KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märts 2011, Tartu Haldusasja number 3-09-2321 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 4. augusti 2009. a käskkirja nr 6.-3/1833-D tühistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2010. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 4. augusti 2009. a käskkirjaga nr 6.-3/1833-D karistati vahistatu Aleksandr Streltsovi distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p-de 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest 10 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega ning piirati vahistatule kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 30, 31, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt ei allunud A. Streltsov 15. juulil 2009 kell 08.15 Viru Vangla osakonna E3 kambris nr 2206 hommikuse loenduse ajal vanglaametniku seaduslikule korraldusele öelda oma nimi. A. Streltsov esitas Viru Vanglale vaide, milles palus maksta talle kartseris viibitud 10 päeva eest 15 000 krooni hüvitist. Viru Vangla vaiet tähtaegselt ei lahendanud. 2. A. Streltsov esitas 15. oktoobril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla 4. augusti 2009. a käskkiri nr 6.-3/1833-D tühistada ning mõista talle välja kartserisse paigutamisega tekitatud moraalse ja füüsilise kahju eest 15 000 krooni suurune hüvitis. Kaebuse põhjenduste kohaselt karistas vangla A. Streltsovi ebaõiglaselt kartserikaristusega, kuna hommikuse loenduse ajal sisenenud vanglaametnik ei tutvustanud ennast ja näitas vastuseks A. Streltsovi soovile, et ta esitleks end, oma rinnasilti. Et vanglaametnikul oli olemas kaart A. Streltsovi andmetega, ütles A. Streltsov, et ametnik saab andmeid sellelt kaardilt lugeda. Nime küsimine rikub põhiseaduse (PS) §-e 11 ja 12 ning PS § 25 alusel on A. Streltsovil õigus talle vangla poolt ebaõiglase kartserisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. 3. Tartu Halduskohus jättis 30. aprilli 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: Viru Vangla 04.08.2009 käskkiri nr 6.-3/1833-D on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kinnipeetavale antud korraldus tõusta loenduse ajal püsti ja öelda oma nimi, ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja kinnipeetav oleks pidanud seda korraldust täitma. Kuna kinnipeetav ei täitnud vanglaametniku poolt antud seaduslikku korraldust, siis pani ta toime süülise teo, mille eest teda karistati põhjendatult. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust ning nimesilti, mistõttu ei saanud A. Streltsovil tekkida küsimust vanglaametniku nime osas. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll aga on vastavalt Viru Vangla kodukorra p-le 7.5 ametnikul õigus küsida kinnipeetava isiku ees- ja perekonnanime, kontrollida kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Kaebaja tutvus Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul 2. aprill 2009 kuni 8. aprill 2009 ja seega on ta teadlik kohustusest öelda loenduse ajal oma nimi ja vajadusel ka muud andmed. Kuna A. Streltsovi karistati põhjendatult ja ta ei ole tõendanud, et talle on Viru Vangla poolt põhjustatud mittevaralist kahju, siis taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)A. Streltsov ei viibi Viru Vanglas omal vabal tahtel ega ole vanglas endale mingeid kohustusi võtnud. Ebaõige on halduskohtu väide, et A. Streltsov on Viru Vangla kodukorraga tutvunud. A. Streltsov ei ole selle kohta allkirja andnud.
- b)Ebaõige on halduskohtu otsuses märgitu, et vanglaametnik ei pea ennast kinnipeetavale esitlema. A. Streltsov ei saanud vanglaametniku rinnasilti lugeda, sest ei valda eesti keelt.
- c)Vanglas läbiviidavat loendust pole tegelikult vaja, see on inimväärikust alandav ja solvav.
- d)Halduskohus on rikkunud PS §-e 10, 11, 12, 13, 15, 19 ja 41 kui ei ole taganud ja kaitsnud A. Streltsovi õigusi ja vabadusi ning tunnistab otsuses vangistusseadusega vastuolus olevat ja õigusvastast Viru Vangla kodukorda. 5. Viru Vangla palub oma vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vangla nõustub halduskohtu põhjendustega ja märgib lisaks järgmist:
- a)A. Streltsovi apellatsioonkaebuses esitatud väide, et ta ei saanud lugeda talle korralduse andnud vanglaametniku nime, kuna ta ei valda eesti keelt, on esitatud sooviga vabaneda vastutusest. Nimesildilt nime lugemiseks ei ole vaja eesti keele oskust ega eriteadmisi.
- b)Vanglasse paigutamine ei annaks soovitud eesmärki, kui vanglas viibides võimaldataks kinnipeetavatel jätkata erinevate õigusrikkumiste toimepanemist ja ei nõutaks elementaarsete reeglite järgimist.
- c)A. Streltsov on süstemaatiline distsipliinirikkuja, kes ei soovi alluda vanglas kehtivale korrale ning kelle puhul oli kartserikaristuse määramine õigustatud ja proportsionaalne. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuste rahuldamiseks ei ole alust. 7. Halduskohus on põhjendatult distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamata jätnud. A. Streltsovi karistati selle eest, et ta ei täitnud vanglaametniku korraldust öelda oma nimi. Sellega rikkus A. Streltsov VangS § 67 p-i 1 (julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele) ja Viru Vangla kodukorra p-e 8.11 (kinni peetav isik on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele). Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametnike korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on A. Streltsov vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Põhjendatult on viidatud ka Viru Vangla kodukorra p-i 8.11 rikkumisele. 8. Küsimus, kas A. Streltsov on andnud allkirja Viru Vangla kodukorraga tutvumise kohta, ei oma tema käitumise õiguspärasuse hindamise seisukohalt tähtsust. Ülalviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt oli kinnipeetaval kohustus alluda vanglaametniku korraldusele sõltumata sellest, kas A. Streltsovi arvates oli see õiguspärane, st Viru Vangla kodukorraga kooskõlas, või mitte. Nagu märgitud, ei saanud korraldust HMS § 63 lg 2 alusel ilmselgelt tühiseks pidada. A. Streltsovi väited, et nime ütlemist ei ole tegelikult vanglaametnikele vaja ja et nime ütlemine on talle alandav, ei muuda korraldust nime ütlemiseks õigusvastaseks. 9. Vaide lahendamise tähtaja väidetav rikkumine ei muuda distsiplinaarkaristuse määramist õigusvastaseks, mistõttu on need A. Streltsovi apellatsioonkaebuse väited asjassepuutumatud. 10. Asjassepuutumatud on kaebaja väited põhiseaduse sätete rikkumise osas. Kaebaja oli distsiplinaarsüüteo toimepanemise ajal vahistatu ja seega oli tal kohustus alluda vangistusseaduses, Viru Vangla kodukorras ja teistes asjakohastes õigusaktides sätestatud regulatsioonile. Viru Vangla kodukord oli kehtiv õigusakt, mis oli järgimiseks kohustuslik. 11. Asja materjalidest ei nähtu ka, et distsiplinaarkaristuse määramisel oleks esinenud menetluslikke rikkumisi. Määratud karistust ei ole alust pidada ka ebaproportsionaalseks. Kuna distsiplinaarkaristuse määramine oli õiguspärane, ei ole A. Streltsovil alust nõuda ka kahju hüvitamist. Kartseritingimusi ei ole alust pidada õigusvastaseks, selle kohta puuduvad igasugused tõendid. Neil põhjustel jääb A. Streltsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. 12. Seonduvalt A. Streltsovi poolt 19. juunil 2010 esitatud taotlusega, kus märgiti soov osaleda ringkonnakohtu istungil, selgitab ringkonnakohus järgmist. HKMS § 32 lg 5 kohaselt tuli soov asja arutamiseks kohtuistungil esitada apellatsioonkaebuses. A. Streltsov seda 3 apellatsioonkaebuses ei taotlenud. Istungi soovimist hilisemas menetlusstaadiumis kohtumenetluse seadustik ette ei näe. Seetõttu lahendas ringkonnakohus asja kirjalikus menetluses. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene