2-11-14739 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-14739 Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi K K hagi E Z vast
§ 100
lg 2, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk hageja vanem ning kostja ei ela hagejaga koos ja osale hageja kasvatamisel. Seega on kostja hagejale ülalpidamist maksma kohustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 ja lg 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot ning pool sellest 139,01 eurot. Igakuine elatis alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui 139,01 eurot. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt igakuine elatis, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk seadusega sätestatud miinimummääras 139,01 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kui hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei pea hageja eraldi tõendama lapse vajadusi, kuna seaduses sätestatud määr on minimaalne lapse arenguks ja kasvatamiseks vajaliku elatusraha suurus ning see peab olema lapsele igal juhul 3
(6)2-11-14739 tagatud. Hageja tõendamiskohustus tekib juhul, kui lapse vajadused ületavad seaduses sätestatud miinimummäära või kui kostja ei suuda objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt oma ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras täita. Kostja ei vaidle, et ta on elatist maksma kohustatud isikuks, kuid nõustub maksma hagejale elatist määras 40 eurot kuus, kuna kostja on 70% töövõimetu ja kostja ülalpidamisel on veel teine alaealine laps ja kostja sissetulek ühes kuus on 172 eurot.
§ 102
lg 1 ja lg 2, isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus nõustub kostja väitega, et kostja on töövõimetu 70% ulatuses ning tal on teine alaealine laps. Hageja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Kostja väidet tõendavad püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus (t.l.-15,16), mille kohaselt on kostjal töövõimetus 70% alates
- jaanuarist 2011 kestvusega kaks aastat ja kohtuotsus (t.l.-19-21), millest selgub, et kostjalt on
- oktoobril 2010 välja mõistetud elatis tütre Anastassia ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 139,01 eurot (2175 krooni). Kohus leiab, et kostja nimetatud asjaolud ei võimalda kohtul vähendada hageja kasuks välja mõistetavat elatist alla seadusega kehtestatud miinimummäära, kuna elatise vähendamise tagajärjel satub hageja vähemkindlustatud olukorda kui seda on kostja teine laps A. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 p 1 kohaselt, igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 10 kohaselt, lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Kohus peab igakülgselt seadma esikohale lapse huvid ning tagama laste võrdse kohtlemise. Kohus järeldab, et kostja töövõimetus ei takista kostjal tulu saamist ega elatise kohustuse täitmist ning seega leiab kohus, et kostja töövõimetus ei ole mõjuvaks põhjuseks, et vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja on kohtuistungil antud ütlustega kinnitanud, et varem töötas ta elektrikuna ja sellel erialal saaks ta vaatamata töövõimetusele töötada. Kostja väitel puudub tal elektriku sertifikaat, kuid kostja ei selgitanud, miks ta ei saaks sertifikaati omandada, et leida võimetekohast tööd. Lisaks märkis kostja, et kavatseb leida suvel tööd maasikate korjamisel. Kostja soovi tööd leida kinnitab ka tööotsimise kava (t.l.-17), millest selgub, et kostja soovib tööd elektrikuna. Kohus on seisukohal, et lapse vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ja seetõttu on vanemal kohustus teha kõik endast oleneva, et tagada oma lapsele ülalpidamine vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja selgitustest järeldub, et kostja on vaatamata oma 4
(6)2-11-14739 töövõimetusele võimeline teatud aladel töötama. Seades esikohale lapse huvid, leiab kohus, et kostja töövõimetus ei ole mõjuvaks põhjuseks, et vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ülalpidamisel on veel teine alaealine laps, XXX sündinud P, kellele on Viru Maakohtu
- oktoobri 2010 kohtuotsusega (t.l.-19-21) kostjalt välja mõistetud elatis seadusega sätestatud miinimummääras ehk 139,01 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja elatise vähendamisel alla seaduses sätestatud miinimummäära rikutakse laste võrdse kohtlemise nõuet. Hageja ja Anastassia on mõlemad kostja ülalpeetavad lapsed ning mõjuvat põhjust, et kohus saaks elatise määramisel kõrvale kalduda laste võrdse kohtlemise nõudest, kohtule esitatud ei ole. Laste kohtlemise ebavõrdsus seisneb selles, et A on ülalpidamiseks mõistetud 139,01 eurot kuus, samas kui kostja nõustub hagejale maksma elatist 40 eurot kuus. Asjaolu, et kostjal puudub vajalik sissetulek, ei mõjuta laste õigust saada ülalpidamist võrdselt. Kuigi kostja ei täida Viru Maakohtu
- oktoobri 2010 kohtuotsusega talle pandud elatise maksmise kohustust seetõttu, et tal sissetulek puudub, on A nõudeõigus (elatise võla nõue) kostja vastu ning juhul, kui kostja asub tööle, saab A selle nõude realiseerida, s.o kohtutäitur (kostja osas toimub täitemenetlus A elatise nõudes – t.l.25,26) peab kinni kostja sissetulekutest nii A mõistetud elatise kui ka elatise võlgnevuse. Sama õigus saada kas või tagant järele elatist peab olema tagatud ka hagejale. Kohus on seisukohal, et kostja peab tagama mõlemale lapsele võrdse elatise. Kohus leiab, et hageja ja kostja varaline seisund ei võimalda vähendada hagejale mõistetavat elatist alla miinimummäära. Hageja esindaja ütlustest kohtuistungil selgub, et hageja ja tema ema elavad hageja ema vanemate juures. Hageja ema sissetulek on hageja emale makstav emapalk 245 eurot kuus ja lapsetoetus 19 eurot kuus, kinnis- ja vallasvara hagejal ja hageja emal puuduvad. Eluaseme kulud katavad hageja ema vanemad. Kostja kinnitas kohtuistungil antud ütlustega, et ta on töötu, sissetulek moodustab 172 eurot kuus pensionist, kostja elab vanematega, kes tasuvad eluasemekulud. Kohus tuvastas registritest, et kostjal vallas- ja kinnisvara puudub (t.l.-23,24), kostjale ei kuulu äriühinguid (t.l.-29). Vastavalt Maksu- ja Tolliameti tõendile (t.l.-39) on kostja sissetulek
- aastal 0 eurot;
- aastal 23 636 krooni (1510,62 eurot), s.o keskmiselt 125,85 eurot kuus. Kohus leiab, et poolte varaline seisund on ligilähedaselt võrdne ja seega ei mõjuta see elatise suurust. Kuna esikohal on lapse huvid, ei anna kostjal vara puudumine põhjust vähendada elatist alla miinimummäära, kuna hagejal endal vara ja sissetulek puudub ning hageja ema on võimeline andma lapsele elatist vaid minimaalses määras. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja kasuks seaduses sätestatud miinimummääras, s.o 139,01 eurot kuus. Hageja soovib elatist tagasiulatuvalt alates jaanuarist 2011.
§ 108
, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejale elatist maksnud. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta ei ole üldse hagejale midagi elatiseks maksnud. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2011. 5
(6)2-11-14739 Hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 139,01 eurot kuus alates
- jaanuarist
- Hageja tõend, abielulahutuse tõend (t.l.-4), ei oma asjas tähtsust, kuna vaidlust ei ole, et kostja elab hagejast eraldi ning vanemate abielu või abielu lahutamine ei mõjuta lapse õigust nõuda elatist vanemalt, kes elab eraldi. Hagihind Hagi on esitatud elatise nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja soovib elatist poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast, s.o 139,01 eurot. Hagihind on seega 9 x 139,01 = 1251,09 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Aarne Lõhmus Kohtunik 6
(6)