lg 4 ning korteriühistu põhikirja p 4.2 kohaselt on arvete tasumisega viivitamisel hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,07% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist 2397.18 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 14 704.87 krooni, millele lisandub viivis 2397.18 krooni.
lg 1, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Kostja korteriomanikuna on korteriühistu liige. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju 2 ja kulutusi. Tulenevalt eelnimetatud sätetest peab kostja eluruumi omanikuna (kaasomanikuna) ja korteriühistu liikmena tasuma ühistule makseid vastavalt temale kuuluva osa suurusele, nagu tasuvad ka teised eluruumide omanikud. KOS § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; lg 2 järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; lg 3 järgi korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hageja on esitanud kostjale teated-arved, kostja pole arveid kas tervikuna või osaliselt tasunud. Tulenevalt KOS §-st 13 kaasomandi kasutamise kohta muid kokkuleppeid kostja ei esitanud. Vastavalt
lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
§-st 151 tulenevalt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks vastavalt korteriühistuseadusele loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks sama seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu põhikirja kohaselt on ühistu liikmete korterite mõtteliste osade majandamine kõigi ühistu liikmete ühine kohustus. Elamu majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt võrreldes nende omandiksoleva korteri üldpinna suuruse ja elamu üldpinnaga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool tõendab oma väiteid või vastuväiteid. Kostja ei ole ühtegi oma kirjalikus vastuses esitatud vastuväidet tõendanud. Põhjendatud ei ole arvesse võtta kostja enda arvamuse järgi teenuste kohta tehtud arvestusi. Samuti on kostja oma arvestustes viidanud alustele ja ajavahemikule enne võlgnevuse tekkimist. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks osalenud neil koosolekutel, kus otsustati korteriühistu liikme kohustuste aluseks olevaid asjaolusid ega ka tõendeid, et ta oleks vastavaid otsuseid vaidlustanud. Selletõttu on asjakohatu kostja viide, et ta ei maksa makse selles osas, millega ta pole nõustunud. Hagi kuulub rahuldamisele tervikuna kokku summas 17 102.05 krooni.
lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
Kuid sealt võtab kasutusele ainult mõõtühiku kr/m2 teadmata, kuidas seda ühikut kasutada. Vajalik summa hooldeks ja remondiks kirjutakse majandustegevuse aastakavasse ja esitakse vähemalt 2 nädalat enne üldkoosolekut korteriomanikele. Kui omanikud on nõus nende suurustega, siis need suurused jagatakse kõikide (pindala 1101,4 m2) omanike vahel ja siis tekib õiguslik alus esitada need suurused arvel. Lähtudes sellest puudub OÜ-l Elamu Teenused alus esitada sisemise tariifi suurused arvele vastavalt
MS §-le 646 kohus võib otsustada üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuivõrd otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. 6. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja kostjalt tasumata majandamiskulude väljamõistmist ning kostja esitas nii vastuses hagile kui kohtuistungil muu hulgas vastuväited, mille kohaselt ei ole hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Maakohus jättis kostja vastuväited arvestamata ja põhjendas seda sellega, et kostja ei ole vastuväiteid tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu sellekohane seisukoht ei ole põhjendatud ning on vastuolus TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormise põhimõttega. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud asjas tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud
§-st 151 tulenevat majandamiskulude tasumise kohustust. Järelikult pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest nõutud suuruses. Kostja võis kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid seni, kuni hageja tõendeid ei esitanud. Kui hageja esitab tõendid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks, siis on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, et hageja arvestus võlgnevuse kohta ei vasta tegelikkusele, siis oleks hageja pidanud tõendama, et kostja võlgnevus on arvestatud kooskõlas
Riigikohus on 16.06.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 asunud seisukohale, et hageja peab
lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu 4 majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud
lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur oli kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulusid nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustust ei teki. Järelikult ei saa arvete esitamisega tõendada, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Eeltoodust tulenevalt on maakohus kostja vastuväidete olemasolul hageja nõude põhjendamatult rahuldanud. 7. Maakohus on asja arutamisel rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4, mille kohaselt peab kohus selgitama eelmenetluses mh välja hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete tõendamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele TsMS 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormist ja tegema hagejale ettepaneku esitada tõendeid, millistest nähtuks, et tema poolt kostjale esitatud arved on kooskõlas
Vastuväidete esitamisel tuleb kostjale võimaldada esitada omapoolseid tõendeid. Tõendite esitamisel peab pool TsMS § 236 lg 3 alusel põhjendama, millise asjas tähtsa asjaolu tõendamiseks ta tõendit esitada soovib. Ühtlasi peab maakohus asja uuel arutamisel selgitama välja, kas hageja nõue on arvestatud 01.09.2009 või 30.09.2009 seisuga ning millisel alusel on arvestatud majandamiskulude võlgnevuse sisse riigilõiv 750 krooni (t.l 47). 8. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 5 Üllar Roostoja 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.