← Eesti

2-09-36252/22

Obsah (8)§ 438§ 163§ 162§ 442§ 654§ 652§ 445§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-09-3625

§ 438

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-120-08 leidnud, et kohus on hagimenetluses üldjuhul seotud menetlusosaliste esitatud materiaalõigusel põhinevate nõuetega ega saa teha otsust osas, milles ei ole nõuet või kaebust esitatud. Kostja II leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust (

§ 438

), kuna on rahuldanud vastustaja nõude, millest viimane on menetluse käigus loobunud; 5) on maakohus ebaõigesti jaotanud menetluskulud poolte vahel. Hageja esitas kostja II vastu algselt hagi summas 111 938.62 krooni. Menetluse kestel vähendas hageja oma nõuet 111 002.25 kroonini. Maakohus rahuldas hagi summas 111 002.25 krooni. Seega 936.37 krooni väiksemas summas, kui hageja poolt algselt nõutud. Lähtudes eeltoodust rahuldas maakohus vastustaja hagi osaliselt.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus on menetluskulude jaotamisel lähtunud

§ 162lg-st 1.

Kostja II on seisukohal, et maakohus on menetluskulude 6 jaotamisel lähtunud ebaõigest alusest, millest tulenevalt on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi; 6) palub kostja II tema vastu esitatud nõude rahuldamise korral määrata võimaliku kohtuotsuse täitmisel hagejale tasuvate osamaksete suurus ning täitmise tähtaeg, lähtudes mõistlikkuse põhimõttest, arvestades seejuures kostja halba majanduslikku olukorda.

  1. OÜ AL vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist osas, kus kostja II arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja II ning hageja vahel sõlmitud käendusleping on kehtiv; hagejal puudub nõue kostja II vastu esitatud ulatuses lepingu ülesütlemise tõttu; maakohus on rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtet; maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud poolte vahel ning kostja II palub kohtul määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja viis. Hageja palub tühistada kohtuotsuse p 1.2, s.o otsuse osas, kus maakohus mõistis kostjalt II välja viivised põhinõudelt kuni selle täitmiseni ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Vastuse kohaselt: 1) on maakohus õigesti leidnud, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping ei ole tarbijakäendusleping ning, et kostja II käendas äriühingu kohustusi teise äriühingu ees oma majandus- ja kutsetegevuses. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja II sai äriühingu asutaja, osaniku ja juhatuse liikmena ainuisikuliselt otsuste vastuvõtmisel olla otseselt huvitatud ja seotud äriühingu edukast majandustegevusest ja sellest, et tema osa väärtus ei langeks ning teha tehinguid üksnes eeltoodud eesmärkidega seonduvalt. Tarbijakäenduse tõlgendamisel tulenevalt tarbijakaitseseaduse § 2 lg-st 1, oli kostja II eesmärk käenduse andmisel seotud tema majandusja kutsetegevusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-8-06 lähtunud tarbijakäenduse tõlgendamisel sellest, kas isiku eesmärk tehingu tegemisel oli seotud huviga äriühingu majandustegevuse vastu või mitte ega ole asunud seisukohale nagu väiksema või võrdse osalusega juhatuse liikme tehingud ei ole seotud juhatuse liikme majandus- ja kutsetegevusega. Riigikohtu lahendist ei tulene, et väiksema osalusega juhatuse liige, kes ei ole ainus juhtorgani liige, ei või omada olulist mõju äriühingu üle või et väiksema osalusega juhatuse liige ei saa teha tehinguid, mis on seotud äriühingu majandustegevusega. Hageja on seisukohal, et kostja II, olles äriühingu, mille kohustusi ta käendas, asutaja, osanik ja juhatuse liige ning isik, kellel oli õigus esindada osaühingut üksinda, omas valitsevat mõju äriühingu üle ning andis käenduse seonduvalt kostja II majandus- ja kutsetegevusega ja mitte oma x huvidest lähtuvalt nagu kostja oma kaebuses märgib. Kuna tegemist oli x ettevõttega, pidi kostjal II olema veelgi suurem huvi äriühingu majandustegevuse edendamise vastu ning kostja II sai sõlmida vaidlusaluse käenduse üksnes kõrgendatud huvist äriühingu majandustegevuse vastu ning seonduvalt otseselt kostja II majandus- ja kutsetegevusega; 2) ei nõustu hageja kostja II seisukohaga, et hagejal puudub nõue kostja II vastu esitatud ulatuses lepingu ülesütlemise tõttu. Poolte vahel 31.10.
  2. a sõlmitud kokkulepe-maksegraafik ei ole tervikuna VÕS § 186 lg 6 kohaselt üles öeldud. Hageja on oma 18.05.
  3. a teatises üles öelnud maksegraafiku kui ühe osa OÜ Aus Invest ja OÜ AL vahel 31.10.
  4. a sõlmitud kokkuleppe-maksegraafikust, mitte 31.10.
  5. a kokkulepe-maksegraafikut kui tervikut. Seega kuna hageja on selgelt üles öelnud üksnes maksegraafiku ehk osa lepingust tervikuna, on ülejäänud osas kokkulepe-maksegraafik kui leping tervikuna kehtiv ja hageja nõue sissenõutav; 3) ei ole maakohus rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtet. Kostja II on oma 12.11.
  6. a vastuses esitanud alternatiivse taotluse viiviste vähendamiseks ning põhjendanud 7 seda üksnes VÕS § 113 lg-ga 8 ja § 162 lg-ga 1 ning märkinud, et kostja II on lihttööline. Kostja II ei ole põhistanud, miks on hageja viivise nõue ebamõistlikult suur. Kostja II sissetulekute kohta on esitatud tõendid alles apellatsiooni astmes ning ei ole põhjendatud, miks kostja II ei saanud nimetatud tõendeid esitada maakohtus. Seega palub hageja nimetatud tõendid jätta apellatsioonimenetluses hindamata. Põhjendamata on kostja II väide, et maakohus ei ole kaalunud kostja II taotlust viiviste vähendamiseks. Maakohus on oma otsuses põhjendanud, et kuna hageja on viiviste nõudmisest osaliselt loobunud, ei rahulda kohus kostja II taotlust viiviste vähendamiseks. Samuti leiab hageja, et viivise nõue ei ole ebamõistlikult suur. Ainuüksi asjaolu, et kostja II on lihttööline, ei ole viiviste vähendamise põhjuseks; 4) on maakohus ebaõigesti mõistnud kostjalt II välja viivised kuni põhinõude täitmiseni, kuna hageja on tõepoolest esitanud taotluse kostjalt II välja mõista mitte rohkem kui 111 002.25 krooni. Nimetatud asjaolu arvesse võttes on maakohus oma otsuses õigesti välja mõistnud kostjalt II kokku 111 002.25 krooni, sh põhisumma vastavalt hagis taotletule 92 552.25 krooni ja viivised 18 450 krooni ning on valesti mõistnud kostjalt II täiendavalt välja viivised põhinõudelt kuni selle täitmiseni. Kuigi maakohus on oma otsuses märkinud, et hageja on osaliselt loobunud viiviste nõudmisest, on maakohus tõepoolest jätnud tähelepanuta hageja taotluse, et kostjalt II mitte välja mõista rohkem kui 111 002,25 krooni; 5) on maakohus õigesti jaotanud menetluskulud poolte vahel, kuna kohtus on hagi rahuldanud osaliselt ja välja mõistnud 936.37 krooni väiksema summa kui hageja taotles. Maakohus ei ole hagi rahuldanud osaliselt, vaid hageja ise palus oma 26.10.
  7. a vastuses kostjalt II välja mõista mitte rohkem kui 111 002.25 krooni. Kuigi hageja ei märkinud, millises osas ta oma nõuet vähendada soovib, on kohus selle ise lahendanud ja vähendanud 936.37 krooni võrra viiviseid, kuid kogu ulatuses on maakohus siiski mõistnud välja hageja poolt taotletud vähendatud summa 111 002.25 krooni, mitte ei ole hageja nõuet osaliselt rahuldanud nagu kostja II seda väidab; 6) palub hageja jätta rahuldamata taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Hageja on seisukohal, et taotluse otsuse täitmise korra määramiseks on võimalik üksnes maakohtu astmes. Kui kostja II oleks nimetatud taotluse maakohtus esitanud, kuid maakohus oleks jätnud selle rahuldamata, on sellise taotluse läbivaatamine apellatsioonimenetluses hiljem küll võimalik, kuid käesoleval juhul ei ole kostja II vastavat taotlust maakohtu menetluses esitanud ning vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis A. Ausilt ja OÜ-lt Horobyna solidaarselt OÜ AL kasuks välja viivise kuni põhinõude täitmiseni (kohtuotsuse resolutsiooni p 1.2). Muus osas (s.o millega mõisteti A. Ausilt ja OÜ-lt Horobyna solidaarselt OÜ AL kasuks välja 111 002.25 krooni, s.h põhivõlgnevus 92 552.25 krooni ja viivis 18 450 krooni) tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
  9. 27.10.2009 avalduses (t.l 68) hageja täpsustas oma nõuet ja palus kostjatelt välja mõista 111 002.25 krooni, s.h põhinõue 92 552.25 krooni ja viivised 18 450 krooni. Hageja kinnitas vastuses apellatsioonkaebusele, et ta nõudis kostjatelt kokku 111 002.25 krooni väljamõistmist ning ta ei nõua kostjatelt viivise väljamõistmist rohkem kui 18 450 krooni ulatuses. 8 Seetõttu on põhjendatud apellatsioonkaebuse see seisukoht, et kohtuotsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti kostjatelt välja viivis kuni täitmiseni (kohtuotsuse p 1.2). Maakohus on selles osas rikkunud

§ 442lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamiskohustust.

8. Muus osas on maakohtu vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud ning nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas

§ 654lg 6 sätestatuga vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest väidetest ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. 8.

  1. Maakohus on õigesti leidnud, et A. Aus ei ole tarbija VÕS § 34 mõttes ning vaidlusalune käendusleping tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 tähenduses. A. Aus sõlmis vaidlusaluse käenduslepingu huvist äriühingu majandustegevuse vastu ning põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumise tõttu vastutab ta VÕS § 145 järgi. Maakohtu sellekohane järeldus on kooskõlas Riigikohtu 23.03.2006 otsuses nr 3-2-1-8-06 väljendatud seisukohaga. A. Aus oli käenduslepingu sõlmimise ajal OÜ Aus Invest osanik (50 %) ja juhatuse liige ning ta võis esindada äriühingut üksinda. 31.10.2006 sõlmis ta äriühingu juhatuse liikmena kokkulepemaksegraafiku ning käenduslepinguga võttis endale kohustuse tagada kokkulepe-maksegraafiku täitmist. Eelneva alusel on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et A. Aus OÜ Aus Invest omaniku ja juhatuse liikmena omas valitsevat mõju äriühingu üle, nende majanduslikud huvid olid kokkulangevad ning apellatsioonkaebuse vastupidine väide on ekslik. Asjaolust, et äriühingu teine osanik ja juhatuse liige oli A. Ausi x, ei saa järeldada, et käendust andes ei lähtunud ta huvist äriühingu majandustegevuse vastu. Apellandi seisukoht, et käenduse oleks ta andnud ka siis, kui ta ei oleks olnud OÜ-ga Aus Invest kuidagi seotud, ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Kuivõrd tegemist ei olnud tarbijakäenduslepinguga, siis ei saa ka väita, et see oleks tühine VÕS § 143 lg 2 järgi. 8.
  2. Põhjendatud, ei ole apellandi väide, et hagejal puudub lepingu ülesütlemise tõttu nõue tema vastu. 18.05.2007 teatisest (t.l 9) nähtuvalt ütles hageja üles 31.10.2006 sõlmitud maksegraafiku, s.t apellandi poolt võlgnevuse tasumise igakuuliste maksetena kuni 10.11.2007 (t.l 10). Märgitud teatises on hageja pärast maksegraafiku ülesütlemist märkinud, et OÜ Aus Invest võlgnevus moodustab kokku 125 699.21 krooni (s.h põhivõlgnevus 92 552.25 krooni) ning OÜ-le Aus Invest on antud tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 25.05.
  3. Samuti on teatises märgitud, et võlgnevuse tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse nõue käendaja vastu. Eelnevast on maakohus teinud õige järelduse, et hageja ütles üles 31.10.2006 kokkulepe-maksegraafikust ühe osa, s.o võlgnevuse tasumise graafiku alusel, kuid mitte lepingut tervikuna. Seega on hagejal kehtiv nõue (111 002.25 krooni) võlgniku vastu ning käenduslepingust tulenevalt õigus nõuda täitmist apellandist käendajalt. Apellandi seisukoht, et hageja on öelnud üles ka pooltevahelise käenduslepingu, on tõendamata. 8.
  4. Kohtuotsusega mõisteti kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevus 92 552.25 krooni ja viivis 18 450 krooni. Tulenevalt VÕS § 162 lg-st 1 on leppetrahvi (viivise) vähendamise eelduseks selle ebamõistlik suurus. Antud juhul on väljamõistetud viivise suurus 18 450 krooni üle nelja korra väiksem põhivõlast ning apellant ei ole tõendanud viivise suuruse ebaproportsionaalsust. Apellandi poolt viivise vähendamise taotluses (t.l 76) märgitud asjaolud, et ta ei ole põhivõlgnik, vaid käendaja, ning töötab lihttöölisena, ei tõenda viivise suuruse ebaproportsionaalsust. Seega puudub alus apellandilt väljamõistetud 18 450 krooni suurust viivist vähendada. 9 Ringkonnakohus möönab, et maakohus põhjendus viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmisel on lakooniline, kuid see asjaolu iseenesest ei anna alust väljamõistetud viivise vähendamiseks. Ringkonnakohus jätab

§ 652lg 4 alusel tähelepanuta apellandi poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud A.

Ausi 2009. a tuludeklaratsiooni. 8.4.

§ 445

lg 1 annab kohtule õiguse otsuses poole taotlusel määrata kindlaks täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Apellant on apellatsioonkaebuses muu hulgas märkinud, et soovib otsuse täitmist osamaksetena. Samas ei ole apellant märkinud võimaliku osamakse suurust ega osamaksete tasumise ajaperioodi. Vastustaja vaidles taotlusele vastu. Ringkonnakohus leiab, et apellandi taotlus otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellant ei ole piisavalt oma taotlust põhistanud ning osamaksete suuruse kindlaksmääramine oleks antud hetkel ennatlik. Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu, et TMS § 45 alusel on võimalik täitemenetlust ajatada ja pikendada. 8.5. Maakohus jättis põhjendatult kõik menetluskulud kostjate kanda. Apellandi väide, et maakohus rahuldas hagi 936.37 krooni võrra väiksemas suuruses kui hageja algselt nõudis ning seetõttu tulnuks hagi osalise rahuldamise tõttu kohaldada

§ 163lg 1 sätteid, ei ole põhjendatud.

Hageja vähendas nõuet 111 002.25 kroonini ning hageja nõue rahuldati täielikult. 9. Kuigi ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt (vt käesoleva otsuse p 7), ei anna nimetatud osas kohtuotsuse tühistamine alust apellatsiooni astmes kantud menetluskulude osaliseks jätmiseks vastustaja kanda.

§ 171lg 1 alusel tuleb apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta A.

Ausi kanda. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 10 Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.