3-10-2022 ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 31.mail, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-2022 Haldusasi I.G kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebajale põhjustatud kahju 10 000 krooni (639.12 eurot) hüvitamiseks. Menetlusosalised kaebuse esitaja I.G, vastustaja Viru Vangla Menetlusvorm kohtuistung
- mail 2011 RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 15.06.
- Tartu rtu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx karistati kinnipeetav I.G--d ühe pikaajalise kokkusaamise keeluga vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1, 8.1.3, 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt pani kaebaja toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus 09.09.2009 09.09.2009 umbes kella kell 13.40 ajal S7 hoones S2 sektoris kambris nr 7162 kolme kolme pornograafilise foto omamises. omamises 28.10.2009 esitas kaebaja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamiseks vaide. Viru Vangla xx.xx.xxx vaideotsusega nr xx rahuldati kaebaja vaie ning xx.xx.xxxx käskkiri nr xx tunnistati kehtetuks. 1
(4)3-10-2022 Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamisega esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise nõude seoses tema perekonnaelu riivega. Kaebaja taotles vanglalt 10 000 krooni valuraha või alternatiivselt saamata jäänud pikaajalise kokkusaamise võimaldamist koos 5 000 kroonise valurahaga. Viru Vangla ei jõudnud kahjunõuet tähtaegselt menetleda. 06.08.2010 saabus Tartu Halduskohtusse Ivo Gerts´i kaebus, milles ta taotles vanglalt 10 000 krooni väljamõistmist ärajäänud pikaajalise kokkusaamise eest. Tartu Halduskohtu 02.09.2010 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt ei võimaldatud kaebajale pikaajalist kokkusaamist abikaasaga, mis oli talle eelnevalt lubatud. Samuti karistati kaebajat xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx, mis hiljem tunnistati kehtetuks. Seejärel esitas kaebaja Viru Vanglale kahjunõude, millele vangla oleks pidanud vastama kahe kuu jooksul, kuid ta ei teinud seda. Seoses eeltooduga taotleb kaebaja Viru Vanglalt kahju 10 000 krooni hüvitamist selle eest, et tal jäi ära pikaajaline kohtumine abikaasaga, mis rikkus tema peresidemeid. Koos kaebajaga kannatas ka tema abikaasa ning abielusidemete hoidmine on neile mõlemale väga oluline. Kaebaja palub kohtul Viru Vanglalt välja nõuda kaebajale põhjustatud kahju hüvitamiseks 10 000 krooni (639.12 eurot). VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja Viru Vangla leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja märgib, et xx.xx.xxxx vaideotsusega rahuldati kaebaja vaie ning xx.xx.xxxx tunnistati distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr xx kehtetuks selle tõttu, et käskkiri ei olnud üheselt mõistetav. Kuna haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lgst 2 tulenevalt kehtib haldusakt kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, siis oli distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kehtiv kuni 25.03.2010. Eelpooltoodust tuleneb, et Viru Vangla ei käitunud õigusvastaselt, kui ei võimaldanud isikule pikaajalist kokkusaamist distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtimise ajal. Vastustaja arvates ei ole kaebaja tõendanud, milles konkreetselt temale põhjustatud kahju seisnes. Paljasõnaline väide kaebaja peresidemete katkemise kohta ei ole antud juhul piisav. Tartu Ringkonnakohus märkis oma 02.11.2010 lahendis nr 3-09-2571, et ei nõustu halduskohtuga selles, et kaebaja ei pea tõendama mittevaralise kahjuna valu ja kannatuste tekkimist. Ringkonnakohtu arvates on üheks aluseks, mille alusel halduskohus saab hinnata mittevaralise kahju tekkimist, kaebaja õiguste rikkumine. Alles seejärel saab halduskohus anda hinnangu sellele, kas esinevad riigivastutuse seaduse (RvastS) § 9 lg-s 1 ettenähtud alused mittevaralise kahju hüvitamiseks. Viidatud lahendis leidis kaebaja, et talle on vastustaja tegevusega tekitatud mittevaralist kahju seoses sellega, et talt võeti ära võimalus pikaajaliseks kokkusaamiseks oma lähedastega. Seega on võimalik väita, et tegemist on perekonnaelu puutumatuse rikkumisega. Samas on vaja anda hinnang sellele, kas riivega kaasnesid mittevaralise kahjuna käsitlevad kannatused. Ringkonnakohus leidis, et mittevaralise kahju tekkimine ei olnud tõendatud. Kaebajal oli ka pikaajalise kokkusaamise keelamise puhul võimalik oma lähedastega suhelda kirja teel, samuti ei võetud talt ära õigust telefonikõnedele. Seega säilisid kaebajal piiratud võimalused oma perega suhtlemiseks. Ehkki kaebaja perekonnaellu mõnevõrra sekkuti, ei olnud see riive nii intensiivne, et kohus saaks valu ja kannatuste tekkimist eeldada. Ka ei ole tõendatud, et kokkusaamise ärajäämisel olid püsivad tagajärjed kaebaja peresuhetele. 2
(4)3-10-2022 Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 15 lg-le 3 on kaebuse või protesti esitaja kohustatud põhjendama oma väited vastavate tõenditega. Käesoleval juhul ei ole kaebaja kuidagi tõendanud temale tekkinud mittevaralist kahju ega põhjendanud, miks ta seda teha ei saa, mistõttu võib asuda seisukohale, et kinnipeetava väited kahju tekkimise kohta on paljasõnalised. 13.11.2009 peatati Viru Vangla direktori käskkirjaga nr 1.1-1/305 pikaajalised kokkusaamised seoses vajadusega tõkestada kinnipeetavate nakatumist ning haigestumist grippi. Pikaajaliste kokkusaamiste lube hakati uuesti andma veebruaris. Eeltoodust nähtub, et samasse ajavahemikku langes üleüldine pikaajaliste kokkusaamiste keeld, mistõttu ei olnud kaebaja võrreldes teistega oluliselt halvemas olukorras. Vastustaja leiab, et kaebajale ei saanud tekkida rahalist hüvitamist vajavat kahju, sest pikaajalised kokkusaamised ei ole ainuke võimalus oma lähedastega suhtlemiseks. Kaebajal oli võimalik abikaasaga suhtlemiseks kasutada alternatiivseid võimalusi. Vangiregistri väljavõtetest nähtub, et isik on aktiivselt osalenud abikaasaga (abikaasa on vangiregistrisse kantud 28.05.2009) lühiajalistel kokkusaamistel. Samuti oli kaebajal võimalik abikaasale kirjutada või helistada. Eelpooltoodust tulenevalt leiab vangla, et kahju ei ole saanud tekkida, sest isikult ei võetud kõiki võimalusi peresidemete säilitamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et rahalise hüvitise asemel võib osutuda piisavaks ka vabandamine või muul viisil tagajärgede kõrvaldamine. Viru Vangla vabandab oma vastuses kaebusele kaebaja ees. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 krooni, mis ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2004 lahendis 3-3-1-64-04 on märgitud, et kahju hüvitamise üheks üldpõhimõtteks on kogu aeg olnud see, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanut alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Viru Vangla möönab, et riivati isiku õigust perekonnaelu puutumatusele, kuid tegemist ei olnud nii intensiivse riivega, et see vajaks rahalist hüvitamist. Rahaline väljamakse oleks käesolevas asjas ilmselgelt ebaõiglane ning seaks isiku oluliselt paremasse olukorda kui siis, kui talle oleks pikaajaline kokkusaamine võimaldatud. Pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamist ei saa pidada ka inimväärikuse alandamiseks. Inimväärikuse mõiste on kindla sisuga mõiste, mille kaitseala ei hõlma iga võimalikku ebameeldivustunnet, mida isik võib kinnipidamisasutuses kogeda. Inimväärikuse mõistet on sisustatud EIÕK praktikas ning käesoleval juhul ei saa olla tegemist inimväärikuse alandamisega. Viru Vangla on seisukohal, et kahju tekkimine kaebajale ei ole tõendatud. Isegi, kui kahju tekkimine oleks tõendatud, ei saaks tekkinud kahju pidada nii intensiivseks, et see vajaks rahalist hüvitist. Seega ei saa vanglal olla kohustus kaebajale hüvitise maksmiseks ja vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx ei võimaldatud kaebajale ühte pikaajalist kokkusaamist abikaasaga, kuna ta eiras VangS § 67 p-i 1 ja Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 sätteid. Kaebaja vaidlustas 28.10.2009 talle määratud karistuse vaidemenetluse korras ja taotles xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla rahuldas xx.xx.xxxx kaebaja vaide ja tunnistas kehtetuks oma xx.xx.xxxxx käskkirja nr xx. Seoses eeltooduga taotles kaebaja Viru Vanglalt talle tekitatud mittevaralise kahju 10 000 krooni (639.12 eurot) hüvitamist. Kahjunõuet põhjendas kaebaja ärajäänud pikaajalise 3
(4)3-10-2022 kokkusaamisega, kuna see tekitas talle nii vaimsed kui füüsilisi kannatusi. Kaebaja esitas kohtule taotluse Viru Vangla poolt tekitatud kahju 10 000 krooni (639.12 eurot) hüvitamiseks. Kuna Viru Vangla ei menetlenud kahju hüvitamise taotlust seadusega ette nähtud tähtaja jooksul, siis oli kaebaja sunnitud pöörduma kohtusse Kooskõlas riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg-ga 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahju hüvitamise taotluse esitamist põhjendab kaebaja sellega, et seoses pikaajalise kokkusaamise ärajäämisega halvenesid tema perekondlikud sidemed. Kaebaja rõhutab, et tema jaoks on abielusuhete hoidmine väga oluline. Muid tõendeid kaebajale väidetavalt põhjustatud kahju tekkimise kohta kaebaja kohtule ei esitanud. Samuti ei ole kaebaja kohtule selgitanud, milles seisnes tema peresuhete rikkumine (t.lk 1). Kohus möönab, et kaebajale tekitati küll seoses kokkusaamise ärajäämisega ebamugavusi, kuid ainuüksi need ebamugavused ei saa kaasa tuua peresuhete olulist riivet. Vangistusega seonduvate piirangutega peavad arvestama nii kinnipeetavad kui ka nende lähedased. Pikaajalise kokkusaamise keeld ei põhjustanud kaebajale negatiivseid tagajärgi (nt tervisekahjustus, vms). Kaebaja viitab ainuüksi sellele, et kehtetuks tunnistatud käskkirja nr xx alusel ei saanud ta kohtuda oma abikaasaga, mille tagajärjel on väidetavalt rikutud nendevahelised suhted. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et pikaajaline kokkusaamine abikaasaga pidi aset leidma just sellel ajavahemikul, kui kehtis pikaajalise kokkusaamise keeld. Kaebaja võis suhelda abikaasaga ka telefoni või kirja teel ja sel viisil hoida oma peresuhteid. Arvestada tuleb ka sellega, et kaebaja kohtus abikaasaga lühiajalise kokkusaamise korras 01.10.2009, 11.11.2009 ja 22.12.2009. Ebamugavused, mida kaebaja pidi kannatama seoses pikaajalise kokkusaamise keelu tõttu, ei saanud tekitada kaebajale kahju ning vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Mare Krull kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 01.07.2011 Riina Pung konsultant-istungisekretär ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)