VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-11-16826 18. juulil 2011, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalis

§ 100lg 2 2.

lause). 6. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

1. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-16826 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Tsiviilasi nr 2-11-16826 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 13.04.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt hagejate seaduslik esindaja ning kostja elasid koos alates
2. augustist. Kooselust nendel XXX. on sündinud K K ning XXX on sündinud M K. Alates 2010.a septembri kuust vanemad lõpetasid suhted ning elavad eraldi. Kostja ei soovi vabatahtlikult maksta elatised hagejate ülalpidamiseks, seega on hagejad täies ulatuses A D ülalpidamisel. Igakuiselt K K ülalpidamiseks on vaja keskmiselt: kodune toiduraha, maiustused, puuviljad - 80 euro /miinimum/ koolitoit — 40 euro/2 euro päevas/ kantseleitarbed - 20 euro taskuraha — 25euro hügieenitarbed - 20 euro korteri ja kommunaalteenuste tasumine - 60 euro ekskursioonid ja mobiilkõnede eest — 10 euro kuus riided ja jalatsid — 255 euro/igas kvartalis (miinimumkulutused), kuna riideid ostetakse lapsele mitte igas kuus, vaid hooajati kvartalis, mis moodustab 85 euro/kuus. Nõnda moodustavad igakuised hageja ülalpidamiseks vajalikud kulutused 340 euro. Igakuiselt K K ülalpidamiseks on vaja keskmiselt: kodune toiduraha, maiustused, puuviljad - 80 euro /miinimum/ lasteaeda eest - 45 euro kantseleitarbed — 20 euro taskuraha — 25euro hügieenitarbed - 20 euro korteri ja kommunaalteenuste tasumine - 60 euro ekskursioonid ja mobiilkõnede eest - 10 euro kuus riided ja jalatsid - 255 euro/igas kvartalis (miinimumkulutused), kuna riideid ostetakse lapsele mitte igas kuus, vaid hooajati kvartalis, mis moodustab 85 euro/kuus. Nõnda moodustavad igakuised hageja ülalpidamiseks vajalikud kulutused 345 euro. 2

§-st 101. Hageja palub kohaldada

§ 108

sätteid ning välja mõista kostjalt ülalpidamiskohustus tagasiulatuvalt, s.o alates 01.09.2010.a. Eeltoodu alusel palub hagejate esindaja välja mõista kostjalt hageja K K ülalpidamiseks igakuiselt elatis summas 139 euro alates 01.09.2010.a kuni tema täisealiseks saamiseni või kooli lõpetamiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära; välja mõista kostjalt hageja M K ülalpidamiseks igakuiselt elatis summas 139 euro alates 01.09.2010.a kuni tema täisealiseks saamiseni või kooli lõpetamiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära; välja mõista kostjalt menetluskulud. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 13.04.2011. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejate esindaja palub mõista kostjalt välja elatis kahe lapse ülalpidamiseks summas 139 eurot igale lapsele, seega antud asja hagihind moodustab 2 502 eurot (139 eurot * 9 kuud * 2 last). KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 22-24) kostja hagi ei tunnista ja esitab sellele alljärgnevad vastuväited. Hageja esitas Viru Maakohtusse hagiavalduse põhjendades sellega, et „Kostja ei soovi vabatahtlikult maksta elatised hagejate ülalpidamiseks, seega on hagejad täies ulatuses A D ülalpidamisel“. Kostja ei nõustu Hageja väitega. Alates 2010.a septembri kuust Kostja elab perekonnast eraldi. Kostja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et samal ajal, A D ja Kostja leppisid oma vahel kokku, et Kostja maksab kõik vajalikud kulud nii lasteaia kui ka kooli käimisega kinni, hüvitab riiete ja jalatsite ostuga seotud kulud (A D esitab Kostjale ostu tšekkid), tasub K K mobiiltelefoni kõnede kulud ja muud kulutused, mis puudutab last. Kostja täidab vanema olulisemaid kohustusi laste ülal pidamise osas. Kostja leiab, et hagiavalduses laste ülalpidamiseks märgitud kulutused ei ole täpsed ja on ligikaudsed. Laste vajaduste loetelust nähtub, et Hageja ülalpidamiseks kuulub keskmiselt kokku 685,00 euro kuus, aga see ei vasta tegelikkusele. 3

§ 100

lg 2 on ettenähtud, ...“ Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides”, vaid A D isikliku huvide tagamise eesmärgil. Kostja töötab Skat-Keskus OÜ, reg.nr.

1. Kostja keskmine brutopalk 526,69 euro kuus. Kostja arvates on elatise valjamõistmine Kostjalt tagasiulatuvalt põhjendamatu, sest Kostja täitis ja senini täidab vanema ülalpidamiskohustus lastele. Eeltoodu põhjal kostja palub võtta Kostjaga vastuses toodud põhjendused ja esitatud tõendid arvesse; elatise Kostjalt Hageja kasuks väljamõistmise korral, arvestada igakuine elatis alates kohtuotsuse tegemise ajalt, aga mitte tagasiulatuvalt; kohustada Hageja seadusliku esindaja A D esitada A K igakuiselt elatise kulutamise aruanded; jätta menetluskulud täielikult kanda Hagejale. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Kohtule 08.07.2011 esitatud hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta kostja esitas kohtule hagi vastuses valed selgitused. Hagejate esindaja ning kostja ei ela üheskoos 2010.a septembrist ning sellest momendist hagejate seaduslik esindaja kartis esitada hagiavaldust elatise väljamõistmiseks, kuna kostja kasutas tema suhtes vägivalda, lapsi ta mõjutas moraalselt. Selline olukord oli ajani kui hagejate seaduslik esindaja oli sunnitud pöörduma juristi poole, et koostada avaldus politseisse. Hagi oli koostatud sellest, et hagejate seaduslik esindaja pidi töötama ilma puhkepäevadeta pikad tööpäevad, et ülal pidada lapsi, aga kostja ei soovi vabatahtlikult tasuda elatisi laste ülalpidamiseks. Kostja vastuses palus kohustada hagejate seaduslikku esindajat esitada elatise kulutamise aruanded, aga kostja ei ole tasunud veel elatisi. Peale selle hagejate seaduslik esindaja esitas hagi elatise väljamõistmiseks seadusega sätestatud määras, seega hagejate seaduslik esindaja ei pea tõendama laste ülalpidamise kulutusi, mis ka leidis Riiikohus otsuses 3-2-1-7-
2. Hagejate seaduslik esindaja hagis märkis, millest koosnevad kulutused lastele tavaliselt, aga igakuiselt kulutused on erinevad, selleks seadusandja sätestas määra, mis tuleb laste ülalpidamiseks maksta ning peab olema piisav. 4

§ 108, millega välja mõista kostjalt elatised hagejate ülalpidamiseks 2010.a septembrist. Samuti Ts

MS § 162 alusel välja mõista kostjalt menetluskulud summas 198 eurot. Samuti hagejate seaduslik esindaja palub tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 3 alusel. KIRJALIK MENETLUS Viru Maakohus saatis pooltele

1. juunil 2011.a kirjaliku menetluse teade, millega teatas, et lahendab tsiviilvaidlus TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Pooltele anti asja lahendamiseks vajalikke avaldusi ja dokumentide ning seisukohti esitamiseks tähtaja. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus samuti teatas pooltele, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 14.07.2011 kell 16.
2. TsMS § 452 lg 3 kolmandast lausest tuleneb, et kohus teatab menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja muutmisest. Kohus teatab, et tsiviilasjas nr 2-11-16826 kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine lükatakse edasi ja toimub Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu (
3. Mai 2; 20308 Narva, kab 133)
4. juulil 2011 kell 16.
5. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. 5

) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus. Kehtiva

§ 96

kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt

§ 97p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Tulenevalt

§ 99

lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2011.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 278,01 eurot, pool sellest moodustab 139,01 eurot.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja esindaja nõuab igale lapsele elatist summas 139 eurot alates 01.09.2010.a, kuna sellest ajast kostja ei aidanud laste ülalpidamisel. Lapsed elavad koos hagejate esindajaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. 6

§ 108

alusel õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad nõuavad elatist tagasiulatuvalt, nimelt alates 01. septembrist 2010.a. Kostja sellega nõus ei ole. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hagejate nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt, sest nimetatud nõude eelduseks on kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju olemasolu. Kahju tekkimist hagejad ei tõendanud. Kohus leiab samuti, et kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis pidi hagejate esindaja esitama elatise nõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates. Samuti kohus leiab põhjendamatuks mõista elatis laste kooli lõpetamiseni, kuna kui nad täisealiseks saanuna jätkavad põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, peavad nad pöörduma kohtusse vastavasisulise hagiga. Seega mõistab kohus elatis alates hagi esitamisest ehk alates 13.04.2011 kuni laste täisealisteks saamiseni. Kostja ei tõendanud kohtule, et alates hagi esitamisest täitis ta ülalpidamiskohustus regulaarselt ja seadusega ettenähtud suuruses, seega tema nõue mõista elatis välja alates kohtuotsuse tegemisest ei ole põhjendatud. 7

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 8