← Eesti

2-10-27315/16

Obsah (10)§ 66§ 20§ 97§ 99§ 100§ 101§ 116§ 118§ 124§ 102

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Määruse tegemise aeg ja koht 18.juuli 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-10-27315 Tsiviilasi S F hagi D F vastu abi

) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

§ 66

p 2 kohaselt abielu lõppeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kuni 01.07.2011 kehtinud

§ 20

lg 2 kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse osas vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps;

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise 2 maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 116

lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 118

lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

§ 124

lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud abikaasade abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks, lapse ülalpidamiseks ja lapse isikuhoolduse määramiseks lapse elukoha valikul. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissilepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Kohus peab vajalikuks selgitada, et asjaolude muutumisel on

§ 102ja 103 tulenevalt huvitatud isiku nõudel kohtul õigus elatise suurust muuta. Ts

MS § 467 lg 2 kohaselt ei või viivitamata täidetavaks tunnistada kohtuotsust abielu- ja põlvnemisasjas, välja arvatud abieluga seotud varalises vaidluses. Seetõttu ei rahulda kohus taotlust määruskaebuse esitamise õiguse välistamiseks. TsMS § 433 lg 1 menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohtumäärus tuleb peale jõustumist saata Ida-Viru Maavalitsusele perekonnaseisuosakonnale ja menetlusosalistele. Määruse tegemisel tugines kohus TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430-432, 433 lg 1, 467 lg 2, § 661 lg 2 sätestatust. Kristel Vedro Kohtunik 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.