← Eesti

3-10-3112/12

3-10-3112 ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2011.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-3112 Haldusasi E.T kaebus Viru Vangla toimingute toimingu (Viru vangla xx.xx.xxxx vastuse nr xx ja vastamisega viivitamise) õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja E.T, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta E.T kaebus rahuldamata huldamata EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates KAEBUS
  2. E.T 29.11.2010 Tartu Halduskohtu Haldusk Jõhvi kohtumajale esitatud kaebuse kohaselt esitas E. T xx.xx.xxxx Viru Vangla la direktorile selgitustaotluse ning soovis Viru Vangla direktorilt teavet kaebaja suhtes varem (Viru Vangla Vangla direktori Justiitsministeeriumis töötamise ajal) koostatud haldusakti kohta. E. T taotles selgitust, millele tuginedes asuti Justiitsministeeriumi tiitsministeeriumi xx.xx.xxxx haldusaktis nr xx seisukohale, et E. T omab Murru Vanglas kinnipeetavate seas liidri staatust. Kaebaja hinnangul on tegemist teda riivava väitega. Viru Vangla xx.xx.xxxx vastus nr xx ei andnud soovitud vastuseid kaebaja küsimusele ning ning selgitustaotlusele vastuse esitanud vanglaametnik polnud vastavalt taotluses esitatule (kaebaja palus vastust vangla direktorilt) pädev andma selgitust. Lisaks rikkus Viru Vangla taotlusele taotlusele vastamiseks ettenähtud 30-päevast 30 tähtaega. 1

(5)3-10-3112 Sellega rikkus vangla kaebaja hinnangul tema õigust saada selgitustaotlusele õiguspärane vastus. E.T leiab, et tulenevalt riigivastutuse seadusest on kaebajal õigus kahjunõudele, kui haldusorgan on rikkunud kaebaja õigust saada õiguspärane vastus esitatud selgitustaotlusele.
  1. E.T palub kaebuses Viru Vangla toimingute - s.o Viru Vangla xx.xx.xxxx vastuse nr xx ja vastamisega viivitamise (üle 30 päeva) õigusvastaseks tunnistamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  2. Vastustaja Viru Vangla ei nõustu kaebuses esitatuga. 3.1 Vastustaja märgib, et E.T tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks ei saa olla üksnes väide, et haldusakt või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi. Vastustaja hinnangul ei ole selge kaebuse esitaja tegelik huvi. Vastustaja tugineb halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg-s 1 sätestatule ning Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt on põhjendatud huviks loetud preventiivset huvi ning hilisemat kahju hüvitamise taotluse esitamise kavatsust. E.T on kaebuses märkinud, et õigusvastasuse tuvastamine annab talle võimaluse tulenevalt riigivastutuse seaduses sätestatust kahju hüvitamise taotlemiseks. Vastustaja leiab, et kaebusest ei nähtu, milline on kaebuse esitaja tegelik põhjendatud huvi ning seetõttu ei vasta kaebus HKMS § 10 lg-s 3 sätestatud nõuetele. 3.2 Vastustaja väidab, et kaebaja rahulolematus Viru Vangla xx.xx.xxxx vastuse sisuga ei saa kaasa tuua riigivastutuse seaduses sätestatu mittevaralise kahju hüvitamist. Seega ei saa olla kaebuse esitaja põhjendatud huviks hilisem kahjunõude esitamine, sest kahjunõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja leiab, et põhjendatud huvi ei saa olla ka preventiivsel eesmärgil, sest juhul, kui kaebuse esitaja leidis, et Viru Vangla vastuses ei ole vastatud tema pöördumises esitatud küsimustele, olnuks eesmärgipärane esitada Viru Vanglale vaie ettekirjutuse tegemiseks täiendavaks vastamiseks. Kaebaja ei ole Viru Vanglale vastavasisulist vaiet esitanud. 3.3 Vastustaja on seisukohal, et kaebus Viru Vangla xx.xx.xxxx vastuse xx õigusvastaseks tunnistamise nõudes tuleks HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel jätta läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt põhjendatud huvi. 3.4 Kaebaja taotlusele Viru Vangla toimingu - selgitustaotlusele vastamise tähtaja rikkumise õigusvastasuse tuvastamise kohta märgib vastustaja, et kaebaja põhjendatud huviks saaks olla üksnes preventiivne huvi, sest selgitustaotlusele tähtajaks vastamata jätmine ei saa kaasa tuua riigivastutuse seaduses sätestatud põhimõtetel mittevaralise kahju hüvitamist. Kahjunõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja märgib, et vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (edaspidi MSVS) §-le 6 tuleb selgitustaotlusele vastata hiljemalt 30 päeva jooksul. Kaebus registreeriti Viru Vanglas 27.05.2010, seega tuli selgitustaotlusele vastata hiljemalt 28.06.
  3. Vastus esitati xx.xx.xxxx kirjaga xx. Vastustaja möönab, et vastus esitati MSVS § 6 sätestatud tähtaega rikkudes, kuid leiab, et on alusetu arvata, et ka edaspidistele pöördumistele jäetakse tähtaegselt vastamata. KOHTU PÕHJENDUSED 2
(5)3-10-3112
  1. Kohus, tutvunud haldusasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et E.T esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. E.T esitas kohtule tuvastamiskaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla järgmised toimingud: Viru Vangla xx.xx.xxxx vastuse xx E.T xx.xx.xxxx taotlusele nr xx ja E.T taotlusele nr xx vastamisega viivitamine.
  3. Viru Vangla leiab, et kohtul tulnuks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 23 lg 3 p 1 alusel jätta kaebaja nõue Viru Vangla xx.xx.xxxx vastuse nr xx õigusvastaseks tunnistamiseks läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt põhjendatud huvi, st kaebus ei vasta selles osas HKMS § 10 lg 3 sätestatud nõuetele. E.T on oma põhjendatud huvina märkinud ära, et õigusvastasuse tuvastamine võimaldab riigivastutuse seaduse alusel nõuda kahju hüvitamist (tl 1, 7). 6.1 HKMS § 23 lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. 6.2 Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga ning leiab, et kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel ei saanud kohus olla veendunud selles, et kaebajal ilmselgelt puudub põhjendatud huvi kaebuses vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ehk teisisõnu ei saanud kohus selles menetlusetapis olla veendunud selles, et kaebuses toodud asjaoludel ei olnud võimalik kaebuse esitaja õiguste rikkumine. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi (Riigikohtu 15.05.2008 määrus haldusasjas nr 3-31-9-08). Eeltoodud põhjendustel ei pidanud kohus õigeks ega põhjendatuks tagastada kaebust kui HKMS § 10 lg-le 3 mittevastavat ega pea ka põhjendatuks ka selle läbi vaatamata jätmist HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel kaebusele sisulist hinnangut andmata. Kohus märgib, et põhjendatud huvi olemasolu on ka kaebuse rahuldamise üks eeldustest ning selle puudumisel saab kohus jätta kaebuse rahuldamata.
  4. Kaebaja leiab, et Viru Vangla xx.xx.xxxx vastus nr xx tema xx.xx.xxxx selgitus- taotlusele nr xx on õigusvastane, kuna ei sisalda kaebaja jaoks ammendavaid vastuseid esitatud küsimusele ning vastuse andis vanglaametnik, kellel polnud vastavalt selgitustaotluses esitatule pädevust andma selgitusi. 7.1 HKMS § 4 lg 2 järgi on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus, tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega ning toiming võib piirata isiku õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus (HMS § 107 lg 1) 3
(5)3-10-3112 Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid (HMS § 107 lg 2). 7.2 Kohus rõhutab, et kaebaja mittenõustumine Viru Vangla xx.xx.xxxx vastuses nr xx tooduga ei tähenda, et vangla vastus on õigusvastane. E.T kaebusest ei nähtu, mil viisil piirab toiming (Viru Vangla vastus nrxx ) tema õigusi või vabadusi või milliste õigusaktidega on Viru Vangla vastus vastuolus. Väide, et vastuse allkirjastas selleks volitusi mitteomav vanglaametnik, on paljasõnaline ega ole millegagi tõendatud. Ametnike pädevus kirjadele ja taotlustele vastamiseks ja nende allkirjastamiseks määratakse haldusorgani siseselt. Kui kaebuse esitaja leidis, et Viru Vangla vastus ei ole tema jaoks ammendav, olnuks tal vastavalt HMS § 108 lg 1 ja 2 õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Samuti olnuks eesmärgipärane esitada Viru Vanglale vaie ettekirjutuse tegemiseks täiendava vastuse saamiseks. Seda võimalust E.T ei kasutanud. Kohus leiab, et Viru Vangla xx.xx.xxxx vastus nr xx ei ole õigusvastane.
  1. E.T palub tunnistada õigusvastaseks tema xx.xx.xxxx selgitustaotlusele nr xx vastamisega viivitamine. E.T soovis Viru Vangla direktorilt teavet kaebaja kohta varem (mil Viru Vangla direktor töötas Justiitsministeeriumis) koostatud haldusakti kohta. Viru Vangla esitas vastuse selgitustaotlusele xx.xx.xxxx , s.o 30 päevast tähtaega rikkudes. 8.1 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 6 vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Vastustaja märgib, et kaebus registreeriti Viru Vanglas 28.05.2010, seega tuli selgitustaotlusele vastata hiljemalt 28.06.
  2. Vastus esitati xx.xx.xxxx kirjaga nr. xx. Vastustaja möönab, et vastus esitati küll MSVS § 6 sätestatud tähtaega rikkudes, kuid leiab, et ei alust arvata, et ka edaspidistele pöördumistele jäetakse tähtaegselt vastamata. 8.2 Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga ning leiab, et 7- päevane viivitus vastuse esitamisega taotlusele, milles soovitakse selgitust või hinnangut teatud väidetele, ei vastanud küll kaebaja ootustele, kuid sellega ei muudetud ega piiratud kaebaja õigusi ega vabadusi ning ei tekitatud talle olulisi ebamugavusi.
  3. Põhjendatud huvina märkis E.T, et õigusvastasuse tuvastamine annab talle võimaluse riigivastutuse seaduse alusel hüvitise taotlemiseks. 9.1 Kohtupraktika kohaselt võib põhjendatud huviks olla nii halduse poolt tekitatud kahju hüvitamise soov kui ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. 9.2 RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul RVastS § 7 lg 1 kohaldatav ei ole, kuna kaebaja õiguste väidetav rikkumine oleks igal juhul olnud kõrvaldatav kas toimingu (vastus) kirjaliku 4
(5)3-10-3112 põhjendamise nõudmise esitamisega või vaide esitamisega ettekirjutuse tegemiseks täiendavaks vastamiseks. Seda võimalust kaebaja kasutanud ei ole. Mittevaralise kahju hüvitamise eeldused sätestab RVastS § 9 lg
  1. Kaebuses toodud asjaolud ei anna võimalust ka mittevaralise kahju hüvitamise taotluse esitamiseks. 9.3 Põhjendatud huvina on käsitatav ka kaebaja eesmärk vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust enda suhtes. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Juhul, kui kaebuse esitaja soovis toimingute õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil hoidmaks ära edaspidised samalaadsed viivitused jms Viru Vangla poolt tema taotluste suhtes ehk siis soodustamaks kaebaja õiguste kaitset tulevikus, siis märgib kohus, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine võib olla isiku jaoks iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada haldusorgani jaoks märguannet tema tegevuse lubamatuse suhtes, kuid eelnimetatu ei loo reeglina piisavat põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-4-10)
  2. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus E.T kaebuse rahuldamata. Mare Krull kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 27.06.2011 Riina Pung konsultant-istungisekretär ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.