Obsah (5)

§ 13§ 7§ 15§ 8§ 151

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi,Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-10-1602

) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise 2 tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostjal ei ole õigust keelduda korteriühistu liikmete üldkoosolekute otsuste alusel nõutavate maksete tasumisest.

§ 13

lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal tuleb tasuda tema poolt KÜ-le Põhjapuiestee 17 perioodil september 2007 kuni märts 2010 tasumata jäetud majandamiskulud summas 8816.85 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 7

lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja ei vaidlustanud hageja viivise arvutust. Seega tuleb kostjal tasuda viivist 2061.75 krooni.

1. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS I. Bespalov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
2. juuni 2010 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta KÜ Põhjapuiestee 17 hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt sisaldab 8816.85 krooni osaliselt juba tasutud makseid. Maksmata on ainult põhihooldustasu ja viivised. KÜ-l Põhjapuiestee 17 tuleks

§ 15

lg 1 ja 2 alusel selgitada, milles täpselt seisneb võlg ja mille eest on maksmata. KÜ Põhjapuiestee 17 nõuab raha planeerimata tööde eest, mida teostatakse kunagi tulevikus.

§ 8

lg 2 kohaselt võivad korteriomanikud teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. Seega ei ole korteriomanikud kohustatud tegema korteriühistule ettemakseid. Apellant palub kohtul kohustada KÜ-t Põhjapuiestee 17 esitama majandamiskulude kohta järgmised dokumendid: 1) KÜ põhikirja koopia; 2) konkreetsed apellandi poolt maksmata jäänud arved tööde ja teenuste eest; 3) kõikide üldkoosolekute protokollid alates 30.05.2006, kus on ära toodud konkreetsed tööd; 4) KÜ poolt pangale ülekantud summade kohta kontoväljavõtted alates 30.05.2006; 5) kõik hinnapakkumised, tööde lepingud ja tehtud tööde vastuvõtuaktide koopiad alates 30.05.2006; 6) apellandile saadetud üldkoosoleku kutsete koopiad alates 30.05.2006; 6) summade jaotused vastavalt iga KÜ liikmele kuuluvale korteriomandi mõttelisele osale. KÜ 11.07.2007 üldkoosolek, kus otsustati raha kogumine põhihooldustasuks, oli kokku kutsutud põhikirja sätteid rikkudes. KÜ-l ei ole kirjalikku kinnitust üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Samuti on rikutud

§ 15

lg 2 sätteid, kuna KÜ ei esitanud liikmetele majandusplaani kaks nädalat enne üldkoosolekut. Seega ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline. Samuti rikub KÜ juhatus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lg 5 ja KÜ põhikirja p-s 32.4 sätestatut sellega, et juhatus jättis reageerimata apellandi kirjalikule soovile tutvustada põhihooldustasu aluseid. KÜ arvetel puudub majandamiskulude nõue, majandamiskulu ja põhihooldustasu on erinevad terminid. Kuna KÜ ei ole esitanud ühtegi majandamiskulude arvet, on hagi alusetu. 3 Apellant ei ole ka nõus temalt väljamõistetud viivisega, kuna vastavalt

§ 7lg-le 4 otsustab viivise määramist üldkoosolek, mis vormistatakse protokolliga.

Antud juhul on viivise määranud raamatupidaja, mis on seaduse rikkumine. Apellant ei nõustu ka menetluskulude tema kanda jätmisega, kuna menetluskulud, mida hageja kandis, on täpsustamata. Kohtuotsuse kohaselt on lubatud hagejal nõuda kohtukulusid piiramatus ulatuses. KÜ põhikirjas ei ole toodud, kes peab maksma vaidluse korral kulud. Samuti leiab apellant, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, kuna avaldas talle pidevalt survet, ei arvestanud apellandi poolt esitatud taotlusi, ei selgitanud apellandile tema õigusi ja kohustusi, ei

inud kohtukoosseisu kohta enne istungi algust, ei rahuldanud apellandi taotlust saada infot tema emakeeles (vene keeles), vaid soovitas palgata tõlk, avaldas psühholoogilist mõju apellandile, sõnastas protokolli oma sõnadega.

1. KÜ Põhjapuiestee 17 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellandi kaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt ei selgu apellatsioonkaebuse sisust, mis põhjusel apellant ei ole nõus kohtuotsusega. TsMS § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse põhjenduses märkida millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud, millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine. TsMS § 631 lg-te 1 ja 2 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Õigusnormi on rikutud, kui materiaalõiguse või menetlusõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud või kui õigusnorm on jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama. Apellandi kaebuses puuduvad sisulised põhjendused. Apellandi seisukoht põhineb oletustel ja vasturääkivustel, mitte konkreetsetel faktidel. Esimese astme kohtus ei olnud vaidlust arvete õiguslike aluste suhtes. Kostja ei vaidlustanud korteriühistu arvete õigsust. Ainuke apellandi vastuväide hageja nõudele seisnes selles, et tema ei ole võlgu ega pea midagi maksma seetõttu, et temale ei esitatud korteriühistu dokumente. Apellandile on selgitatud, et korteriühistu dokumentide saamine ei ole antud asja ese, seda saab nõuda ainult vastava nõude esitamisel kohtule. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
3. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja kostjalt tasumata majandamiskulude väljamõistmist ning kostja esitas nii vastuses hagile kui kohtuistungil vastuväite, et hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid hinnanud. Maakohus jättis kostja vastuväite arvestamata ja põhjendas seda sellega, et kostja vastuväidetel ei ole seost nõutava võlaga. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu taoline seisukoht ei ole põhjendatud ning on vastuolus TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormise põhimõttega. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud asjas tugineb hageja sellele, et kostja on 4 rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest nõutud suuruses. Kostja võis kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid seni, kuni hageja tõendeid ei esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, et hageja väljavõte võlgnevuse arvestusest ei vasta tegelikkusele, siis oleks pidanud hageja tõendama, et kostja võlgnevus on kooskõlas

§ 151lg-s 1 sätestatuga.

Riigikohus on 16.06.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 asunud seisukohale, et hageja peab

§ 151

lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud

§ 151

lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur oli kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustust ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu järeldus, et võlgnik on rikkunud majandamiskulude eest tasumata jätmisega raha maksmise kohustust. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4, mille kohaselt peab kohus selgitama eelmenetluses mh välja hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete tõendamiseks. Maakohtu otsustus mõista kostjalt välja majandamiskulude katteks 8816.85 krooni, ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormist ja tegema hagejale ettepaneku esitada tõendeid, millistest nähtuks, et tema poolt esitatud arved on kooskõlas

§ 151lg-s 1 märgituga.

Vastuväidete esitamisel tuleb võimaldada kostjale esitada omapoolseid tõendeid. Tõendite esitamisel peab pool TsMS § 236 lg 3 kohaselt põhjendama, millise asjas tähtsa asjaolu tõendamiseks ta tõendit esitada soovib. 9.

§ 7

lg-st 4 tulenevalt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seetõttu on põhjendamatu apellandi see väide, et viivise määramise otsustab üldkoosolek. Menetluskulude jaotus on sätestatud TsMS

1. jaos ning vastavalt TsMS § 173 lg-le 2 menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine toimub pärast kohtuotsuse jõustumist vastavuses TsMS §-ga
2. Apellandi seisukoht menetluskulude jaotuse osas ei ole kooskõlas seadusega. 5 Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 8 märkis, rikkus maakohus eelmenetluse ülesandeid. Asja materjalidest (s.h kohtuistungi protokollist) ei nähtu, et maakohus oleks rikkunud muid apellatsioonkaebuses märgitud menetlusnorme.
3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 6 Üllar Roostoja