2-09-57068 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-57068 Otsuse tegemise aeg ja koht 28.juuni 2011, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi T. B. hagi N. B.i v

) § 230 lg 1, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel on vaidlus nende abieluliste suhete lõppemise aja osas. Hageja väitel lõppesid poolte abielulised suhted märtsis 2002, kostja väitel aga 03.12.2002.a. Kohtla-Järve Linnakohtu 03.12.2002 otsusest tsiviilasjas nr 2-371/01 (I kd lk 25 -27, 105 - 107) nähtub, et hageja esitas abielulahutuse hagi kohtusse 31.07.2001.a. 19.11.2002 toimunud kohtuistungil selgitasid mõlemad pooled, et nende abielulised suhted on katkenud ja nad elavad alates 2002.a märtsikuust lahus. Tunnistaja G. B. ütluse (II kd, lk 18) kohaselt elasid pooled koos 2002.a aprilli lõpuni, samuti kirjutas hageja hiljem kostjale vanglasse kirju. Tunnistaja N. B.i ütluste (II kd, lk 19) kohaselt olid poolte abielulised suhted lõppenud peale poja aresti (juuni 2002). Pooltel oli omavaheline kirjavahetus. Tunnistaja N. S. ütluste (II kd , lk 17) kohaselt oli hagejal korteri ostmise ajal juba uus noormees. Tunnistaja N. R. ütluste (II kd, lk 49) kohaselt lõppesid poole abielulised suhted peale kostja haiglast väljakirjutamist veebruaris 2002.a. Tunnistaja V. P. ütluste (II kd, lk 50) kohaselt arvab ta, et poolte suhted lõppesid aasta jooksul peale kostja kinni minemist. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et aega, millal abikaasade perekondlikud suhted on lõppenud, teavad abieluliste suhete isiklikust iseloomust lähtudes kõige täpsemalt siiski pooled ise. Kohtu arvates tingib see ning asjaolu, et poolte abielu lahutamisest on möödunud juba enam kui kaheksa aasta, tunnistajate ütluste erinevuse poolte abieluliste suhete lõppemise aja osas. Nii hageja kui ka kostja on tsiviilasja 2-371/01 arutamisel toimunud kohtuistungil väitnud, et nende abielulised suhted on lõppenud märtsis 2002.a. Kostja hilisem selgitus, et ta ütles kohtus, et pooled märtsist koos ei elanud ja, et tal on uus elukaaslane, selleks, et teha hagejale moraalset valu, ei ole ilmselt usutav. Ka poolte omavaheline kirjavahetus ajal, mil kostja kandis aresti (alates juunis 2002) ei kinnita vaieldamatult, et poolte abielulised suhted jätkusid. Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat lähtuda poolte abieluliste suhete lõppemise ajana märtsist 2002.a. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja omandas korteriomandi asukohaga xxx enne poolte abielu sõlmimist. Kostja väitel on ta teostanud korteris xxx poolte abielu ajal remonti, mille tulemusena korteriomandi väärtus suurenes 5 – 7 tuhande krooni võrra. Samas pole asjas tõendamist leidnud, et poolte abielu ajal oleks remonditud hagejale kuuluva korteri tualetti ning vannituba. Tunnistaja N. B.i ütluste kohaselt pani ta rõdule võre, et sealt sisse ei tuldaks (II kd , lk 19). Tunnistaja V. P. ütluste (II kd, lk 50) kohaselt tegi kostja Kalevi tänava korteris remonti, kuid tunnistaja ei ole andnud ütlusi selles, milliseid konkreetseid remonditöid kostja tegi ning milline oli nende tööde maksumus. Tunnistaja N. S. ütluste kohaselt remontis tunnistaja enne poolte abielu sõlmimist 1toalises korteris vannitoa, koridori ja tualeti ning tööde ja materjalide eest maksis talle hageja (II kd, lk 17). Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejale kuulunud korteri väärtus on poolte 4

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab kostja. Viru Maakohtu 17.12.2009.a määrusega oli hagejale menetluskulude kandmisel antud riigipoolset menetlusabi ja vabastatud ta täielikult riigilõivu tasumisest. Seoses nõude rahuldamisega tuleb menetluskulud, mille kandmisest hageja vabastati, mõista kostjalt välja riigituludesse vastavalt

§ 190lg 2 ja lg 3.

Menetluskulu on riigilõiv 798,89 eurot. Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik (kostja) peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179lg 5).

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900072136. 5

§ 174lg 1). Helgi Vinni Kohtunik 6