3-10-2915/12

(7)3-10-2915 Peale Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx andmist on kaebaja viibinud nimetatud osakondades. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 8 lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt võib kinnipeetav väljaspool oma kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. VSkE § 82 lg 3 kohaselt osakonnas, kus on suitsuruum, võib kinnipeetav suitsetada ainult suitsetamisruumis ja sel ajal, kui ta oma osakonna piires võib kodukorra kohaselt liikuda. Justiitsministri 13.06.2006 määrusega nr 20 vastu võetud „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p 7 kohaselt annab Viru vangla direktor oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis aga kaebaja arvates ei tähenda seda, et ta võib piirata aega (suitsetamisaega), mille on määrusega andnud justiitsminister ja selleks on neli tundi. Kaebaja arvamuse kohaselt rikub Viru Vangla direktor omavoliliselt tema õigusi. ja seega taotleb viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja põhjendatud huvi Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx punkti xx õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb selles, et see aitab teda õigusel kahju hüvitamisel (õigusvastasuse tuvastamine on eelduseks kahjunõude esitamisele) ja omavolilise piirangu lõpetamise taotlemisel. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et Viru Vangla direktori xx.xx.xxxxx käskkirja nr xx p-s 1.1 muudeti Viru Vangla kodukorra punkti 28.13 ja p-s 1.2 lisati peatükk 29 „Suitsetamine vanglas". Viru Vangla kodukorra p-s xx määrati avatud osakonda (v.a E-hoone E1 osakonda paigutatud kinni peetav isik või lukustatud kambris viibiv isik) paigutatud kinni peetava isiku suitsetamisajad. 07.11.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx punkti xx õigusvastaseks tunnistamist. Tartu Halduskohtu 14.10.2010 kohtumäärusega nr 3-10-2915 võeti menetlusse Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx punkti xx õigusvastaseks tunnistamiseks ja vastustajat Viru Vanglat kohustati kaebusele kirjalikult vastama. Tartu Halduskohtu 11.03.2011 kohtumäärusega nr 3-10-2915 parandati 14.02.2011 kohtumäärust nr 3-10-2915 ja kaebaja taotluseks on Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx punkti xx õigusvastaseks tunnistamine. Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud halduskohtule tuvastamiskaebuse. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg 1 2. lause kohaselt kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 10 lg 3 kohaselt märgitakse kaebuses haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemisel. Riigikohus on 10.09.2009 kohtuotsuses nr 3-3-1-24-09 märkinud, et ...isikul saab olla huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks siis, kui tal on vahetu puutumus selle toiminguga, sellel on vahetu mõju isiku kaitstavatele õigustele ja vabadustele ning õigusvastasuse 2

(7)3-10-2915 tuvastamine peab andma isikule selge eelise või õigusliku kasu. Konkreetsetel juhtudel on kohtupraktikas põhjendatud huvi seondatud ka õigusvastasuse tuvastamise preventiivse toimega, s.o edasiste rikkumiste vältimisega. Põhjendatud huviks ei saa aga olla pelgalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Põhjendatud huvina on Riigikohus senises praktikas tunnustanud ka kavatsust esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. Riigikohus on lahendis 3-3-1-88-09 märkinud, et kahju hüvitamise kavatsuse võib põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on kaebuses märkinud põhjendatud huvina kahju hüvitamise nõude esitamise ja omavolilise piirangu lõpetamise taotlemise tulevikus. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi preventiivsel eesmärgil. Kaebaja taotleb 07.11.2010 kohtule esitatud kaebuses Viru Vangla direktori xx.xx.xxxxx käskkirja nr xx punkti xx õigusvastaseks tunnistamist. Viru Vangla direktori 28.12.2010 käskkirjaga nr 1.1-1/272 on uuesti muudetud Viru Vangla kodukorra punkti xx ja kaebaja on esitanud vaide nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Seega ei saa kaebajal olla põhjendatud huvi Viru Vangla direktori xx.xx.xxxxx käskkirja nr xx punkti xx õigusvastaseks tunnistamiseks eesmärgil, et see aitab tal taotleda omavolilise piirangu lõpetamist. Kaebaja on sisuliselt selle taotluse vaide näol juba esitanud, taotledes Viru Vangla direktori 28.12.2010 käskkirja nr 1.1-1/272 kehtetuks tunnistamist. Isegi kui kaebaja ei oleks käesolevaks ajaks vaiet Viru Vangla direktori 28.12.2010 käskkirja nr 1.1-1/272 peale esitanud, ei aitaks vaidlustatud käskkirja punkti xx tagantjärgi õigusvastaseks tunnistamine kuidagi täita kaebaja eesmärki saada edaspidi rohkem suitsetada. Samuti leiab Viru Vangla, et kaebajal puudub õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Samas lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Arvestades kaebuse sisu, on ilmselge, et kaebajale ei ole saanud tekkida seoses suitsetamisaegade kehtestamisega varalist kahju. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude alused on loetletud RVastS § 9 lg-s 1. Vastustaja leiab, et kaebajale ei ole saanud tekkida mittevaralist kahju, mille hüvitamist saaks vanglalt nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel ja kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kinni peetavad isikud saavad tubakatooteid soetada üksnes vangla kauplusest. Oluline on märkida, et kaebaja on viimati kauplusest asju soetanud Tartu Vanglas viibides 2010. aasta märtsikuus (vastavalt kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõttele). Kuna kaebaja ei ole hiljem vangla vahendusel kauplusest asju soetanud, ei saa tal olla ka suitsetamiseks 3

(7)3-10-2915 tubakatooteid. Seega ei saanud kehtestatud suitsetamisajad rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ega tekitada talle kahju, mille hüvitamist tulevikus saaks vanglalt nõuda. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi ning halduskohtul tulnuks kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada. Kuna halduskohus võttis kaebuse menetlusse, leiab vastustaja, et kaebus tuleb HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel jätta läbi vaatamata, kuna kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kaebuse esitaja viitab vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 8 lg-le 1, mille kohaselt võib kinnipeetav väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal, mida peab olema vähemalt neli tundi. Sama § 82 lg 3 kohaselt osakonnas, kus on suitsuruum, võib kinnipeetav suitsetada ainult suitsetamisruumis ja sel ajal, kui ta oma osakonna piires võib kodukorra kohaselt liikuda. Kaebuse esitaja väitel piirab Viru Vangla direktor omavoliliselt suitsetamisaega, kuna kehtestatud suitsetamisaegade kohaselt saab avatud osakonnas S-7, kus paikneb kaebuse esitaja, päeva jooksul suitsetada 3 tundi. Kaebuse esitaja poolt viidatud VSkE § 82 lg 3 sõnastus kehtis kuni 08.03.

1. Justiitsministri 22.02.2010 määrusega nr 5 muudeti vangla sisekorraeeskirja ning kehtiva regulatsiooni § 82 lg 3 kohaselt võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Seega vaidlustatud haldusakti välja andmise ajal ei olnud kaebuse esitaja poolt viidatud VSkE § 82 lg 3 sõnastus enam kehtiv. Riigiasutuses suitsetamise piirangud tulenevad tubakaseadusest. Nimetatud seaduse § 30 lg 2 p-s 2 sätestatu kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides on suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt otsustab ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel. Viru Vangla põhimääruse § 4 lg 2 p-st 7 tuleneb Viru Vangla direktorile õigus anda oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Seega oli vangla direktoril õigus xx.xx.xxxx käskkirja nr xx andmiseks, millega muudeti Viru Vangla kodukorra punkti 28.13 ja lisati peatükk 29 „Suitsetamine vanglas". Kodukorra punktis xx määrati avatud osakonda (v.a E-hoone E-1 osakonda paigutatud kinni peetav isik või lukustatud kambris viibiv isik) paigutatud kinni peetava isiku suitsetamisajad. Osakonnas S-7, kus paikneb kaebaja, võimaldati suitsetada ajavahemikul alates 08.45 kuni 11.45, mis on 3 tundi. Kuna kaebuse esitaja poolt viidatud VSkE § 82 lg 3 sõnastus oli käskkirja välja andmise ajaks kehtetu, puudub vajadus ka analüüsida, kas Viru Vangla direktori käskkiri oli varasema VSkE § 82 lg-s 3 sätestatuga vastuolus või mitte. Kehtiva VSkE § 82 lg 3 kohaselt võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Aeg, millal kinnipeetaval on õigus suitsetamiskohas viibida, oligi kehtestatud Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx p-s 1.
2. Eeltoodust tulenevalt on Viru Vangla direktoril õigus otsustada suitsetamise võimaldamise üle. Üldteada on asjaolu, et suitsetamine kahjustab raskelt inimese tervist. Tervis on oluline väärtus, milleta ei ole võimalik enamiku teiste põhiõiguste kasutamine. Põhiseadus kehtestab igaühe õiguse tervise kaitsele ning riigi kohustuse tervisekaitse vallas tegutseda, s.h on riigil 4

(7)3-10-2915 kohustus tervisekaitsel astuda preventiivseid samme. Tervise ja tervisliku keskkonna tagamiseks, nii kinnipeetavate kui ka vanglateenistuse ametnike huvides, on vajalik suitsetamise piiramine. Seega esineb konkurents kahe õiguse vahel, s.o õigus tervise kaitsele ja õigus suitsetamisele. Sellises õiguste konkurentsi olukorras tekib paratamatult vajadus ühe õiguse piiramiseks. Kaaludes õigusi, tuleb õigus tervisele ja tervislikule keskkonnale asetada kõrgemale õigusest suitsetada. Jättes tarvitusele võtmata vajalikke meetmeid, soodustaks vangla kõikide vanglas viibivate isikute tervisekahjustamist ja seeläbi oleks ohustatud üldine julgeolek vanglas. Vanglal on julgeoleku, tervise ja tervisliku keskkonna tagamise huvides vajalik tõhustada meetmeid tubaka tarbimisest loobumise toetamiseks ja tubakasõltuvuse raviks. Lisaks suitsetamise piiramisele, tõhustab vangla suitsetamisest loobumise soodustamise nõustamist ja äärmuslikel juhtudel pakub ka ravi. Kuna absoluutne suitsetamise keeld tooks sõltlastele kaasa mitmesuguseid ebameeldivusi, siis on vangla esialgu pidanud otstarbekaks suitsetamist vaid piirata. Riikide kohustust kaitsta kinni peetavate isikute tervist, s.h tagada mittesuitsetajate eraldamine suitsetajatest, on rõhutanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus asjas Elefteriadis vs. Rumeenia

1. Vastustaja on seisukohal, et Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx p-ga 1.2 Viru Vangla kodukorda lisatud punkt 29.3 on õiguspärane ja seetõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED J.R esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx p-ga 1.2 kehtestatud Viru Vangla kodukorra punkti xx õigusvastaseks tunnistada. Nimetatud käskkirjaga muudeti Viru Vangla kodukorra punkti 28.13 ja lisati peatükk 29 „Suitsetamine vanglas". Kodukorra punktis xx määrati kindlaks avatud osakonda paigutatud kinni peetava isiku suitsetamise ajad. Osakonnas S7, kus paikneb kaebuse esitaja, võimaldati suitsetada ajavahemikul alates 08.45 kuni 11.45, mis on kolm tundi (t.lk.3). Kaebuse esitaja viitab VSkE § 8 lg-le 1, mille kohaselt võib kinnipeetav väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal, mida peab olema vähemalt neli tundi (t.lk.1). Samas VSkE§ 82 lg 3 kohaselt osakonnas, kus on suitsuruum, võib kinnipeetav suitsetada ainult suitsetamisruumis ja sel ajal kui ta oma osakonna piires võib kodukorra kohaselt liikuda. Kaebuse esitaja väitel piirab Viru Vangla direktor omavoliliselt suitsetamisaega, kuna kehtestatud suitsetamisaegade kohaselt saab nüüd avatud osakonnas päeva jooksul suitsetada 3 tundi (t.lk.1). Kaebuse esitaja poolt viidatud VSkE § 82 lg 3 sõnastus kehtis kuni 08.03.
2. Justiitsministri 22.02.2010 määrusega nr 5 muudeti VSkE-d ning kehtiva regulatsiooni § 82 lg 3 kohaselt võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Seega vaidlustatud 5

(7)3-10-2915 haldusakti välja andmise ajal ei olnud kaebuse esitaja poolt viidatud VSkE § 82 lg 3 sõnastus enam kehtiv. Riigiasutuses suitsetamise piirangud tulenevad tubakaseadusest. Nimetatud seaduse § 30 lg 2 p-s 2 sätestatu kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides on suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt otsustab ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maaala valdaja enda äranägemisel. Viru Vangla põhimääruse § 4 lg 2 p-st 7 tuleneb Viru Vangla direktorile õigus, anda oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Sellest tulenevalt on Viru Vangla direktor õigustatud isik ka xx.xx.xxxx käskkirja nr xx andmiseks. Kuna kaebuse esitaja poolt viidatud VSkE § 82 lg 3 sõnastus oli käskkirja välja andmise ajaks kehtetu, puudub vajadus ka analüüsida, kas Viru Vangla direktori käskkiri oli varasema VSkE § 82 lg-s 3 sätestatuga vastuolus või mitte. Kehtiva VSkE § 82 lg 3 kohaselt võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Aeg, mil kinnipeetaval on õigus suitsetamiskohas viibida, oligi kehtestatud Viru Vangla direktori xx.xx.xxxxx käskkirja nr xx p-s 1.2. Eeltoodust tulenevalt on Viru Vangla direktoril õigus otsustada suitsetamise võimaldamise üle, s.h. ka selle piiramise üle. Viru Vangla on ühe olulise aspektina muudatusotsuse tegemisel toonud välja tervise ning on arvamusel, et tervise ja tervisliku keskkonna tagamiseks nii kinnipeetavate kui ka vanglateenistuse ametnike huvides, on vajalik suitsetamise piiramine (t.lk.21). Seega esineb konkurents kahe õiguse vahel, s.o õigus tervise kaitsele ja õigus suitsetamisele. Sellises õiguste konkurentsi olukorras tekib paratamatult vajadus ühe õiguse piiramiseks. Kaaludes õigusi, tuleb õigus tervisele ja tervislikule keskkonnale asetada kõrgemale õigusest suitsetada. Jättes tarvitusele võtmata vajalikke meetmeid, soodustaks vangla kõikide vanglas viibivate isikute tervisekahjustamist ja seeläbi oleks ohustatud üldine julgeolek vanglas. Kuna absoluutne suitsetamise keeld tooks sõltlastele kaasa mitmesuguseid ebameeldivusi, siis on vangla esialgu pidanud otstarbekaks suitsetamist vaid piirata. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kõnealloleva haldusakti väljaandjaks oli pädev haldusorgan, st Viru Vangla, seda kehtiva õiguse alusel, kaalutledes erinevaid õigusi (õigus tervisele ja õigus suitsetamisele) ning leides, et proportsionaalne on suitsetamist piirata, mistõttu on õiguspärane ka Viru Vangla kodukorra punkt xx, mis määrab kindlaks kinni peetava isiku suitsetamise ajad. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole Viru Vangla poolt mitte millegagi rikutud, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. 6

(7)3-10-2915 Kohus nõustub vastustajaga, et Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx p-ga 1.2 Viru Vangla kodukorda lisatud punkt xx on õiguspärane ja seetõttu tuleb jätta kaebus HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Mare Krull kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 14.07.2011 Riina Pung konsultant-istungisekretär ÄRAKIRI ÕIGE 7