2-11-25780 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-25780 Määruse tegemise aeg ja koht
- juuli 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Kohtuasi Z K avaldus nõusoleku andmiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Nõusoleku andmine Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja: Z K (isikukood: XXX) Puudutatud isikud: Eestkostetav: S K (isikukood: XXX) Eestkosteasutus: Narva linn RESOLUTSIOON
- Avaldus rahuldada.
- Anda avaldajale, Z K, nõusolek eestkostetava, S K, nimel tehingu tegemiseks – eluruumi asukohaga XXX, Narva üürilepingu ennetähtaegseks ülesütlemiseks.
- Jätta menetluskulud avaldaja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Avaldaja Z K esitas Viru Maakohtule avalduse eestkostetava S K nimel tehingu tegemiseks. Kohtumääruse põhjendused 1
(3)2-11-25780 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu
- mai 2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-23076 oli avaldaja Z K määratud S K ajutiseks eestkostjaks kuni tsiviilasjas menetluse lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Käesolevas tsiviilasjas esitas Z K kohtule avalduse olles S K ajutine eestkostja. Käesolevaks ajaks on tsiviilasjas nr 2-11-23076 jõustunud kohtulahend, millega Ž K on viieks aastaks määratud S K eestkostjaks (tl 51-53). Avaldusele lisatud tõenditest on näha, et S K ja SA Narva Linnaelamu vahel oli sõlmitud eluruumi asukohaga XXX, Narva üürileping (t.l 8-15). Narva linna sotsiaalabiameti otsusest (t.l 6-7) nähtub, et S K on võimalik paigutada hoolekandeasutusse Narva linna kulul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2 kohaselt kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Eestkosteasutus esitas kohtule arvamuse, millest selgub, et eestkosteasutus toetab avaldust. Eestkosteasutus esitas kohtule hoolduslepingu (t.l 34-39), mille alusel paigutati S K hooldekodusse Narva linna kulul. Seega leiab eestkosteasutus, et üürileping tuleks lõpetada ja anda selleks avaldajale kohtu nõusolek. Kohtuistungil, toimunud
- juulil 2011, selgitas avaldaja, et S K ei ole võimeline ise enda eest hoolitsema, seetõttu oli vajadus paigutada tema hooldekodusse. Kui eestkostetava seisund paraneb, võib tema taotleda endale toa ühiselamus. Narva linna esindaja teatas, et leping hooldekoduga on sõlmitud kuni
- detsembrini 2011 ning vajadusel pikendab Narva linn hooldekodus viibimise tähtaega. Kuna S K hakkab elama hooldekodus, ei saa Narva linn tasuda nii hooldekodu kui ka eluruumi üüri eest. Kui vajadus hooldekodu teenustest lõpeb, annab eestkosteasutus S K üürile uuesti eluruumi. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 järgi eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. PKS § 207 lg 2 alusel eestkostja vajab kohtu nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks. Seega vajab eestkostja eestkostetava nimel üürilepingu lõpetamiseks kohtu nõusolekut. Kohus leiab, et üürilepingu lõpetamine on eestkostetava huvides ja sellega ei rikuta eestkostetava õiguseid. Eluruumi üürilepingu jätkamisel kasvavad kulud, mistõttu jääb vähem vahendeid eestkostetava vajaduste rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt põhjendanud üürilepingu lõpetamise vajadust ja tõendanud, et üürilepingu lõpetamisel ei rikuta eestkostetava õiguseid. Üürilepingu lõpetamisel ja eestkostetava hooldekodusse paigutamisel lähtub avaldaja eestkostetava huvidest. Kuna S K ei ole suuteline ise enda eest hoolitsema, on põhjendatud tema paigutamine hooldekodusse, kus tagatakse talle vajalikku hoolt. Kuna eestkostetav hakkab elama hooldekodus, ei ole tal vajadus üürida eluruumi ja kanda seoses sellega täiendavaid kulusid. Narva linn on kinnitanud kohtule, et isik ei jää ilma elamispinnata ka siis, kui hooldekodus viibimise leping lõpeb. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ning annab avaldajale, Z K, nõusoleku üürilepingu lõpetamiseks. 2
(3)2-11-25780 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Leanika Tamm Kohtunik 3
(3)