuetekohaselt motiveeritud. Iga taotleja hindepunktide summa ja koht paremusjärjestuses ning see, mitu taotlust rahuldati, on avaldatud PRIA kodulehel. Hindepunktide summa, millest alates jäid taotlused rahuldamata ja eelarve suurus on ära toodud vaidlustatud käskkirjas endas. Seega on võimalik kontrollida taotluste hindamise arvutuskäiku ja saadud lõpptulemust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. 8. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et kehtestatud ei ole maaelu arengu toetuse taotluse hindamiskriteeriume ja taotluse hindamise korda. Selline kord on kehtestatud määruses nr 110. Selle määruse § 9 sätestab taotluse hindamise kriteeriumid, § 8 reguleerib taotluste hindamist ja taotluste paremusjärjestuse moodustamist. Asjaolu, et määruse nr 110 preambulas oli tõepoolest määruse kehtestamise alustena Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse sätetest viidatud üksnes § 454 lõikele 2 ja § 455 lõigetele 2 ja 3 ning viitamata on jäetud ELÜPS § 456 lg-le 4, ei tähenda, et viimast normi ei saaks sellest hoolimata käsitada määruse nr 110 aluseks oleva volitusnormina. Seega oli volitusnorm sellise regulatsiooni kehtestamiseks põllumajandusministril olemas. Üksnes puudulikust viitest määruse nr 110 preambulas ei saa teha järeldust, et ELÜPS § 456 lg 4 alusel ei olnudki taotluse hindamiskriteeriume ja taotluse hindamise korda üldse kehtestatud. Seetõttu oli PRIA poolt määrusest nr 110 lähtumine õiguspärane ning apellandi teistsugused väited on põhjendamatud. 9. Samuti väidab apellant, et vaidlusalune haldusakt on motiveerimata. Ringkonnakohtu hinnangul on käskkiri õiguslikult motiveeritud, sest käskkirjas on viidatud asjakohastele Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ning Määruse nr 110 sätetele. Faktilise põhjendusena on käskkirjas selgitatud, et toetuse taotlused rahuldati eelarve piires paremusjärjestuse alusel ning et minimaalselt pidi toetuse saamiseks olema taotlejal 1,64 punkt. Ühtlasi on selgitatud, millisel internetilehel on võimalik iga konkreetse taotleja projekti punktide summaga tutvuda (tl 6). Apellant ei väida, et ta ei oleks saanud kodulehel avaldatud punktisummadega tutvuda. Sellisel viisil hindepunktide põhjal kujuneva paremusjärjestusega haldusakti motiveerimine on iseenesest kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi 27. veebruari 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-93-06 võetud seisukohaga, kus on leitud, et lisaks rahaliste vahendite puudumisele tuleb haldusakti põhjendustes märkida taotlejale määratud punktide summa, koht paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Sellisel juhul on taotlejal võimalik taotleda PRIAL-lt materjalidega tutvumist ning tal on võimalik otsust sisuliselt vaidlustada (p 15). PRIA kinnitusel ei ole taotleja avaldanud soovi tutvuda taotlustoimiku materjalidega (tl 21). Vaideotsuses ja vastuses kaebusele on PRIA selgitanud kaebajale antud punktisumma kujunemist ning sellele ei ole kaebaja kohtumenetluses vastu vaielnud. Ehkki üldjuhul ei 3 3-09-2594 muuda hilisemas menetluses haldusakti tagantjärgi motiveerimine haldusakti õiguspäraseks, arvestab ringkonnakohus siiski seda, et käesoleva haldusakti motiveerimise miinimumnõuded Riigikohtu praktika järgi oli vastustaja täitnud ning kaebaja hindepunktide kujunemise osas antud seisukohtadele ei ole kaebaja vastu vaielnud. Sellises olukorras pole alust kahtluseks, et vastustaja võis oma kaalutlusõigust teostada valesti ning haldusakti põhjalikumate motiivide puudumist vaidlustatud käskkirjas (kuidas kujunes kaebaja hindepunktide summa just selliseks) tuleb käesoleval juhul pidada vormiveaks, mis ei mõjutanud asja otsustamist ja mis ei ole seega haldusakti tühistamise aluseks HMS § 58 järgi. 10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ei rahuldata ka apellandi taotlust menetluskulude väljamõistmiseks summas 6370 krooni (õigusabikulud ja riigilõiv). Maili Lokk Ivo Pilving 4 Einar Vene