Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja esitas kirjaliku nõusoleku taotlemisel vallavalitsusele valeandmed. Korralduse nr 115 aluseks oli kaebaja taotlus ja võrgukuuri eskiisprojekt, kus kaebaja ei maininud, et temale kuuluvas pumbamajas asub puurkaev. Projekti kohaselt kavatses kaebaja veevarustuse lahendada ühisveevärgi baasil. Vastustajal puudus igasugune alus oletada, et pumbamajas võiks asuda töötav puurkaev, sellest sai vallavalitsus teada 02.07.2009, kui Kolga-Aabla külavanem esitas taotluse puurkaevu tamponeerimiseks. Seejärel saatis vastustaja kaebajale 02.07.2009 ja 12.08.2009 kirjad ehitustegevuse peatamiseks kuni puurkaevu olukorra selgumiseni. 12.08.2009 käisid vallavalitsuse ametnikud kohapeal ja tuvastasid, et pumbajaamas asub puurkaev. 05.09.2009 esitas kaebaja lisadokumendid veevarustussüsteemi lahendamise kohta kinnistul asuva puurkaevu baasil. Seega tunnistas ka kaebaja, et puurkaev töötab ja algselt esitatud eskiisprojekt oli eksitav. 13.10.2009 saatis vallavalitsus järelepärimised Keskkonnaametile ja –inspektsioonile. Keskkonnainspektsiooni 20.11.2009 vastuse kohaselt on vaidlusalune puurkaev käsitletav töötava puurkaevuna ning selle sanitaarkaitsealasse veevarustusega hoone ehitamine ei ole põhjavee seisukohalt lubatud. Keskkonnaameti 16.10.2009 vastuse kohaselt tuleb vallavalitsusel seoses puurkaevu olemasoluga ilmnenud asjaolude tõttu kaaluda kirjaliku nõusoleku tagasivõtmist. Vastustaja arvamuse kohaselt leidsid mõlemad ametid, et pumbamaja ümberehitamine ei ole põhjendatud. 24.05.2010 kontrollisid pumbamaja olukorda Keskkonnainspektsiooni inspektorid, mille kohaselt oli pumpla lammutatud, ehitatud uus vundament, puurkaev kaetud metallplaadiga. Kaebaja poolt esitatud täpsustatud projekti kohaselt on veevarustus ehitatavas hoones lahendatud puurkaevu baasil, mille kohta puudub Lahemaa Rahvuspargi valitseja kooskõlastus. Kaebajal ei saanud olla usaldust, et korraldus nr 115 jääb kehtima, kuna ta esitas vastustajale ebaõiged andmed. 4 3-10-2531 Vastustaja andis kirjaliku nõusoleku 05.02.2009 taotlusele ega ole andnud nõusolekut 05.09.2009 ja 09.06.2010 esitatud projektide muudatustele. Kui kaebaja ehitas hoone valmis kujul, mille osas vastustaja ei olnud nõusolekut andnud, vastutab ta ise nõusolekust erineval viisil tehtud kulutuste ja tagajärgede eest. Vastustaja esindajad kontrollisid pumbajaama olukorda 04.08.2010 kohapeal. Koostatud akti kohaselt ei olnud hoone nimetatud päevaks valmis. 16.08.2010 korraldusele läks kaebaja järgi alles 02.09.
§-d 64-67 kohaselt omal algatusel võimalik haldusakti muuta ja kehtetuks tunnistada. Käesoleval juhul vaadati kaebaja poolt esitatud taotlus läbi uutel alustel. Lähtudes eeltoodust on alusetud kaebaja väited selle kohta, et vallavalitsusel puudus õiguslik alus kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamiseks. 6 3-10-2531 Kaebaja väidetel ei saanud vastustaja kirjalikku nõusolekut tühistada, kuna see oli realiseeritud paadikuur on valmis ehitatud. Lähtudes
lg 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaevatav korraldus on vastu võetud 05.08.
Korralduses kirjeldatud asjaolude kohaselt ei olnud korralduse nr 115 välja andmise hetkel teada, et vanas pumbamajas asub puurkaev. Kaebajale heidetakse korralduses ette, et ta ei teavitanud vallavalitsust puurkaevu olemasolust ning esitas nõusoleku taotlemisel vallavalitsusele teadvalt valeandmeid. Esitatud tõendite kohaselt selgus 12.08.2009 toimunud pumbamaja ülevaatusel, et puurkaev ei ole likvideeritud, vaid omaniku poolt plommitud. Korraldusest ei selgu, keda peetakse plommimise osas puurkaevu omanikuks. Kuna puurkaev rajati juba 1965. aastal, on sellel olnud eeldatavalt mitmeid omanikke. Puurkaevu konserveerinud isikut haldusmenetluses tuvastada ei õnnestunud (tl 55). Kinnistusraamatu kannete kohaselt ei olnud kaebaja kinnistu esmaomanik. Kinnistusraamatu kannetes, ehitisregistrikannetes puuduvad kanded ja/või viited vaidlusaluse puurkaevu olemasolu kohta (tl 119-122). Korraldusega tuvastatud asjaolude kohaselt oli Eesti Geoloogia keskuse registri andmetel puurkaev likvideeritud. Arvamuse andja oma väidetes kinnitab, et puurkaevu olemasolust ei olnud teadlik ka Keskkonnaamet omapoolse nõusoleku andmisel. Kolga-Aabla külavanema 02.07.2009 pöördumisest selgub, et puurkaevu kasutati 6-7 aastat tagasi, enne selle müüki T. P´ile (tl 45). Kaevatavas korralduses ei ole hinnatud ega viidatud asjaoludele ja tõenditele, mille alusel jõuti järeldusele, et kaebaja teadis puurkaevu olemasolust 05.02.2009 taotluse esitamisel. Tulenevalt eeltoodust ja hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis, ei ole tõendamist leidnud vastustaja väited selle kohta, et 05.02.2009 esitas kaebaja kirjaliku nõusoleku taotlemisel valeandmeid ning oli korralduse nr 115 välja andmisel teadlik selle õigusvastasusest. 12.08.2009 koostati vallavalitsuse poolt vaidlusaluse ehitise ülevaatuse akt, mille kohaselt avastati pumbamajas puurkaev (tl 49). Tegemist on asjas olulise asjaolu tuvastamisega eelkõige seetõttu, et puurkaevule on seadusega kehtestatud hooldusnõuded ning kõnealusele kinnistule kehtivad asjas esitatud tõendite kohaselt ka looduskaitselised piirangud. Tulenevalt eeltoodust sai kaebaja hiljemalt 12.08.2009 teada puurkaevu olemasolust ning arvestades seda, et esitatud materjalide kohaselt ei saanud 05.02.2009 esitatud kirjaliku nõusoleku taotluse ja lisatud materjalide koostamisel paadikuuri ehitamiseks arvesse võtta puurkaevuga seoses olevad nõudeid/piiranguid, ei saa kaebaja tugineda alates puurkaevu avastamisest usaldusele, et seoses uute asjaolude tuvastamisega talle antud kirjalik nõusolek 05.02.2009 esitatud taotluse ja lisatud dokumentide alusel jääb kehtima vastuvõetud kujul. Lähtudes
Kusjuures tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning 8 3-10-2531 nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Kooskõlas § 66 lg 1 võib õigusvastase haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks arvestades käesoleva seaduse §-s 67 sätestatut.
lg 1 kohaselt tuleb isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestada peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.
lg 5 ei välista ka ebaõigete andmete esitamisel usalduse arvestamist, kui isik ei olnud ega pidanud olema haldusakti õigusvastasusest teadlik. Kaevatavas korralduses kaebaja usaldust haldusakti kehtima jäämise osas hinnatud ei ole, samuti ei ole kaalutud kirjaliku nõusoleku alusel kaebaja poolt ehitamiseks tehtud kulutusi ega võimalikke elukorralduse muutusi. Lähtudes
ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaevatava korralduse vastuvõtmiseks läbiviidud haldusmenetluses ei küsitud kaebajalt tema arvamust.
lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Menetlusosalisel on
alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Seega tuleb ärakuulamispõhimõte haldusmenetluses realiseerida, menetlusosalisel peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Käesoleval juhul võeti vastu korraldus, mis kahjustas kaebaja õigusi, kuid kaebajale ei antud võimalust oma arvamuse esitamiseks. Vastustaja väited selle kohta, et kaebaja oli kogu aega teadlik vallavalitsuse soovist tühistada vaidlusalune nõusolek, on paljasõnalised. Asjaolu, et kaebaja vend MP oli ja on vallavalitsuse liige, ei taga kaebajale tema ärakuulamist ega asenda õigust osaleda isikliku oma õiguste suhtes läbiviidavas menetluses. Kooskõlas
lg 3 võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui: 1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda; 2) menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks; 3) asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks; 4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki; 5) menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik; 9 3-10-2531 6) haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel. HKMS § 40 lg 3 sätestatud asjaolusid kaevatava korralduses ega kohtule esitatud väidetes käsitletud ei ole. Seega ei kuulu viidatud säte käesoleval juhul kohaldamisele. Pumbajaama paadikuuriks ümberehitamiseks antud kirjalik nõusolek andis kaebajale õiguse ehitamiseks. Asjas esitatud tõendite kohaselt asus kaebaja oma õigust realiseerima. Kohtu hinnangul on kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamine antud juhul range mõjutusvahend. Esitatud tõendite kohaselt ei ole haldusmenetluses vastustaja poolt kaalutud leebemad võimalusi rikkumise kõrvaldamiseks: korralduse nr 115 peatamine, muutmine, ettekirjutuse tegemine puuduste kõrvaldamiseks vms (esitatud tõenditest selgub, et probleemi lahendamiseks oli võimalik algatada puurkaevu sulgemiseks projekti koostamine, samuti ei ole välistatud puurkaevu kasutusse võtmise võimalus). Ärakuulamisõiguse mittevõimaldamine käesoleval juhul on kohtu hinnangul sedavõrd oluline haldusmenetluse nõuete rikkumine, mis sõltumata kaevatava korralduse sisule antavast hinnangust toob kaasa korralduse tühistamise. Kaebaja esitas taotluse asjas kantud menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt, mis moodustavad 1 200 eurot koos käibemaksuga (tl 108 pöördel, 109, 112, 113). HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes HKMS § 93 lg 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja hinnangul ei kuulu kaebaja taotlus rahuldamisele, kuna kaebaja ei ole esitanud kohtukulude nimekirja õigusabikulude koosseisu kohta. Esitatud kassaorderit ei ole allkirjastanud raamatupidaja, vaid kaebajat esindanud jurist. Samuti on vastustajal kahtlused kulude tasumise asjaolude osas (tl 116, 116 pöördel). Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et kaebaja tasus õigusabi eest sularahas, seada kahtluse all õigusabi eest tasumist. Seadus ei kohusta arvet tasuma vaid panga ülekandega. Isikul on vaba voli otsustada arve tasumise viis üle ning kulude tasumist saab tõendada kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega. Arve esitamise ja tasumise tähtaeg määratakse poolte kokkuleppel ning ainuüksi menetluse kestusest ja menetluskulude kandmise ajast ei saa järeldada arve tasumist „….mingil muul moel..“ . Antud juhul on menetluskulud kantud kohtumenetluse ajal käesolevas haldusasjas osutatud õigusabi eest. Vastustaja kahtleb õigusabi andmise eest tasumises ka seetõttu, et kassa sissetuleku orderi on allkirjastanud kaebaja esindaja Jaanus Silm, mitte raamatupidaja. Raamatupidamine kohustab raamatupidamiskohustuslast esindavat isikut allkirjastama dokumendid, mis kinnitavad tehingu toimumist. Kohtul ei alus kahelda selles, et Jaanus Silma´l oli õigus kassasissetuleku orderi allkirjastamiseks. HKMS § 93 lg 1 sätestab, menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 10 3-10-2531 Kaebaja on esitanud õigusabi osutamise osas 30.05.2011 koostatud arve nr 57 ja kassa sissetuleku orderi arve nr 57 tasumise kohta (tl 112-113). Arve kirjeldusest selgub, et arve on esitatud haldusasjas nr 3-10-2531 esindamise ja dokumentide koostamise eest mahus 10 tundi. Arvel on välja toodud tunni hinne ja tasumisele kuuluv summa, summa on kaebaja poolt tasutud. Asjaolu, et eelpool kirjeldatud andmed kajastuvad arvel, mitte eraldi koostatud dokumendil, ei takista õigusabi osutamise vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist. Arvestades käesoleva asja mahtu ja keerukust, ei ole kaebaja poolt kantud õigusabikulud HKMS § 93 lg 5 mõttes kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Käesolevat vaidlust ei saa kohus hinnangul pidada tavapärasest õiguslikult keerulisemaks. Kaebaja esindamine ei ole asjas esitatud tõendite kohaselt nõudnud ka mahuka materjali läbitöötamist. Arvestades eeltoodut loeb kohus vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks 500 eurot, samuti tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja poolt tasutud riigilõiv 15.97 eurot. Annika Vendik Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.