Obsah (9)

§ 661§ 551§ 384§ 558§ 476§ 477§ 430§ 428§ 563

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 12.08.2011, Rakvere kohtumaja 2-10-54143 Tsiviilasi K P avaldus ühise hooldusõiguse lõpeta

§ 661

lg 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamisest, võib käesoleva kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale 2 esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakoh Ringkonnakoht konnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. I Asjaolud ja menetluse käik 01.11.2010. saabus Viru Maakohtusse K P avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks, milles avaldaja palus lõpetada täielikult I M P suhtes ühine hooldusõigus ja anda täielik hooldusõigus üle K P’le. Samuti soovis avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamist. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt on avaldaja ja A P vahel 17.06.2008 sõlmitud kokkulepe, mille järgi on lapse elukoht A P juures. Kuna on selgunud, et A P ja/või tema elukaaslane on last vaimselt ja füüsiliselt väärkohelnud ning A P on ähvardanud korduvalt telefoni teel, et võtab lapse enda juurde tagasi (pöördunud selleks ka politseisse), siis palus avaldaja viivitamatult esialgse õiguskaitse korras määrata kohtumenetluse ajaks lapse elukoht avaldaja K P juures. xxxx Gümnaasium keeldub lapse kohta vajalike dokumentide väljaandmisest avaldajale, mistõttu on keeruline lapsel õpingute jätkamine uues koolis. Samuti ei ole lapsel isiklikke asju sh kooli õppevahendeid. Vastavalt 17.06.2008 sõlmitud kokkuleppele, oli tal õigus olla lapsega igas kuus ühel nädalavahetusel. Vaatamata kokkulepitule hakkas A P tegema takistusi lapsega kohtumiseks. Lapsega toimunud lühiajalistel kokkusaamistel märkas avaldaja, et laps on muutunud kinniseks ja kartlikuks. Pikemaajalisel kohtumisel vesteldes, selgus, et A P on kasutanud lapse suhtes korduvalt nii füüsilist kui vaimset vägivalda. 29.10.2010 esitas avaldaja isa poolt lapse suhtes toime pandud vägivallategude kohta Lääne Prefektuurile kuriteokaebuse. Asja menetluse käik Kohus võttis korraldava määrusega 02.11.2010 avalduse menetlusse ning pidas avalduses toodud asjaoludest ja esialgse õiguskaitse taotlusest tulenevalt vajalikuks selle lahendamiseks

§ 551

lg 2 alusel lapse elukohaga seotud kohalike omavalitsuste arvamuste väljaselgitamist ning

§ 384

lg 3 ja 4 ning

§ 558

tulenevalt ka esialgse õiguskaitse taotluse osas avaldaja ja puudutatud isikute eelnevat ärakuulamist. 09.11.2010 toimus Rakvere kohtumajas eelistung avaldaja K P esitatud esialgse õiguskaitse taotluse osas menetlusosaliste ärakuulamiseks. 12.11.2010 esitas A P kohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks A Ple koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega. 12.11.2010 kohtumäärusega võeti A P esitatud avaldus menetlusse ning avaldused liideti ühiseks menetlemiseks. A P avalduse kohaselt on tulenevalt poolte 17.06.2008 sõlmitud kokkuleppest lapse elukohaks A P elukoht ning K P takistab A Pl ja tema sugulastel lapsega suhelda. Lapse telefon on välja lülitatud või lapsega suhtlemisel dikteeritakse lapsele ette, mida öelda või takistatakse lapsel rääkimast, samuti ei võta telefoni vastu K P. A Pl ei tea alates 21.10.2010, kus laps viibib. Eeltooduga on K P rikkunud PKS §

1. Laps lubati sotsiaalpedagoogi lubadusel tagasi tuua 31.10.2010, kuid seda tehtud ei ole. Kõik lapse asjad on isa juures ning laps peaks käima xxxx Gümnaasiumis.. A P on arvamusel, et last mõjutatakse ja talle räägitakse isa kohta halba, mistõttu jääb A Ple tahtmatult mulje, et lapsele sisendatakse, et tagasipöördumisel isa juurde võib isa teda 3 karistada. K P ei lähtu lapse heaolust, sest laps ei saa olla oma kodus, kus ta on harjunud elama, last takistatakse oma isa ja teiste sugulastega suhtlemast, samuti ei täida laps koolikohustust ning on koolist põhjusetult puudunud. 19.11.2010 kohtumäärusega rahuldati K P avaldus esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Kohus määras kohtumenetluse ajaks lapse elukohaks K P elukoha, andes talle ka õiguse otsustada lapsega seonduvaid küsimusi, s.h. õiguse võtta vastu xxxx Gümnaasiumist lapse kohta dokumente ning kohustades A P`t välja andma lapse I M P isiklikuks kasutamiseks mõeldud asjad, millised asuvad A P elukohas xxxx (s.h. lapse riided, jalatsid, isiklikud tarbeesemed, mänguasjad, kooli õppevahendid). Kohus jättis rahuldamata A P taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (lapse hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks või lapse elukoha määramiseks A P juurde ja lapse väljaandmiseks). Kohus rahuldas samas A P taotluse lapsega suhtlemiseks osaliselt, määrates A Ple lapsega suhtlemise korra selliselt, et isal on õigus suhelda lapsega üks kord nädalas Tamsalu Vallavalitsuses vallavalitsuse poolt määratud esindaja (pädeva füüsilise isiku) juuresolekul kestvusega 1 tund. Kokkusaamistel võisid osaleda soovi korral lapse isapoolsed sugulased ja/või spetsialistid (psühholoog, perenõustaja jt.). Tartu Ringkonnakohtu määrusega 23.02.2011 jäeti A P määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu määrus 19.11.2010 esialgse õiguskaitse kohaldamises muutmata. Kohus määras avaldused läbivaatamiseks kohtuistungil 10.08.
2. 04.08.2011 edastas lapsele määratud esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik kohtule ja kõigile menetlusosalistele kirjalikult oma seisukoha. Lapse esindaja märgib, et seoses kahtlustega A P poolt lapse kehalises väärkohtlemises ja ka tema kohtu alla andmisest nimetatud kahtlustustega seoses, ei pea ta võimalikuks enne hooldusõiguse kuritarvitamise kahtluste kõrvaldamist A Ple lapse ainuhooldust üle anda. Samas peab ta võimalikuks lapse ja isa edasist suhtlemist eeldusel, et edaspidi peetakse silmas lapse heaolu. Lapse esindajana on ta kohtunud mõlema vanemaga, samuti on vestelnud 03.08.2011 lapsega ja küsinud tema kohta täiendavat infot tema klassijuhatajalt xxxx Gümnaasiumist. Lapse esindaja hinnangul ei esine käesoleval ajal asjaolusid, mis välistaksid ainuhooldusõiguse andmist lapse emale – K Ple. Laps I M P on ise vastavat soovi ka nii esindajale kui õpetajale avaldanud. xxxx Gümnaasiumis õpinguid jätkates õpib ta viitele ning suhted laste vahel on õpetaja sõnul head. Avaldaja K P on olnud nõus lapse ja isa tihedamate kohtumistega ja leidnud, et mõne aja pärast võiks laps olla ka pikemalt isa hoole all. Laps ise isaga kohtumiste osas vastumeelsust ei ole avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab lapse esindaja, et vanemad võiksid saavutada lapsega seonduvates küsimustes kokkuleppe ja määrata lapse ja isa suhtlemises mõistliku korra. 10.08.2011 toimunud kohtuistungil täpsustasid avaldajad esialgselt esitatud nõudeid. Avaldaja K P täpsustas, et ta ei soovi täielikku hooldusõiguse äravõtmist, soovib lapse elukohana oma elukoha määramist. Avaldajale teadaolevalt on A P lapse väärkohtlemisega seonduvalt antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 121 järgi ning kohtuistung peaks toimuma septembris
3. Avaldaja on nõus, et isa ja lapse suhted jätkuksid ning edaspidi saaks laps isaga pikemalt koos olla. K P avaldas ka, et seni ei ole A P lapse ülalpidamisel teda materiaalselt toetanud, samuti laekub lapsele riiklikult makstav toetus endiselt A P arvele. Avaldaja A P täpsustas, et ka tema ei soovi täielikku hooldusõiguse äravõtmist, kuid lapse elukohaks oli enne ema poolt lapse äraviimist tema elukoht ja laps võiks tema juures edaspidigi elada ning xxxx koolis käia. Ka tema ei teeks lapse emale lapsega suhtlemiseks mingeid takistusi. Lapse ülalpidamiseks ei ole ta K Ple raha andnud, kuid on ostnud lapsele 4 maiustusi ja ka riideid. Tema sooviks on, et tema ise ja ka tema sugulased saaksid lapsega tihemini kohtuda ja laps saaks ka xxxx tema juures olla. Kohtuistungil selgus ka, et A P on avaldanud portaalis xxxx käesolevas asjas lapsega seonduvat. Läbirääkimiste tulemusena jõudsid vanemad K P ja A P samal kohtuistungil nende ühise lapse I M P hooldusõigusega seotud küsimustes kokkuleppele, mis esitati kirjalikult vormistatuna kohtule kinnitamiseks. Vastavalt kokkulepitule jääb lapse elukohaks ema – K P elukoht ning kokku on lepitud ka lapse ja A P edasise suhtlemise korraldamises, samuti lapsega seonduvalt vanemate omavahelise suhtlemise tingimused. Lapse huvides on vanemad kohustunud mitte halvustama teist vanemat. A P on ka kohustunud andma lapsele igakuist ülalpidamist, samuti on kohustunud välja andma lapse dokumendid, vormistama toetuse ümber laekumiseks K P arvelduskontole, on kohustunud kustutama portaalis xxxx lapse ja lapsega seotud menetlustega seonduvad sissekanded ning mitte avaldama sarnast infot edaspidi. Avaldajad on palunud kompromiss kohtul vastu võtta, see määrusega kinnitada ja ühtlasi menetlus asjas lõpetada, kinnitades, et menetluskulud asjas jäävad poolte endi kanda. Kohtumääruse põhistus ja õiguslik alus: Kohus, vaadanud läbi asjaosaliste esitatud kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 550 lg 1 p 2 toimub kohtus vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluse korras.

§ 476

kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 477

kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 5 tulenevalt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 214 lg 1 kohaselt loetakse vanema hooldusõigus alates käesoleva seaduse jõustumisest kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 2 ja § 138 tulenevalt nimetatud avaldus rahuldatakse, kui see vastab lapse huvidele. PKS § 143 lg 1 tulenevalt on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 2). Kohus võib ka lapse huvides suhtlusõigust piirata. Vastavalt PkS § 123 lõikele 1 teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 5 Kohus leiab, et saavutatud kokkulepe lapse hooldusõiguse küsimustes, sh lapse elukoha määramises ning lapsest lahus elavale vanemale lapsega suhtlusõiguse tagamises on kooskõlas menetlusosaliste ärakuulamisel tuvastatud asjaoludega ning kokkulepe on sõlmitud lapse huvides. Nimetatud tingimustel kokkuleppe sõlmimisega nõustusid nii lapsele määratud esindaja kui ka menetluses osalenud Tamsalu Vallavalitsuse ja Paide Linnavalitsuse esindajad. Vaidluse lahendamine vanemate vahel saavutatud kokkuleppe alusel on kooskõlas ka

§is 561 sätestatuga – last puudutavas vaidluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menelusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama.

§ 430

lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Avaldaja ja puudutatud isik on kinnitanud kohtule, et saavutatud kokkulepe on täidetav ja nad peavad sellest ka kinni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 428lg 1 p 4).

Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on kohtuistungil kompromissi osalistele selgitatud ja on arusaadavad. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et

§ 563

lg 1 kohaselt, kui vanem teatab, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks (lepitusmenetlus). Vastavalt poolte kompromissile jäävad menetluskulud asjas poolte endi kanda.

§ 661

lg 4 tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 19. augustil 2011. a. Nooremreferent /allkiri/ Irma Külavee Tea Toming Tea Toming 6