ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2011, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-3166 Haldusasi E.T kaebus Viru Vangla toimingu (xx.xx.xxxx ( kambrite lukustamine) õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- mail 2011, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja E.T, vastust staja Viru Vangla, vastustaja esindaja Jaanika Kõrgmaa RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. arvates Asjaolud ja menetluse käik 18.10.2010 avastati Viru Vangla S10 osakonna kinnipeetaval kehavigastused. Kuna oli alust arvata, et aset on leidnud kinnipeetavate omavaheline arvete klaarimine (mis ( on vangla julgeolekut ohustav sündmus), sündmus siis otsustas Viru Vangla direktori asetäitja vangistuse alal täiendava julgeolekuabinõuna lukustada S10 osakonna kambrid võimaliku õigusrikkumise ärahoidmiseks ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks kuni kõigi asjaolude väljaselgitamiseni. väljaselgitamiseni xx.xx.xxxx anti tagasiulatuvalt välja Viru Vangla kirjalik korraldus nr xx,, millega suleti S10 osakonnas kambrite uksed alates xx.xx.xxxx kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Osakond avati 21.10.
- 3-10-3166 02.12.2010 saabus Tartu Halduskohtusse E. T kaebus Viru Vangla toimingu (seoses xx.xx.xxxx kambrite lukustamisega) õigusvastaseks tunnistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 23.03.2011 kohtumäärusega E. T kaebuse menetlusse. Kaebuse põhjendused Esitatud kaebuses E.T taotleb xx.xx.xxxx Viru Vangla S10 eluosakonnas asetleidnud kambrite lukustamise õigusvastasuse kindlakstegemist ja Viru Vangla vastuse õigusvastasuse tuvastamist, milles kaebaja õiguste piiramist põhjendati ebaadekvaatselt. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, st tulevikus kahjunõude esitamiseks. Kaebaja märgib, et vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambrid lukustada sama paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast (vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kinnipeetavatele liikumiseks lubatud aeg) erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandliku otsuse tegemine tuleb teha kirjalikult. Kuna xx.xx.xxxx puudus vajadus erandi tegemiseks, siis leiab kaebaja, et Viru Vangla piiras õigusvastaselt tema õigusi. Vastustaja vastuväited Vastustaja Viru Vangla leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning esitab sellele järgnevad vastusväited: vastustaja vastusest nähtub, et xx.xx.xxxx teatas osakonnas S10 viibiv kinnipeetav julgeolekuosakonna spetsialist A. Kangur´ile, et teised kinnipeetavad peksid teda 16.10.
- Kinnipeetav saadeti meditsiinilisele läbivaatusele ning kinnipeetaval tuvastati kehavigastused. Pärast kehavigastuste avastamist lukustati S10 osakond. Lukustamise aja seisuga ei olnud küll osakonna lukustamise kohta koostatud kirjalikku korraldust, kuid arvestades osakonnas toimunud intsidendi tõsidust, ei saanud vangla jääda ootama kirjaliku korralduse vormistamist, vaid julgeoleku tagamiseks oli vaja osakond lukustada viivitamatult. VangS § 8 lg 2 võimaldab kinnipeetavate suhtlemis- ja liikumisvabadust piirata vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimiseks. Seega on tegemist ennetava meetmega. Ennetava meetme kohaldamise kohta on ka Riigikohtu halduskolleegium 13.11.2009 otsuses nr 3-3-1-63-09 märkinud järgmist: Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seega vangla ei tohi jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul, kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama adekvaatseid ennetavaid meetmeid. Osakonna lukustamise kohta vormistati kirjalik korraldus xx.xx.xxxxx, milles märgiti, et osakonna S10 kambrite uksed lukustatakse alates xx.xx.xxxx. Kehavigastused avastati kinnipeetaval xx.xx.xxxx lõuna paiku ning samal päeval ei jõutud vormistada kirjalikku korraldust osakonna lukustamise kohta, mil intsident aset leidis. Vastustaja on seisukohal, et kirjaliku korralduse vormistamine järgmisel päeval ei muuda osakonna lukustamist õigusvastaseks. Asjaolu, et xx.xx.xxxxx kambrite lukustamise hetkel ei olnud olemas kirjalikku haldusakti, ei tähenda, et sellekohast otsustust poleks vastu võetud. Samuti rõhutab vastustaja, et xx.xx.xxxxx vormistati kirjalik korraldus, milles märgiti, et osakonna lukustamine toimub alates xx.xx.xxxxx. 2
(5)3-10-3166 Arvestades kinnipeetaval avastatud vigastusi ning kinnipeetava selgitusi, on tõenäoline, et vigastused olid tekitatud teiste kinnipeetavate poolt. Vanglal on kohustus välja selgitada kehavigastuste tekkimise täpsed asjaolud, et ära hoida võimalikke edaspidiseid konflikte ning kaitsta osakonnas viibivate kinnipeetavate elu ja tervist. Samuti pidi vangla tagama, et kehavigastuse tekitajad ei mõjutaks teisi kinnipeetavaid ning vangla pidi välja selgitama kõik selle juhtumiga seotud isikud. Vastustaja selgitab, et isegi juhul, kui tegemist on ainult kahe isiku omavahelise konfliktiga, siis kehavigastuste tekitamine võib põhjustada uue konflikti (kannatanu soov kätte maksta, mida ei pea täide viima just kannatanu ise, kehavigastuste tekitaja või tekitajate surve teistele kinnipeetavatele, et intsidendi asjaolusid ei avaldataks). Lisaks ei pruugi konflikt olla ainult kahe isiku vahel, vaid konflikti võivad olla kaasatud mitmed kinnipeetavad, mis suurendab veelgi võimalust, et kehavigastuse tekitamine võib korduda. Seega ei saanud vangla jääda ootama võimalikku uut kinnipeetavate vahelist konflikti, vaid vangla julgeoleku tagamiseks ning kinnipeetavate elu ja tervise kaitsmiseks oli vajalik lukustada kambrid kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Osakonna kambrite lukustamine tagas kinnipeetavate elu ja tervise kaitse, kuna piiras kinnipeetavate omavahelist kokkupuutumust ning minimaliseeris võimalust konfliktide vägivaldseks lahendamiseks. Seega oli tegemist asjakohase abinõuga. Kuna vanglal ei olnud teada toimunud intsidendi täpsed asjaolud, siis oli kambrite lukustamine ainuke võimalus tagada vangla julgeolek. Ainult kannatanu ümberpaigutamine teise osakonda ei oleks eesmärki saavutanud, sest vanglale ei olnud täpselt teada, millised kinnipeetavad olid intsidendiga seotud ja see tähendab, et konfliktid võisid jätkuda. Kuna vangla julgeoleku tagamine, sh kinnipeetavate endi elu ja tervise kaitse kaalub üles kambrite lukustamisega kaasnevad piirangud, siis oli valitud abinõu otstarbekohane. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja seisukohal, et osakonna S10 lukustamine oli õiguspärane. Kohtu põhjendused E.T poolt vaidlustatud Viru Vangla xx.xx.xxxxx toimingu (kambrite lukustamine) aluseks oli VangS § 8 lg 2, mille kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada vangla sisekorraeeskirjas või kodukorras ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise ärahoidmiseks. Kuna seadusandja on märkinud, et otsus erandi tegemise kohta tuleb teha kirjalikult, siis on tegemist ulatusliku kaalutlusotsusega ning meetme kohaldamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt: Kuivõrd VangS § 8 lõikes 2 sätestatud üldise liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangu näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõuga VangS §-i 69 mõttes, siis tulenevad vangla juhtkonna kaalutlusõiguse piirid selle meetme kohaldamise põhjendatud vajaduse hindamisel VangS § 66 lg-st 1. Viimane nõuab kinnipeetavate järelevalve korraldamist viisil, mis tagab VangS-i ja VSKE täitmise ning vangla üldise julgeoleku /.../ Seejuures tuleb VangS § 8 lõikes 2 toodud liikumisja suhtlemisvabaduse piiramise aluseid – vangla julgeoleku tagamine või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimine – tõlgendada kooskõlas VangS § 69 lg-s 1 ettenähtud täiendavate julgeolekuabinõude üldiste kohaldamisalustega. Eelkõige tähendab see, et VangS § 8 lõikes 2 sätestatud vangla julgeolekut kahjustavate tegevustena tuleb vaadelda VangS § 69 lg-s 1 loetletud tegevusi ning meetme kohaldamise läbi ärahoitavad õigusrikkumised peavad oma olemuselt olema rasked. 3
(5)3-10-3166 Tulenevalt eeltoodust võimaldab VangS § 69 lg 1 kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Elu ja tervise vastu suunatud rünne on raske õigusrikkumine, mille ärahoidmiseks on julgeolekuolekuabinõude kohaldamine vajalik ning proportsionaalne. Seejuures ei ole seadusandja määranud kindlaks, et julgeolekuabinõude kohaldamine on lubatav ainult isiku osas, kes võib raske õigusrikkumise toime panna, vaid on jätnud võimaluse kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid ka isikule, kelle suhtes võidakse toime panna raske õigusrikkumine. Kuna kinnipeetavale kehavigastuste tekitamise näol oli tegemist tõsise rikkumisega, millele oleks võinud järgneda edasised rasked õigusrikkumised, millest omakorda tulenes oht vangla julgeolekule, siis oli vanglateenistusel kohustus välja selgitada kehavigastuste tekkimise täpsed asjaolud. Kuna kehavigastuste tekitajad ei olnud teada, siis pidi vangla kogu osakonna ulatuses välja selgitama õigusrikkumise toime pannud isiku. Ainuüksi kannatanu eraldi paigutamise korral oleks kehavigastuste tekitajad jäänud osakonda ja ohtlik situatsioon oleks jätkunud. Kuna vangla peab taoliseid konfliktisituatsioone ennetama, siis ei saa ta jääda ootama õigusrikkumise toimepanemist, vaid juhul, kui õigusrikkumise toimepanemine on tõenäoline, siis peab vangla rakendama sellekohaseid ennetavaid meetmeid. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline (Riigikohtu 13. 11.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-09, p 16). Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 12 kohaselt on vangistusseaduse § 8 lg-st 2 tuleneva otsuse tegemine selle direktori asetäitja pädevuses, kellele allub vangistusosakond. Vaidlustatud korraldus (t.lk.22) on antud vangla direktori ülesandeid täitnud vanglaametniku poolt. Korraldus sisaldab viiteid asjakohaste õigusaktide sätetele, selles on esitatud korralduse andmise faktiline ja õiguslik alus. Samuti on korraldusest arusaadav piirangu kehtestamine vajalikkus. Seega vastab korraldus õigusaktile kehtestatud nõuetele. Vangistusseaduse § 66 lg 1 ja 3 kohaselt peab vangla korraldama kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagaks õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Kuigi tulenevalt kohese tegutsemise vajadusest lukustati kambrid esmalt suulise korralduse alusel ning kirjalik haldusakt vormistati tagasiulatuvalt alles järgmisel päeval, ei tähenda see, et sellekohast otsust ei oleks olnud ega muuda osakonna lukustamist õigusvastaseks. Seega ei olnud vanglateenistuse 18.10.2010 toiming õigusvastane. Samuti oli õiguspärane vastustaja vastus kaebaja selgitustaotlusele nr xx (t.lk.25), milles vangla viitas kambrite lukustamise alusena direktori asetäitja vangistuse alal korraldusele, mis oli kirjalikult vormistatud xx.xx.xxxx käskkirjana nr xx. Kuna xx.xx.xxxx tutvustas valvur kinnipeetavatele korraldust suuliselt, siis oli xx.xx.xxxx kambrite lukustamine igati õiguspärane. Kohus nõustub kaebajaga, et kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ja lukustatud kambrisse paigutamine riivab isiku põhiõigusi ning viidatud meetmete õigusliku aluseta kohaldamine võib olla käsitletav inimväärikust alandavana. Samas selgitab kohus, et piirang oli vajalik kinnipeetavate põhiõiguste (õigus elule ja tervisele) kaitseks ning kaebaja on ise end viinud sellisesse olukorda, kus tema õigused on piiratud. Vangistuses peab isik paratamatult taluma teistsugust elukorraldust kui vabaduses. Riigikohtu üldkogu on 07.12.2009 lahendis nr 3-3-1-5-09 asunud seisukohale, et vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi)õigusi. Vangistuse kontekstis on piirangud valdavalt vajalikud seoses julgeoleku tagamisega. 4
(5)3-10-3166 Vangistusseaduse §-le 41 tuginemisel ei pööranud kaebajal tähelepanu asjaolule, et selle paragrahvi teine lõige lubab vanglal julgeoleku kaalutlustel kohaldada ka selliseid piiranguid, mida pole seaduses konkreetselt sätestatud. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kambrite lukustamise õigus on vangistusseaduse § 8 lg-s 2 otseselt ette nähtud ning lisaks ei ole kaebaja nimetanud ka ühtegi konkreetset õigusnormi, mida antud juhul tema suhtes ei järgitud. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja suhtes kehtestatud piiranguga rikutud tema õigusi nii intensiivselt, mis kaaluks üle vanglas viibivate kinni peetavate isikute julgeoleku tagamise. Kuna tegemist oli õiguspärase piiranguga ja vanglas viibides on niikuinii kinnipeetavate liikumisvabadust piiratud, siis vajaliku täiendava piirangu kehtestamine ei saanud põhjustada kinnipeetavale selliseid tagajärgi, mis annaks aluse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks vastavalt riigivastutuse seaduse §-le 9. Eeltoodust aluseks võttes on E.T kaebus põhjendamatu ja tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p-i 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Mare Krull kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 01.07.2011 Riina Pung konsultant-istungisekretär ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)