KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2011, Tartu Haldusasja number 3-09-2036 Haldusasi Jaak Tuuksami kaebus Viru õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Tuuksami apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Jaak Tuuksam Vastustaja Viru Vangla Vangla tegevuse RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2010. a otsus muutmata. 2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Jaak Tuuksam esitas 17. septembril 2009 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevuse seoses J. Tuuksami usuliste õiguste piiramisega. Kaebuse kohaselt ei saanud J. Tuuksam vangla osakonnas E8 viibides tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-st 20.1 osaleda jumalateenistustel vangla kabelis ning samuti ei toimunud selles osakonnas J. Tuuksami sealviibimise ajal jumalateenistusi. Sellega rikuti tema põhiseaduse (PS) §-dest 11, 12 ja 40 ning vangistusseaduse (VangS) §-st 62 tulenevaid õigusi. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis J. Tuuksam soovi esitada tulevikus vanglale kahju hüvitamise nõue. Kaebuses esitas J. Tuuksam taotluse tunnistada Viru Vangla kodukorra p 20.1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, sest see on vangla direktori poolt kehtestatud ilma seadusest tuleneva volitusnormi olemasoluta. 2. Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)PS § 40 lg-s 1 toodud usuvabaduse kui põhiõiguse riivega käesoleval juhul tegemist ei ole. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal on isiku põhiõigused paratamatult piiratumad kui vabaduses viibides. J. Tuuksami õigus vabadusele on põhiseaduspäraselt piiratud tema vabadusekaotuse kandmise ajal ja nimetatud piirang seab ühtlasi piiranguid tema teistele põhiõigustele.
- b)Vangistusseadus ei kohusta kinnipidamisasutust usutalitusi läbi viima vangla kabelis, vaid seda võis teha ka osakonnas E8. Viru Vangla vanemkaplani O. Ojaperve 10. märtsi 2010. a õiendi kohaselt toimus usuline tegevus osakonnas E8 Viru Vangla avamisest kuni 2009. a augustini individuaalselt. 2009. a septembrist algasid osakonnas iganädalased usuõpetustunnid, milles osales kuni oma vabanemiseni ka J. Tuuksam.
- c)Vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks on võimalik näha ette erinevad kinnipidamistingimused vangla erinevates osades. Osakonda E8, kus viibis J. Tuuksam, on paigutatud kõrge ohtlikkusega kinnipeetavad. Viru Vangla osakondades E7 ja E8 on kinnipeetavatele kõik vangistusseadusest tulenevad õigused õigusaktidega sätestatud miinimummahus tagatud.
- d)Kuna halduskohus ei tuvastanud Viru Vangla tegevuse õigusvastasust ning kaebaja subjektiivsete õiguste ja vabaduste rikkumisi, siis ei võta kohus seisukohta Viru Vangla kodukorra p 20.1 põhiseadusele vastavuse osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. J. Tuuksam esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Selgusetuks jääb, milles seisnes J. Tuuksami kõrgohtlikkus. J. Tuuksami paigutas Viru Vangla osakonda E8 vangla, mistõttu sellele ei saa viidata kui paratamatusele.
- b)Halduskohus on asunud ekslikult seisukohale, et vaidlus käib eelkõige selle üle, kas J. Tuuksami usuvabadust puudutavaid õigusi on piiratud, takistades tal osa võtmast jumalateenistustest vangla kabelis. Kabeli külastamise keelamine puudutas kinnipeetavate ebavõrdset kohtlemist. Vangla ei saa keelata usklikel kirikus käia põhjusel, et ta ei suuda konvoeerida 14 kinnipeetavat 1 kord nädalas kabelisse ja tagasi.
- c)J. Tuuksami ei viidud iganädalasele jumalateenistusele. Osakonna E8 kinnipeetavate päevakavas ei olnud usulise tegevuse jaoks aega eraldatud. Alates augustist 2009 sisse viidud piiblitunnid ei saa asendada iganädalasi jumalateenistusi vaimuliku juhtimisel.
- d)Halduskohtu otsuses viidatud O. Ojaperve 10. märtsi 2010. a õiend sisaldab vasturääkivusi.
- e)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et J. Tuuksamil ei ole õigust nõuda, et vangla eiraks julgeolekukaalutlusi ja viiks ta vangla pühakotta ning et vangla on täitnud kohustuse tagada kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamine selle läbi, et vangla ei ole takistanud J. Tuuksamit oma elukambris palvetamast. Vangla on antud juhul rikkunud VangS §-i 41. J. Tuuksami suhtes on kehtestatud lisapiiranguid ja selle läbi on rikutud PS §-i 11 nõudeid. 4. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Viru Vangla jääb oma eelnevalt esitatud seisukohtade juurde ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist: 2
- a)Et J. Tuuksam ei ole vaidlustanud enda paigutamist osakonda E8, on tema vanglasisest paigutamist puudutavad väited asjakohatud.
- b)J. Tuuksam ei ole pädev hindama vangla võimalusi kinnipeetavate saatmisel. Osakonna E8 kinnipeetavate saatmine kabelisse ei ole julgeolekukaalutlustel võimalik ning usuline tegevus võimaldatakse neile osakonnas.
- c)O. Ojaperve õiendi kohaselt võimaldati osakonnas E8 usulist tegevust. Eraldi aega usulise tegevuse jaoks ei ole märgitud üheski vangla osakonna päevakavas, mistõttu on J. Tuuksami sellekohased viited asjassepuutumatud.
- d)Vangla kohustus tagada usuliste vajaduste rahuldamine ei tekita kinnipeetavatele subjektiivset õigust nõuda ükskõik millisel viisil usuliste vajaduste rahuldamist. Vangla julgeolek on seotud mitmete oluliste põhiväärtuste kaitsmisega, mille tõttu on põhjendatud võrdsuspõhimõtte piiramine. Osakonna E8 kinnipeetavatele on seadusest tulenevad õigused tagatud ning erinev kohtlemine seisneb vaid õiguste realiseerimise viisis. Ebavõrdsuse intensiivsus on minimaalne ning see ei ole ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. J. Tuuksami suhtes ei ole rikutud VangS §-i 41 ega PS §-i 11 nõudeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu otsus tuleb jätta muutmata. 6. Asjassepuutumatu on J. Tuuksami apellatsioonkaebuses püstitatud küsimus, et apellandile jääb arusaamatuks tema kõrgohtlikkus. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole see, kas J. Tuuksam paigutati alusetult osakonda, kus hoitakse kõrge ohtlikkusega kinnipeetavaid. Seetõttu ei saa ringkonnakohus sellele küsimusele hinnangut anda. 7. VangS § 62 järgi tuleb kinnipeetavale tagada tema usuliste vajaduste rahuldamine. Nimetatud sättest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda igasuguste enda valitud usust tulenevate või sellest tuletatud meelepäraste rituaalide ja kommete täitmise tagamist. On ilmne, et see oleks puhtfaktiliselt võimatu. Seetõttu ei saa tõlgendada VangS §-i 62 selliselt, et see annab kõigile kinnipeetavatele subjektiivse õiguse osaleda igal nädalal jumalateenistusel. 8. Kaebaja seisukohtadest on võimalik aru saada selliselt, et ta järeldab oma subjektiivset õigust osaleda igal nädalal jumalateenistusel sellest, et teiste osakondade kinnipeetavatele on võimaldatud jumalateeteenistusel osalemine vangla palvelas üks kord nädalas. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega ei ole tegemist juhul, kui võrreldavad isikud ei ole võrdsed või kui ebavõrdseks kohtlemiseks on mõistlik põhjus. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul väljendub mõistlik põhjus kinnipeetavate ebavõrdseks kohtlemiseks selles, et osakonnas E8 olnud kinnipeetavaid, kelle hulka kuulus ka apellant, loeti kõrge ohtlikkusega kinnipeetavateks. Nende puhul tuli vältida kontaktide loomise võimalusi teiste kinnipeetavatega, mis võiks tuua kaasa vangla julgeolekule ohtlikke tagajärgi. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele veenvalt kirjeldanud, kuidas Viru Vanglas tuleb osakonnast E7 ja E8 vangla palvelasse jõudmiseks läbida erinevaid ruume, mida kasutavad ka teised kinnipeetavad (trepid, galeriid, jalutusboksid, fuajeed) ja kus ei ole ilmselgelt võimalik välistada võimalust, et E-osakonna kinnipeetavad saavad teiste kinnipeetavatega infot vahetada. Seda eriti juhul, kui palvelasse liikumine toimuks regulaarsetel aegadel. Veenev on ka põhjendus, et kõrgohtlike kinnipeetavate konvoeerimiseks vajalikku vanglaametnikku hulka (neljateistkümne kinnipeetava kohta kakskümmend viis valvurit) vanglal tavapärase töögraafiku juures ei ole. 3 9. Seega esines osakonnas E8 olnud kinnipeetavate vangla palvelasse jumalateenistusele mitteviimiseks mõistlik põhjus ning tegemist ei olnud võrdse kohtlemise põhimõttest tuleneva subjektiivse õiguse rikkumisega. Vangla kinnitab, ja J. Tuuksam on ka ise omaks võtnud, et E8 osakonnas toimusid regulaarselt õigeusu usuõpetustunnid. Ringkonnakohtu hinnangul saab seda pidada VangS §-s 62 sätestatud minimaalsete usuliste vajaduste rahuldamiseks piisavaks. Ka Viru Vangla kaplani seisukohtadest ei nähtu, et regulaarsed õigeusu usuõpetustunnid oleksid usuliste vajaduste rahuldamisel ebapiisavad. Lisaks oli J. Tuuksamil võimalus tegeleda oma usuliste vajaduste rahuldamisega individuaalselt. Miski ei viita sellele, et vangla oleks takistanud J. Tuuksamil individuaalselt oma usuliste vajaduste rahuldamisega tegeleda. 10. Eelnevalt kirjeldatud mõistlik põhjus osakonna E8 kinnipeetavate palvelasse mitteviimiseks on kooskõlas ka VangS § 41 lg-s 2 sätestatud võimalusega piirata kinnipeetavate õigusi vangla julgeoleku kaalutlustel. Selline piirang vastab ka PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele. Ilmselgelt on vangla julgeolek oluline väärtus, mis õigustab usuvabaduse piiramist. Käesoleval juhul ei ole alust pidada seda piirangut ebaproportsionaalseks, sest kaebajal puudus võimalus osaleda üksnes jumalateenistusel vangla palvelas, kuid talle oli tagatud võimalus viia vajalikke kombetalitusi läbi individuaalselt ning osaleda kaplani juhtimisel toimunud õigeusu usuõpetuse tundides E8 osakonnas. 11. Apellatsioonkaebusest võib järeldada ka, et kaebaja arvates rikuti ka Viru Vangla kodukorra p-i 20.1, mis nägi ette, et E-hoone avatud osakondade kinnipeetavatel toimuvad jumalateenistused osakonnas. Kaebaja väidab, et selliseid jumalateenistusi osakonnas ei toimunud. Samas on kaebaja oma põhjendatud huvina toonud välja kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsuse üksnes seoses sellega, et ta ei saanud kirikus käia (tl 47). Ka varasemas kohtumenetluses on kaebaja vastustajale ette heitnud eeskätt seda, et teda ei viidud jumalateenistusele vangla palvelasse. Halduskohtule esitatud kaebuses on J. Tuuksam taotlenud muuhulgas Viru Vangla kodukorra p-i 20.1 kehtetuks tunnistamist, mis viitab samuti sellele, et kaebuse esemeks on eeskätt see, et kaebajat ei viidud jumalateenistusele vangla palvelasse. Ka asja materjalidest ilmneb, et vanglas oleku ajal luges ta end häirivaks asjaoluks eeskätt seda, et teda ei viidud E8 osakonnast jumalateenistusele vangla palvemajasse sarnaselt teiste kinnipeetavatega (kaebaja vaie tl 38p, taotlus tl 42). Kuna põhjendatud huvi on kaebaja seostanud üksnes palvelasse mitteviimisega ning eeltoodust tulenevalt oli see ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hakata täiendavalt tuvastama seda, kas jumalateenistused E-osakonnas siiski toimusid. Ringkonnakohus märgib siiski, et jumalateenistuste toimumist E8 osakonna ruumides on kinnitanud vangla kaplan (tl 41). 12. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi menetluskulu jääb HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene